2 kõige olulisemat põhjust, miks läks Maksvytisel Žalgirisega lörri

Leedu klubikorvpalli au ja uhkusest Kaunase Žalgirisest sai eelmise aasta lõpus viies Euroliiga klubi, kes hooaja sees treenerit vahetanud, kui Kazys Maksvytise asemele palgati Andrea Trinchieri. Ehkki leedulane on hinnatud juhendaja, on Žalgirise otsus temast loobuda mõistetav.

Mullusel MMil mitmete oluliste puudujatega Leedu kuuendaks tüürinud Maksvytis asus Žalgirise etteotsa 2022. aasta aprillis, sest Jure Zdovc ei saanud oma tööga üldse hakkama. Sloveen pidi teatepulga Maksvytisele üle andma pärast hooaja lõppu, kuid seis oli nii kehv, et vangerdusega ei kannatanud oodata.

46-aastase Maksvytise esimene täishooaeg Žalgirisega oli ideaalne. Kodutandril võideti nii meistri- kui ka karikavõistlused, Euroliigas jõuti ühest pisemast eelarvest hoolimata play-off’i, kus kaotati 0:3 Barcelonale. Ent olgem ausad: Žalgirise jaoks oli juba sõelmängudele pääsemine suur õnnestumine.

Tuumik jäi, aga mäng ei õnnestunud

Käesolevaks hooajaks sai Maksvytis veidi suurema eelarve ning oluliste mängijate mõttes jäi koosseis samaks. Tõsi, kahest lahkujast oli fännidel kahju, sest mängujuht Isaiah Taylor tõusis hooaja lõpuks suurepärasesse vormi ja valiti Leedu meistrivõistluste finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks.

Mõned päevad enne hooaja algust maksis Olympiacos umbes pool miljonit eurot, et endale hankida viskava tagamängija või väikese ääre positsiooni täitev Ignas Brazdeikis, kes nühib praegu Kreeka klubi pinki ning kes oli oma tüübilt Žalgirise jaoks väga oluline, kuna Keenan Evansi kõrval oli tegemist tiimi parima individuaalse ründemängijaga.

Ent Rolands Šmits, Edgaras Ulanovas, Arnas Butkevičius ja Achilleuse kõõluse vigastusest taastunud Evans jäid alles. Seega oli Žalgirise selgroog piisavalt tugev, et ülitasavägises Euroliigas taas konkurentsi pakkuda.

Hooaja algus polnudki paha. Esimesest neljast mängust võideti kolm ning ainus kaotus tuli valitseva meistri ja selle hooaja soosiku Madridi Reali vastu. Seejärel on Žalgirise vanker aga kraavi sõitnud, sest järgmises 13 kohtumises suudeti alistada vaid kaks vastast: Müncheni Bayern ja Milano Olimpia. Sealjuures ei suutnud Žalgiris võidulisa teenida ka liiga kehvikute Villeurbanne’i ASVELi ja Berliini ALBA vastu.

Detsembri keskel oli selge, et Maksvytise tool kõigub. Leedu ajakirjanduse teatel soovis Žalgirise juhtkond treenerit vahetada, kuid mängijate sekkumine jättis senise juhendaja ametisse. Tegevjuht Paulius Jankunas sõnas veidi hiljem, et usaldab Maksvytist täielikult, ehkki juba paar nädalat tagasi oli selge, et see on vaid avalikkusele öeldud vaht.

Õige aeg vangerduseks

Selle nädala topeltvoorus ootab Žalgirist kaks mängu, mis annavad suurepärase võimaluse mänguvanker kraavist välja tõmmata. Esmalt võõrustatakse kodus ALBAt, seejärel minnakse külla ASVELile. Kui Žalgiris on praegu Euroliigas 16. kohal, siis kolm võitu kogunud ALBA on 17. ja kahe võidu peal püsiv ASVEL hoiab enda käes punast laternat.

Pealegi on praegu Euroliigas mängitud täpselt pool põhihooajast ning kümnes tabelirida ehk viimane play-in’i koht on nelja võidu kaugusel. Sinna küündimine on Žalgirise jaoks küll suur katsumus, aga mitte võimatu.

Oluline on ka see, et praegu oli võimalik Maksvytise asemele tuua tipptreener. Trinchieri on töötu olnud alates eelmisest kevadest, mil lõppes tema aeg Bayernis, kuid sisuliselt iga kord, kui mõni juhendaja saab sule sappa, on räägitud sellest, et itaallane on klubide radaril. Näiteks, kui Istanbuli Fenerbahce loobus Dimitrios Itoudise teenetest, oli kokkulepe Trinchieriga Türgi meedia sõnul ülilähedal ning alles viimasel minutil otsustas suurklubi Šarunas Jasikevičiuse kasuks.

Küllap ei tahtnud Žalgirise juhtkond Maksvytisele lisaaega andes riskida sellega, et Trinchieri nende näppude vahelt läbi lipsab.

Maksvytise I viga

Ent tuleme loo pealkirja juurde tagasi ja vaatame, mida võiks pidada Maksvytise ebaõnnestumise põhjusteks. Esmalt ei saa üle ega ümber võistkonna komplekteerimisest ning seda just täienduste osas.

Suvel liitusid Žalgirisega kolm meest: suur äär Danielius Lavrinovičius, samuti suur äär Brady Manek ja tagamees Naz Mitrou-Long. Kui 24-aastane leedulane oli niiehknaa tulevikuprojekt, siis leegionärid pidid täitma märksa olulisemat rolli.

Kahjuks pole ameeriklane suutnud ootusi täita ning kanadalane oli nõnda kehv, et Žalgirisel polnud probleemi temaga leping lõpetada. Manek on küll hea viskaja, – seda temast ka taheti – kui on Euroliigas kaugviskeid tabanud 46,3%. Kuid kaitses on jänki kõike muud kui hea ning lihtsalt heast viskekäest nõnda kõrgel tasemel ei piisa.

Mitrou-Long pidi tagaliini tooma rünnakuteravust. Teatud tasemel ongi põhjaameeriklase puhul tegemist väga hea palluriga, sest näiteks hooajal 2021/22 säras ta Itaalia meistrivõistlustel Brescia särgis. Tema põhihooaja keskmised numbrid olid 16,6 punkti, 4,7 korvisöötu ja 4,5 lauapalli, neljas play-off kohtumises viskas Mitrou-Long 24,5 silma mängu kohta ja jagas 7,3 resultatiivset passi.

Polnud mingi üllatus, et nõnda hea hooajaga teenis Mitrou-Long lepingu Euroliigas. Ta liitus Milanoga, kus ajas lati kolinaga maha. 7,4 punkti mängus pole mingi katastroof, aga kui su visketabavus väljakult on vaid 37,1%, on see ilmekas näide, et Euroliigas ei maksa sinust midagi vägevat oodata. Pealegi pole ka Mitrou-Long kunagi olnud kaitselõvi, vaid puhtalt korvile orienteeritud pallur.

Samuti ei suutnud Žalgiris Brazdeikist võrdväärselt asendada. Leedu koondislane pole küll Euroliiga mõistes staar, aga Kaunase klubile oli tegemist väga olulise palluriga, kes võttis Evansilt rünnakukoormust maha. Kuna Mitrou-Long põrus ning Tomas Dimšast ja teistest kohalikest tagameestest ei saagi rünnakul suurt midagi oodata, ei saa Evans olla nii efektiivne kui näiteks eelmisel hooajal enne vigastust.

Novembri lõpus toodi Brazdeikise asendajaks endine NBA mees Edmond Sumner, kes viskas eelmisel hooajal Brooklyn Netsi särgis 7,1 punkti mängu kohta. Euroopa korvpalliga harjumine on ameeriklase jaoks olnud aga keeruline, ehkki näiteks kaugviskeid on ta tabanud 58,3%. Vana Maailma tipptaseme mõistes on Sumneris peidus korralik pallur ning ehk suudab ta Trinchieri käe all avaneda.

Maksvytise II viga

Žalgirise eelmise hooaja edu pandiks oli kaitse, milles kuuluti Euroliiga eliiti. Käimasoleva hooaja eel toimunud kontrollkohtumiste järel rääkis Maksvytis, kuidas võistkonna identiteet pole muutunud ning nende jaoks algab kõik kaitsest.

Teoorias tundus kõik õige, aga põhihooaja esimest poolt vaadates on selge, et praktikas läks hoopis vastupidi. Žalgiris on lubanud vastastel 100 rünnaku jooksul visata keskmiselt 116,8 punkti, millega ollakse Euroliigas taganpoolt viiendad.

Kaitsestatistika osas ollakse tagantpoolt tipu lähedal veel mitmes kategoorias: Žalgiris lubab 19,3 vabaviset mängu kohta (Euroliiga 16. näitaja), vastased teevad nende vastu 11,1 pallikaotust (15.) ja ise suudetakse teha 5,3 vaheltlõiget (17.).

Žalgirise kaitsemängu on viimase kuu jooksul jätnud suure augu Butkevičiuse puudumine. Ääremängija vigastas end 11. vooru võidukohtumises Milano vastu ning on veel vähemalt kuu aega audis. Tõsi, ehkki Butkevičius on Euroliiga üks paremaid kaitsemängijaid, polnud Žalgirise kaitse ka temaga kiiduväärt.

Seega on Trinchieril omajagu tööd, et Žalgirise mängumootor taas käima tõmmata.

Muide, kuigi Maksvytise aeg Žalgirises sai läbi, ei taandu ta tippkorvpallist. Darbenaist pärit juhendaja jätkab Leedu koondise eesotsas ning sel suvel jahitakse pääset Pariisi olümpiale.