11 noort tähte, keda jalgpalli EMil jälgida
Iga kahe aasta tagant toimuv jalgpalli suurturniir – EM või MM – on just see koht, kus paljud tulevikutegijad endale tõsisemalt nime teevad. Selleks, et pealekasvavaid noormängijaid paremini ära tunda, tegime OlyBet.TVga aga väikese spikri.
Jude Bellingham (Inglismaa)
Olgem ausad, läinud suvel 103 miljoni euro eest Dortmundi Borussiast Madridi Reali kolinud Bellingham tegelikult tutvustamist ei vaja. 20-aastane inglane säras Hispaania suurklubi eest nagu kuninglik paradiisilinnulill – ei, me pole rohenäpud. See lihtsalt kõlas uhkelt – ning sai 42 mänguga kirja 23 väravat ja 13 väravasöötu.
Arvestades, et tal õnnestus Real aidata nii Hispaania meistritiitli kui ka Meistrite liiga trofeeni, on Inglismaa fännide huulil aga ainult üks küsimus: kas vutimaailma suuremaid lapstalente suudab karikani aidata ka kodumaa?
Lamine Yamal (Hispaania)
Rääkides lapstalentidest, siis ei saa kuidagi mööda vaadata turniiri ajal alles 17-aastaseks (!) saavast Yamalist. Mullu septembris Hispaania eest debüteerinud ääremängija on praeguseks ennast mänginud juba võrdlemisi kindlaks põhimeheks.
Ka kasvatajaklubi FC Barcelona eest käis ta vaatamata noorusele – sest, olgem ausad, loevad ikkagi oskused, mitte vanus – tänavu väljakul 50 korral. Mehe statistilised näitajad: 7 väravat ja 10 väravasöötu.
Warren Zaire-Emery (Prantsusmaa)
Juba tunamullu Pariisi Saint-Germaini eest debüüdi teinud 18-aastasest poolkaitsjast on Prantsusmaa suurklubis saanud praeguseks täielik võtmemängija. Keskvälja tsementeerides pole tema statistilised näitajad ehk küll nõnda ahhetamapanevad, kui mõningatel ründajatel, kuid 3 väravat ja 7 söötu 43 mänguga on siiski numbrid, millega iga äsja-täisealiseks-saanud noorsand eputada ei saa.
Prantsusmaa koondises, tõsi, võib Zaire-Emery’l olla veidi keeruline ennast tõestada, sest peatreener Didier Deschampsil on keskväljal kvaliteeti küll ja veel. Ent kui valik peaks langema PSG mehele, võib sealtki oodata kvaliteeti.
Antonio Silva (Portugal)
Kui rääkida meestest, kes statistiliselt ülemäära silma ei torka, siis tasub loetleda vast erinevaid keskkaitsjaid. Ent Lissaboni Benfica 20-aastane tagalamees Silva on selle koha pealt erand.
Jah, ta lõi 50 mänguga küll kõigest 2 väravat, kuid tegelikult soovisime rõhuda tõsiasjale, et tema platsil viibimise ajal löödi Benficale koduliigas 34 mänguga kõigest 28 väravat. Mõni ime siis, et Silvast nähakse legendaarse Pepe (41), kes kuulub jätkuvalt EMil Portugali koondisesse, mantlipärijat.
Arthur Vermeeren (Belgia)
Kui Atletico Madridi peatreener Diego Simeone on valmis 19-aastase kaitsva poolkaitsja eest välja käima 30 miljonit eurot, siis teeb too ilmselgelt midagi õigesti. Tõsi, Hispaania pealinnas pole Vermeeren veel kanda kinnitanud – kõigest viis mängu pärast jaanuaris sinna siirdumist –, kuid eks seal on tal tulnud konkureerida maailmameistri Rodrigo de Pauliga. EMil peaks saama aga näha, mida Vermeeren argentiinlaselt kõrva taha pannud.
Ilja Zabarnõi (Ukraina)
Kaitselainel jätkates, tasub vutisõprade pilk peale heita ka Zabarnõile. Pärast Kiievi Dinamost Inglismaale Bournemouthi siirdumist sai 21-aastasele ukrainlasest kärmelt sealse võistkonna ankrumees: 37 kohtumist Premier League’ist, seda veel ka debüüthooajal, on igal juhul kvaliteedimärk.
Florian Wirtz (Saksamaa)
Kes tänavu Saksamaa kõrgliigat vaatas, see teab, et Leverkuseni Bayerni number kümme on ütlemata hea mängumees. Kes pole mingil põhjusel 21-aastast Wirtzi mängimas näinud, sellele lihtsalt numbrid: 49 mängu, 18 väravat ja 20 söötu.
Xavi Simons (Holland)
Barcelona akadeemia La Masia tempel CVs on üldjuhul päris heaks näitajaks, kui andekas mõni mängija võiks olla. Pariisi Saint-Germainis pole Simonsil õnnestunud ennast veel näidata – katsu sa mänguaega teenida, kuid hierarhias eespool on Messi, Neymar ja Mbappe – kuid erinevate laenulepingutega jooksul on hollandlane ennast siiski tõestanud. Tänavu jäi 21-aastase poolkaitsja saagiks Leipzigi RBs 10 väravat ja 15 väravasöötu, seda siis 43 mänguga.
Arda Güler (Türgi)
Madridi Real ei jahi alati valmis staare, vaid on vahel valmis ka noortega täringut veeretama. Seda tehti mullu ka Güleriga, kui toona veel 18-aastase poolkaitsjaga löödi käed koguni kuueks aastaks. Kuigi vigastus hoidis türklast Hispaanias pikalt tagasi, siis hooaja lõpus õnnestus tal Carlo Ancelotti käe all ka korralikult minuteid teenida. Sealjuures lõi ta kümne mänguga ka kärmelt kuus väravat.
Benjamin Sesko (Sloveenia)
Järjekordne „Red Bulli produkt“, 21-aastane Sesko on viimasel kahel hooajal tõestanud ennast nii Salzburgis – 30 liigamängu, 16 väravat – kui ka Leipzigis – 31 liigamängu, 14 väravat.
Targemad vutiklubid eesotsas Londoni Arsenaliga on sestap juba enne EMi talle silma peale pannud, sest kui sloveen finaalturniiril liiga õide puhkeb, võib tema hinnalipik kolme-neljakordistuda.
Georgi Sudakov (Ukraina)
Samamoodi on mitmete tippklubide – Milano Inter, Torino Juventus, Tottenham ja Arsenal – radaril Ukraina koondise ründav poolkaitsja Sudakov. Eelpool mainitud klubid juba teavad, et kodumaa ja Donetski Šahtar on 21-aastasele vutimehele väikseks jäänud ja kui kõik hästi läheb, teavad seda EMi lõpuks ka pühapäevasemad vutisõbrad.
