EURO 2024, kaheksandikfinaal: kas alagrupimängudel on üldse mõtet?

Euroopa meistrivõistlused on nüüdseks kestnud 13 päeva ja 36 mängu, aga … oleme me üldse midagi õppinud? Ajalugu näitab, et esimestes mängudes säramine ei viita alati peatselt saabuvale triumfile.

Kas muru oli vanasti rohelisem? Alates sellest, kui Euroopa meistrivõistlustel osalejate arvu suurendati 24 meeskonnani, on alagrupifaas tihti tundunud … üksluine. Jah, rohkem meeskondi püsib viimase hetkeni konkurentsis ja seeläbi säilib ka põnevus (vähemalt juhul, kui Slovakkia saatus erutab), aga tippmeeskondade jaoks lõppeb asi enamasti ikkagi edasipääsuga, olgu hädad kuitahes suured.

Laienemisele järgnenud kolme turniiri jooksul on tänavune Horvaatia pika puuga kõige nimekam varakult koju sõitnud meeskond, aga nemadki olid mitte ühel, vaid lausa kahel korral sekundite kaugusel, et piisav tulemus kätte saada (esmalt Albaania ja siis ka Itaalia vastu). Kõik teisedki on ikka ja jälle pinnale jäänud. Tekib küsimus: kas alagrupimängudel on üldse mõtet?

Eelmisel turniiril läbis Itaalia alagrupiturniiri perfektselt (kolm võitu, kolm nullimängu, seitse väravat) ja lõpetas võidukalt. 2016. aastal väristas Portugal end aga alagrupist edasi paremuselt kolmanda kolmanda koha meeskonnana, jõudes lõpuks sama tulemuseni. Nad võitsid seitsmest mängust vaid ühe 90 minuti sees (poolfinaal Walesiga). Nende kahe tänavused vasted oleksid Hispaania (perfektne) ja Holland (kesine, seni võiduta) … kusjuures hollandlastel näikse tee poolfinaali olema lihtsam.

Veelgi kaugemas minevikus mängiti 24 meeskonna osalusel ka maailmameistrivõistluseid. Vahemikus 1982 kuni 1994 peetud nelja turniiri peale läbisid alagrupi ainult võitudega kuus meeskonda: kolmel korral Brasiilia (’82, ’86 ja ’90) ning Inglismaa (’82), Taani (’86) ja Itaalia (’90). Neist vaid üks – itaallased – jõudis poolfinaali. Brasiilial õnnestus võita aga 1994. aasta turniir ehk ainus, kus nad alagrupis vääratasid …

Võime ju öelda, et alagrupimängude väärtus on praeguse süsteemiga langenud, aga osalejate arvu ei vähendata mitte kunagi. Rohkem osalejaid tähendab rohkem seotud inimes, mis omakorda tähendab rohkem raha. UEFA jaoks on kahjuks loogilisem samm laieneda 32 meeskonna peale, kaasates 55 liikmesriigist enam kui pooled. Aga esialgu naudime seda, et jõudsime ära oodata hetke, kus iga eksimus võib olla otsustav.

Inglismaa (vs Slovakkia), Hispaania (vs Gruusia) ja Portugal (vs Sloveenia) on kaheksandikfinaalide eel selged soosikud; Rumeenia võib seni pigem kesisele Hollandile peavalu valmistada, alagrupis säranud Austria aga kohtub hõrendatud ridadega Türgiga. Ent millistel kaheksandikfinaalidel teravam silm peal hoida?

Kõik artiklis märgitud kellaajad on Ida-Euroopa suveaja järgi (GMT+3).

Šveits – Itaalia

Laupäeval, 29. juunil kell 19.00

Šveitslased on suurturniiridel juba mõnda aega regulaarselt sõelmängudele jõudnud, kuid kuuest viimasest korrast on vaid ühel suudetud kaheksandikfinaal võita (eelmisel EM-il penaltiseerias vs Prantsusmaa). Tänavugi on esitused kõikunud, igati ausale viigile juba välja langenud Šotimaaga järgnes sakslaste üpriski tõsine heidutamine (ja järjekordne viik).

Itaalia lubas endale suurturniiril viimati lüüa üle ühe värava 18 kohtumist tagasi, mis tähendab, et Šveits peab sülle kukkunud võimalused efektiivselt ära kasutama. Tiitlikaitsja tuli grupist läbi värinaga, neid lahutas kojusõidust vaid veidi üle 20 sekundi – aga ehk saab just sellest sütik, mis nad uuesti võimetekohaselt mängima paneb.

Mängija luubi all: Kas teda kiideti 2021. aastal piisavalt? Gianluigi Donnarumma hoidis Itaaliat mängus Hispaania vastu ja säras seejärel ka Horvaatia vastu tõrjetega, näidates kindlust penaltitel (ta on karjääris tõrjunud 15 ja lasknud sisse 41 penaltit). Pikaaegsete liidrite Giorgio Chiellini ja Leonardo Bonucci puudumisel kannab endiselt vaid 25-aastane Donnarumma tagala kindlustamisel selget vastutust.

Saksamaa – Taani

Laupäeval, 29. juunil kell 22.00

Saksamaad kiideti taevani, kui nad šotlastest üle jalutasid, aga mängud Ungari ja Šveitsiga olid veidi teisest puust. Sellest hoolimata ollakse seitsmes järjestikuses mängus kaotuseta ja ses seerias pole endale kordagi lubatud lüüa rohkem kui ühte väravat – järjekordne tugev esitus kaitsefaasis võiks olla piisav, et 1992. aasta EM-i finaali kordusetendus võita (toona jäid taanlased küll 2:0 peale).

Taani ei ole sel turniiril veel oodatud esitusi pakkunud, aga kolmest viigist piisas, et nad teisena edasi pääseksid. Suurturniiridel on viimasest 15 mängust võidetud vaid kolm, samas näitas Inglismaaga tehtud võitluslik 1:1 viik potentsiaali. Eelmise EM-i poolfinalisti osas püsib õhus küsimus, kas nende parimad päevad on siis möödas või tasub oodata enamat.

Mängija luubi all: Julian Nagelsmann usaldab Saksamaa tipuründajana Kai Havertzi, aga vahetusmees Niclas Füllkrug väärib tähelepanu. 31-aastane Dortmundi Borussia pallur on Saksamaa koondise eest löönud 19 mänguga 13 väravat, neist neli suurturniiridel; keskmiselt ühe iga 35 minuti tagant, kuna reeglina alustab ta pingilt.

Prantsusmaa – Belgia

Esmaspäeval, 1. juulil kell 19.00

Suur mäng, mida ei tohtinuks kuidagi juhtuda, aga siis suutsid mõlemad grupis esikohast ilma jääda. Prantsusmaa ei ole jätkuvalt lahtisest mängust skoorinud (nende kaks väravat on tulnud omaväravast ja penaltist). Paberil oldi ehk soosikud, aga 270 minutit jalgpalli kõneleb teist keelt. Ehk ei olnud ettevalmistuse lõpetamine Luksemburgi ja Kanada vastu piisavalt väljakutsuv ja seetõttu ei suudetud kohe domineerida? Saame näha.

Belgia ei ole samuti veennud. Nad pidid alagrupist mängeldes edasi minema, aga kõik läks juba avamängu kaotusega nugadele ja lõpuks vilistasid fännid koondise väravateta viigis Ukrainaga välja, olgugi, et just selle mänguga tagati edasipääs. Eeldatavate väravate hulka vaadates oli Belgia kõigis kolmes alagrupimängus parem meeskond, aga võimaluste realiseerimine on osutunud probleemiks.

Mängija luubi all: Maskiga Kylian Mbappe naasis Poola vastu algrivistusse, aga sealt oli puudu teine täht. Prantsusmaa peatreener Didier Deschamps jättis pingile 33-aastase Antoine Griezmanni, praeguse koondise ehk kõige loovama mängumehe. Kas tema aeg tähtede seas on lõppemas või annab see liigutus vaid lisamotivatsiooni?