5 MMil säranud korvpallurit, kes väärivad kohta Euroliigas

Korvpalli MMil ei sära vaid Luka Dončići või Shai Gilgeous-Alexanderi mastaapi staarid, aga ka mehed, keda ei loeta planeedi paremate kossumeeste hulka. Samas on need viis pallur olnud nõnda head, et võiksid tuleval hooajal mängida maailma tugevuselt teises liigas – Euroliigas.

Joshua Hawkinson

Nagu nimi viitab, on tegemist ameeriklasega, aga rahvusvahelisel areenil esindab 208 cm pikkune korvialune jõud Jaapanit, kus ta on mänginud kõik oma profikarjääri kuus aastat. Seega pole Hawkinson tavaline kodustatud leegionär, kuna tal on tõusva päikese maaga reaalne side olemas.

Kui vaadata MMi efektiivsusnäitaja pingerida, siis ei trooni seda mõni NBA või Euroliiga täht, vaid just 28-aastane Hawkinson. Jaapani järgmise aasta Pariisi olümpiale aidanud tsenter tõi MMil keskmiselt 21 punkti ja 10,8 lauapalli, mängides sealjuures 35 minutit kohtumise kohta.

Ta on väga hea vabaviskaja, suudab tänapäevase pika mehe kohta tabada ka kaugelt ning MMil tabas ta kaheseid fantastilised 73,5 protsenti. Hawkinson on üpris hea liikuvusega, vastupidav, pehme käega ja osav pallur, kes saaks Euroliigas vabalt hakkama!

Marco Spissu

MMi eel oli selge, et Itaalia üheks probleemiks võib olla rünnakute dirigeerimine. Euroliiga mees Alessandro Pajola on kaitselukk, mitte mängujuht, ja kuigi Spissu on hea söötja ja intelligentne pallur, pole ta end Euroopa kõige kõrgemal tasemel kehtestanud.

MMil on 185 cm pikkune mängujuht tõestanud, et kannab kaela küll. Spissu on kaheksa parema hulka jõudnud Itaalia üks olulisemaid lülisid, kelle väljakul olles on Saapamaa rünnak märksa sujuvam ja loogilisem kui Spissuta.

Statistiliselt on uuel hooajal Itaalias Venezias jätkav 28-aastane tagamees olnud samuti väga hea: 11,4 punkti, 5,6 korvisöötu ja 4,2 lauapalli mängu kohta räägivad enda eest. Kui lisada veel fakt, et Spissu on kaugviskeid tabanud 46,2 protsendiga ja on tabanud kõik vabavisked, tõusevad ta aktsiad veelgi.

Bruno Caboclo

Eelmisel klubihooajal räägiti, et Venezia on Euroopa kõige suurema eelarvega klubi, mis ei palli Euroliigas. Finantsmusklit näidati ka sel suvel, kui endale palgati Saksamaal Ulmiga meistriks kroonitud ja suurepärase hooaja teinud Caboclo.

27-aastane brasiillane võttis hea vormi MMile kaasa ning ehkki Sambamaa langes Läti käe läbi, oli Caboclo MMi üks silmapaistvamaid korvialuseid jõude. 16,4 punkti ja 9,2 lauapalli kohtumise kohta pole teps mitte pahad numbrid!

Caboclot võib iseloomustada sisuliselt samamoodi kui Hawkinsoni. Ainult et samuti 208 cm pikkune lõunaameeriklane on pika mehe kohta veelgi liikuvam ning kaitses parem.

Carlik Jones

Jah, Jones kuulub Chicago Bullsi hingekirja ning käis eelmisel hooajal platsil ka NBAs, kuid seitse mängu ja kaheksa minutit kohtumise kohta näitavad hästi, et tagamees oli kaugel olulisest rollist. Aga mänguaeg on ju arenemiseks vajalik ning kuigi G-liiga läheb iga aastaga tugevamaks, poleks Jonesi poolt üldse mitte paha otsus tulla hooajaks Euroliigasse, et siis uuesti NBAs õnne proovida.

Lõuna-Sudaani Pariisi olümpiale vedanud Jones tegi nii hea MMi, et kui varem olid temast kuulnud vaid Bullsi fännid, siis nüüd on USAs sündinud 25-aastane mängujuht märksa tuntum.

MMil mitu hiilgavat mängu teinud Jones sai lõpuks keskmisteks numbriteks 21 punkti, 9,7 korvisöötu, 4,3 lauapalli ning kaugviskeid tabas ta 48,3 protsenti. Ta oli Lõuna-Sudaani vaieldamatu liider, kelleta poleks Musta Mandri meestel ilmselt pooltki nii hästi läinud.

Jones on vajadusel see, kes viskab üks-üks mängust korve, vajadusel see, kes paneb õigele mehele õigel ajal palli pihku. Selliseid mängujuhte pole tipptasemel just kuigi palju, kes suudavad olla mõlemas rollis edukad ning hoida tasakaalus nii enda ambitsioone kui ka kaaslaste soove. Jones sai sellega MMil hakkama, aga sama taset on vaja näidata ka klubimängus.

Rondae Hollis-Jefferson

NBAs parimal hooajal keskmiselt 13,9 punkti visanud ameeriklase osalemine MMil oli suvine üllatus. Et Hollis-Jefferson on olnud NBAst mõni aasta eemal, oli selge, et USA satsi teda ei arvata. Ent küllap oli vähe neid, kes oskasid ette näha, et ääremängija kodustab Jordaania, kes andis Hollis-Jeffersonile passi paar nädalat enne MMi.

Ja kuigi korvpallipuristid küllap vihkavad seda otsust, siis Jordaania on valikuga rahul. Hollis-Jefferson, keda võrreldi MMi ajal tänu oma mängustiilile nii Michael Jordani kui ka varalahkunud Kobe Bryantiga, sai kirja 23,6 punkti, 7,8 lauapalli ja 4,4 korvisöötu mängu kohta.

Praeguse seisuga jagab Hollis-Jefferson ka MMi punktirekordit ühes Dominikaani Vabariigi tähe Karl-Anthony Townsiga, kui “jordaanlane” kostitas Uus-Meremaad tervelt 39 punktiga.

Hollis-Jeffersoni klubikarjäär on olnud mõneti kummaline, sest pärast NBAst lahkumist on ta leiba teeninud Türgis, Lõuna-Koreas, Puerto Ricos ja Filipiinidel. Ent ka USA-le visatud 20 punkti näitavad, et Hollis-Jeffersonis on ainest palju rohkemaks.

NBA amps võib aga praegu olla liiga suur. Seega võikski Euroliiga olla sild Hollis-Jeffersoni ja NBAsse naasmise vahel.

* – Oluline on märkida, et kõik toodud statistika on õige 4. septembri hilisõhtuse seisuga.