6 märksõna, millega 2022. aasta MM-i meenutama jääda

Kõik nagu tavaliselt või kuu, mida väärtustada? Mängud on mängitud, väravad löödud. Numbritesse panduna sai neid kokku vastavalt 64 ja 172, viimane tähistab ka maailmameistrivõistluste uut rekordit.

Katar 2022 pakkus meile kõrghetki ja madallende, põnevust ja vastuolusid. Lõpuks krooniti kolmandat korda maailmameistriks Argentina, 36 aastat pärast seda, kui Diego Maradona viimati ihadatud trofee Buenos Airese tänavatele viis. Sel korral säras Lionel Messi, Maradona mantlipärija ja tänaseks päevaks ehk kõigi aegade parim jalgpallur.

Aga üksi tantsida ei saa. Finaalis pakuti meile fantastiline vaatemäng, mis läheb ajalukku ühe kõigi aegade parima jalgpallimatšina. Kõige suuremal laval läksid rinnakuti kaks raskekaallast, kui Messi ja Argentina teel seisis tiitlikaitsja Prantsusmaa. On ka tõsi, esimesed 79 minutit olid nauditavad peamiselt argentiinlastele – Prantsusmaa mäng oli täielikult halvatud, peatreener Didier Deschamps otsis meeleheitlikult lahendust.

Argentina juhtis sel hetkel 2:0 ja kontrollis näiliselt olukorda, kuniks Kylian Mbappe saatis 97 sekundiga vastase võrku kaks palli ja äratas Prantsusmaa. Penaltid otsustasid, kuid enne skooris Messi, siis veelkord Mbappe. Nägime suurepäraseid tõrjeid ja otsustavaid eksimusi, iga üksik hetk oleks võinud ajalugu muuta. Mõlemad meeskonnad suutsid mingitel hetkedel vastase nurka suruda.

Ehk oleks tulnud lasta neil mängida, kuni võitja lõpuks selgub? Messi ja Cristiano Ronaldo duell on sarnaselt kestnud juba üle 15 aasta, kord üks peal, kord teine peal. Katari jõudsid kaks legendi vastavalt 35- ja 37-aastasena – see pidi ju ometi olema nende viimane võimalus maailmameistriks tulla? Lõpuks ei olnud oluline isegi see, et üks võitis ja teine mitte. Oluline oli viis, kuidas see juhtus.

Turniiri eel haaras pealkirjad Ronaldo, kui andis Piers Morganile erakordselt avameelse interjuu ja põletas sellega sillad Manchester Unitedis. Kataris mängis portugallane juba vabaagendina. Edukas MM näidanuks, et Ronaldo on endiselt väljakute kroonimata kuningas, ent ta kaotas ka Portugali treeneri Fernando Santose usalduse ja langes pingile. Kui Santos siis tema poole pöördus, ei suutnud Ronaldo kodumaad aidata.

Messi ei alustanud just hiilgavalt, aga inspireeris ja säras, kui seda enim tarvis oli. Küsimus ei olnud vaid finaalis – veerandfinaalis, kui asjad läksid nugadele, näitas argentiinlane taaskord end hääleka liidrina, mida ta ei ole alati olnud. Argentiina ja Hollandi lahing kirjutati jalgpalliklassikasse nii hollandlastele viimasel sekundil viigi päästnud karistuslöögi loomingulise lahendamise kui ka peakohtunik Antonio Mateu Lahozi poolt jagatud 18 kollase kaardi tõttu.

Kuigi Messi ja Mbappe olid Katari MM-i kaanepoisid, võidab jalgpallis alati meeskond ja mõlemal olid mõneti ootamatud abilised. Esimeses mängus kuulusid Argentina algkoosseisu Papu Gomez, Lautaro Martinez ja Angel Di Maria; Gomez pääses Kataris platsile veel vaid korra, Lautarost sai vahetusmees ja isegi üldjuhul usaldusväärne Di Maria oli sõelmängude ajal kadunud, kuniks finaalis ootamatult algrivistusse ennistati.

Nende asemel särasid Brightoni poolkaitsja Alexis Mac Allister ja Benfica noor talent Enzo Fernandez, Messi kõrval sai aga võimaluse särada 22-aastane Julian Alvarez. Manchester City ründajal oli turniiri eel saldos vaid 12 koondisemängu ja kolm väravat, lahkudes kirjutati tema statistikaks 19/7. Manchesteris võib kõik ju neil päevil Erling Braut Haalandi ümber keerelda, aga Alvarez on valmis sel tasemel oma märgi jätma.

Prantsusmaa lugu oli mõneti sarnane, kuid mõneti ka erinev. Keskväljal langesid raudvarad ehk N’Golo Kante ja Paul Pogba valikust ammu enne turniiri, praegune maailma parim mängija Karim Benzema aga vigastas end treeningutel. Vasakkaitsja Lucas Hernandez jõudis Katari kohale, kuid tema turniir – ja tegelikult ka hooaeg – lõppesid 12 minuti järel tõsise põlvevigastusega.

Mõned uued näod kerkisid seetõttu esile, mõned aga pidid ümber harjuma. Peatreener Deschamps usaldas varem ründajana tegutsenud Antoine Griezmannile keskväljal mängu dirigeerimise ja pöördus taas Olivier Giroud’ poole. 36-aastane tipuründaja oli neli aastat tagasi efektiivne meeskonnamängija, kui ei teinud teel MM-tiitli poole raamidesse ainsatki pealelööki. Nüüd sahistas ta neljal korral võrku ja kerkis Prantsusmaa kõigi aegade parimaks väravalööjaks, mööda ka legendaarsest Thierry Henryst.

Neist, kes ei võitnud, oli Horvaatia eesotsas Luka Modriciga taas fantastiline; Maroko üllatas vaat et kõiki oma südikate esitustega, mis lõpuks viisid Aafrika jalgpalliloo ümberkirjutamiseni. MM-i meenutatakse kindlasti ka Jaapanis, kes sai jagu nii Saksamaast kui ka Hispaaniast, kuid oskas kaotada kesisele Costa Ricale ja siis penaltikuninga Horvaatia vastu välja langeda.

Kõigi 31 kaotaja seast kerkib aga eredalt esile üks nimi. Kanada jaoks oli see esimene MM pärast 1986. aastat ja vähesed oskasid neilt keerulises alagrupis (tagantjärele võiks öelda, et surmagrupis), kus mõõtu tuli võtta Belgia, Horvaatia ja Marokoga, midagi oodata. Kanadalased mängisid aga julget, ründavat jalgpalli, mida tuleks tänapäevases tulemustele orienteeritud maailmas selgelt väärtustada.

Koju sõitsid nad tõesti punktideta, kuid see noor meeskond peaks saama ainult paremaks. Vaid kolme ja poole aasta pärast on nemad üks suurturniiri korraldajatest ning nüüd ei tohiks enam kellelgi olla õigust küsida, kas nad ka seal osalemist väärivad.

Aga loomulikult oli ka neid, kes valmistasid pettumuse. Belgial kogunes küll lõpuks tabelisse neli punkti, aga nad ei olnud kordagi veenvad. Taanit ei mäleta seekord keegi, kuigi nad näitasid end viimastel Euroopa meistrivõistlustel ja MM-i kvalifikatsioonis väga võimeka meeskonnana. Wales oli mannetu, soovides näiliselt olla ükskõik kus mujal. Ja esimest korda ajaloos kaotas võõrustaja kõik kolm alagrupimängu – hea näide, et kui MM-i korraldusõigust on ehk võimalik osta, kuid sportlikku edu mitte.

Katari MM oli tõepoolest enneolematu sündmus. Oli palju esimesi, näiteks talvine ajastus, kuid ka viimaseid – järgmisel korral näeme võistlustules juba 48 võistkonda, kelle seas nii vanu tuttavaid kui ka riike, kellest pole ehk kuulnudki. Järgmise korrani!