5 põletavat küsimust Euroliiga hooaja eel
5. oktoobril pannakse pall mängu Vana Maailma tugevaimas korvpallisarjas Euroliiga, mille hooaeg tõotab taas tulla tohutult tasavägine ja põnev. Et end kossulainele sättida, vaatab Olybet.tv hooajale otsa ja teeb ka mõne ennustuse.
Kas reeglites on suuri muudatusi?
Sarnaselt maailma tugevaimale korvpalliliigale NBA, on ka Euroliigas nüüd play-in miniturniir. Koha sõelmängudele kindlustavad põhihooaja kuus paremat, aga neli järgmist selgitavad kaks viimast play-off kohta.
Põhihooaja seitsmes kohtub play-in’is kaheksandaga ning võitja läheb play-off’is vastamisi põhihooaja teisega. Kaotaja jaoks pole aga pääs veerandfinaali võimatu, kuna tema kohtub põhihooaja üheksanda ja kümnenda mängu võitjaga. Tolle kohtumise parim kohtub kaheksa parema hulgas põhihooaja liidriga.
Kes võidab Euroliiga?
Tipus on tihe rebimine, aga soosikuks number üks on tiitlikaitsja Madridi Real, kes läheb hooajale vastu sisuliselt muutumatu koosseisuga. Lahkunud on mõned rollipallurid ning ainsa täiendusena toodi põhimängujuhiks Facundo Campazzo. Argentiinlane, kes liitus esimest korda Realiga juba 2014. aastal ning on nendega võitnud kaks Euroliiga tiitlit.
Hispaania kuninglikus klubi on palju kvaliteeti ja sügavust. Kui Campazzol mäng välja ei tule, dirigeerib rünnakuid eelmise hooaja play-off’is fantastiline olnud legend Sergio Rodríguez. Korvi all jätkab suvel NBAga filrtinud domineeriv tsenter Walter Tavares, kellele mängib teist viiulit Vincent Poirier. Prantslane, kes oleks paljudes Euroliiga klubides kindel põhimees.
Number kahe ja äärte peal on samuti tohutult valikut: Gabriel Deck, Guerschon Yabusele, Džanan Musa, Mario Hezonja, Fabien Causeur, Rudy Fernández ja Sergio Llull on kõik Euroliiga mõistes vägevad mehed, kes võivad mängu Reali jaoks kallutada.
Jah, sügavaid võistkondi leiab veel, aga Reali järjepidevus ja kvaliteet on miski, millest pole kellelgi paremat. Ent õnneks ei otsustata võitjat paberil, vaid parketil.
Kuidas läheb Baskonial?
Suvel jäi Eesti koondislaste Maik-Kalev Kotsari ja Sander Raieste leivaisa ilma mitmest väga olulisest lülist ning hooaja alguses on Baskonia esitused olnud väga kõikuvad. On oldud kohutavad, on oldud suurepärased.
Selge on see, et eelmisel hooajal suutis Baskonia end Euroliigas ületada, kuid isegi sellest ei piisanud veerandfinaali pääsemiseks. Arvestades, et mitu nende selja taga lõpetanud klubi on end pärast pettumusi täis hooaega väga jõudsalt täiendanud, on tõele au andes raske näha, et nad tänavu kaheksa parema hulka mahuvad. Aga maha ei saa Baskoniat kriipsutada, sest rünnakul on tulejõudu mitme kahuri eest ja see võib neid kaugele kanda. Oluline on märkida sedagi, et võrreldes eelmise hooajaga peaksid nad olema kaitses ja lauavõitluses märksa paremad ja füüsilisemad.
Baskonia võiks sihiks võtta koha play-in’is. Koht kaheksa hulgas oleks eneseületus, aga mitte maavärinana tunduv šokk.
Kas NBA mehed löövad Euroopas läbi?
Suvel hankisid Euroliiga klubid üle kümne mängija NBAst, kelle hulgas on ka staare. Näiteks kunagine punktikahur Kemba Walker ja aastaid kaitsemängijate tippu kuulunud Serge Ibaka, kes liitusid vastavalt Monaco ja Müncheni Bayerniga.
Paljude NBAst tulnud mängijate osas on õhus palju küsimärke, kas nad suudavad Euroliigas tooni anda või mitte. Ent leidub ka neid, kelle puhul tundub see üsna ilmselge. Parimaks näiteks on vast hispaanlastest vennad Willy ja Juancho Hernangómez, kes kannavad nüüd vastavalt Barcelona ja Ateena Panathinaikose ürpi.
Willy Hernangómez on Euroopa üks paremaid tsentreid, kes säranud ka koondisekorvpallis, kui valiti mullu Hispaania võiduga lõppenud EMi kõige väärtuslikumaks mängijaks. Tema veli on samuti olnud koondises kohati väga silmapaistev ning et peamiselt on tegemist pallita mängijaga, võiks tema kohanemine Euroliigaga olla lihtsam kui näiteks Walkeril või Villeurbanne’i ASVELiga liitunud tagamehel Frank Jacksonil.
Kas magavast hiiglasest saab lõpuks asja?
Kuuekordne Euroliiga meister Ateena Panathinaikos jõudis viimati veerandfinaali 2019. aastal. Nelja parema hulgas mängis Kreeka hiid 11 aastat tagasi.
Uueks hooajaks on aga tengelpunga luhvtitatud nagu homset ei tuleks ning kokku pandud väga nimekas võistkond. Kostas Sloukas, Luca Vildoza, Junacho Hernangómez ja Mathias Lessort on nimed, mis ei vaja Euroopa korvpallisõpradele tutvustamist. Nagu ka peatreener Ergin Ataman, kes on enda sõnul kolmekordne, aga ajalooürikutes kahekordne Euroliiga tšempion.
Seda, et nimed paberil asju paika ei pane, sai Panathinaikos omal nahal tunda septembri viimasel päeval, kui Kreeka superkarika finaalis kaotati 51:75 igirivaal Olympiacosele. Poolajaga viskasid Atamani hoolealused vaid 11 punkti ja ühel hetkel oli skoor 32:4!
Ent Euroliiga mõistes ei tähenda üks kohutav mäng midagi. Panathinaikosel on justkui kõik pusletükid olemas, et Vana Maailma tippu naasta, kuid 1000-tükilise pusle kokkupanemine on praktikas märksa keerulisem kui teoorias.
Ehk saame Panathinaikose võimetest selgema pildi juba sel reedel, kui nad mängivad Euroliiga avavoorus just Olympiacosega. Kindel allajäämine paneks häirekellad lööma, aga tasavägine kohtumine, isegi, kui see lõppeks kaotusega, näitaks, et Olympiacose köetud saun oli pigem tööõnnetus.
