EURO 2024, kolmas voor: kellele siis muinasjutud ei meeldiks?

Isegi 20 aastat hiljem tundub see otsekui unistus. Kuidas suutis Kreeka, meeskond, kes pole varem ega hiljem märkimisväärset edu saavutanud, Euroopa meistritiitli võita? Seda küsimust võib vaadelda ka võrdlemisi lihtsalt: nad mängisid tippudega ja olid paremad. Portugalist, Hispaaniast, Prantsusmaast, Tšehhist ja veelkord Portugalist.

Suurturniiride alagruppide loosimine peetakse reeglina umbes kuus kuud enne mängude algust ja sestap emotsionaalselt mängudega üleliia tugevat seost ei oma. Tähelepanu pööratakse kahele aspektile: kellega loositi kokku kodumaa, kui neil on põhjust seal loosis osaleda, ja millisele seltskonnale saaks külge kleepida surmagrupi sildi.

Definitsiooni järgi nimetatakse surmagrupiks ebatavaliselt tugevat nelikut, kus tugevaid meeskondi rohkem kui edasipääsu tagavaid kohti. See tähendab juba eos, et vähemalt üks tippmeeskond peab planeeritust palju varem koju sõitma. Ja kuigi tänapäeval on loosid asetustega, juhtub kõrvalekaldeid ikka. Näiteks võinuks sel suvel koku saada nelik, kus Prantsusmaa, Taani, Holland ja Itaalia.

Selle asemel juhtusid B-alagrupis kokku valitsev Euroopa meister Itaalia (FIFA edetabeli 10. meeskond), maailmameistrivõistluste pronksmedalist Horvaatia (9.) ja viimase Rahvuste liiga võitja Hispaania (8.). Väikesele Albaaniale (66.) selles katlas suurt lootust ei antud, ometi on nad mõlemat senist mängu juhtinud ja pääsevad vägagi tõenäoliselt edasi, kui Hispaaniast jagu saadakse. On siis ehk autsaiderile hoopis boonuseks, kui satutakse gruppi, kus konkurentide fookus on häiritud ja mõtted mujal? Vaatame värskemaid näiteid.

• 2021: Ungari teenis alagrupis Prantsusmaa (valitsev maailmameister), Saksamaa ja Portugaliga (valitsev Euroopa meister) kaks punkti; vaid seitse minutit enne alagrupiturniiri lõppu olid nad veel edasipääsus kinni.

• 2012: Taani alistas avavoorus Hollandi. Vaid kaks aastat varem MM-finaalis mänginud hollandlased sellest ei taastunudki ja sõitsid nulliga koju, edasi läksid grupist Saksamaa ja Portugal.

• 2008: Rumeenia tüüris nii Prantsusmaa kui ka Itaalia – kaks aastat varem MM-finaalis kohtunud hiiglased – viigisadamasse ja edestas lõpuks esimest. Hollandil olnuks võimalus viimases mängus rumeenlased edasi aidata, aga võitu ära ei kingitud.

Ei tohiks kellelegi üllatusena tulla, et autsaideri roll ei ole vaid kujundliku rusikaga vastu vahtimist saada, aga lõppkokkuvõttes ei pääsenud neist kolmest meeskonnast edasi ükski. Küll aga õnnetus see Costa Rical: 2014. aastal maailmameistrivõistlustel võideti varasemate meistrite Uruguay, Itaalia ja Inglismaa ees alagrupp, viimased kaks pakkisid häbis kohvrid. Costa Rica jõudis aga veerandfinaali, kus pidi alles penaltiseeria järel Hollandi (jälle nemad!) paremust tunnistama.

Kuidas lõppeb siis Albaania lugu ja milliseid kaarte käib lauale Hispaania? Millistel mängudel alagrupiturniiri kolmandas voorus veel silm peal hoida?

Kõik artiklis märgitud kellaajad on Ida-Euroopa suveaja järgi (GMT+3).

Horvaatia – Itaalia

Esmaspäeval, 24. juunil kell 22.00

Horvaatia alustas turniiri tohutu pettumusega Hispaania vastu ja jäi ka mängus Albaaniaga kaotusseisu. Jah, sellest tuldi välja, aga tööd lõpule ei viidud ja nüüd tuleb tegeleda valitseva meistriga, kusjuures viigist ei piisa. Eriti probleemsed on horvaatide jaoks olnud avapoolajad, Hispaania vastu oli eeldatav väravate hulk 0,44 ja Albaania vastu 0,32 (teistel poolaegadel aga vastavalt 1,83 ja 1,93) – et Itaalia alistada, tuleb mängu oluliselt paremini alustada.

Viik sobiks Itaaliale, kellest seni õieti sotti pole saanud. Albaania vastu mängiti suurepäraselt, Hispaania vastu ei saadud end aga kuidagi käima ja raamidesse ei tehtud ainsatki pealelööki. Peatreener Luciano Spalletti viitas mängujärgselt väsimusele ja lisapuhkuse vajadusele. Oleks kahtlemata šokk, kui Itaalia juba alagrupiturniiri järel koju sõidaks.

Mängija luubi all: 38-aastase Luka Modrici jaoks on ilmselt tegu viimase suurturniiriga ja kui Horvaatia edasi ei pääse, siis see ongi tema ja mitmete kogenud kaaslaste viimane vaatus. Kas isake aeg on meistri kätte saanud? See on tema üheksas suurturniir ja 178. mäng Horvaatia särgis … Aga see kogemus võib nüüd marjaks ära kuluda.

Inglismaa – Sloveenia

Teisipäeval, 25. juunil kell 22.00

Kas Inglismaa on mänguliselt ootustele vastanud? Ei. Aga kas midagi on väga-väga valesti? Kah mitte. Kaitses on tegutsetud eeskujulikult, sest vastaste eeldatav väravate hulk on 180 minutiga vaid 0,93. Samas ei ole ka rünnakul säratud (0,54 vs Serbia, 0,82 vs Taani). Aga koht sõelmängudel on sisuliselt kindlustatud ja alagrupi esikoht endiselt enese teha.

Sloveenia oli vaid ühe hetke kaugusel, et samas positsioonis olla, aga Serbia ründaja Luka Jovici viimase hetke viigivärav murdis südamed. Sloveenid on kindlasti ootuseid ületanud, aga nüüd võib kõik endiselt pettumusega lõppeda. Vaadates vastast … 14 aastat tagasi juhiti viimase vooru eel maailmameistrivõistlustel alagruppi, aga 0:1 kaotus inglastele jättis sloveenid kolmandaks ja saatis koju.

Mängija luubi all: Toonasest koosseisust pole alles kedagi, seega saab uus põlvkond kirjutada oma loo. 21-aastaselt Benjamin Šeškolt oodati palju, aga seni on RB Leipzigi ründajat ohjeldatud. Kas nüüd võiks olla õige aeg ennast laiemale maailmale tutvustada?

Ukraina – Belgia

Kolmapäeval, 26. juunil kell 19.00

C-alagrupp keerati loogikad esimese vooruga pea peale, Ukraina kaotas 0:3 Rumeeniale ja Belgia 0:1 Slovakkiale. Ukrainlased leidsid end teises voorus ka Slovakkia vastu 0:1 kaotusseisust, aga võtsid end kokku ja jäid 2:1 võiduga ellu; turniiri eel oodati neist palju, aga seni ei ole asjad soovitud moel kulgenud. Kolmas grupimäng saab otsustavaks.

Belgia ei ole kirjutamise hetkel veel Rumeeniaga mänginud, aga vajab igal juhul tulemust ka kolmandast mängust – kas siis sõelmängudele pääsemiseks või häbi natukenegi maha pesemiseks. Põhjust muretsemiseks leiab alati, aga Slovakkia vastu domineeriti (eeldatavad väravad 1,97 vs 0,58) ja kaks väravat läks tühistamisele, seega oli asi väikestes detailides. Uuesti aga eksida ei saa.

Mängija luubi all: Romelu Lukaku on Belgia koondise eest löönud 116 mänguga 85 väravat – ja ilma videokohtuniku sekkumiseta võiks see number olla juba 87. 31-aastane ründaja on absoluutselt igale kaitseliinile ebamugav vastane, sest ta suudab olla ohtlik nii mitmel erineval viisil.