Euro 2024 on 90 minuti kaugusel
Albert Einstein mõtiskles kord, et aeg ei liigu kõigi ja kõige jaoks ühtmoodi – sündis relatiivsusteooria. Allianz Arena Münchenis võõrustab Euroopa meistrivõistluste avamängu rohkem kui kahe kuu pärast, aga kuue rahvuskoondise jaoks jääb EM nüüd vaid pooleteise tunni kaugusele. Tõehetk on käes.
Eelkõige on just sakslased saanud tunda, kuidas aeg on suhteline mõiste, sest nende ootus on kestnud kõige pikemalt – korraldajatena teenisid nad pileti EM-ile juba 2018. aastal, enam kui 2000 päeva tagasi. Lionel Messi mängis tollal veel Barcelonas, Cristiano Ronaldo oli äsja liitunud Juventusega. Saksamaa jaoks ootasid (ebaõnnestunud) Euro 2020 ja 2022. aasta maailmameistrivõistlused veel ees.
Järgmine seltskond kindlustas koha finaalturniiril mullu sügisel, umbes viis aastat hiljem. Belgia, Prantsusmaa, Portugal, Šotimaa, Hispaania, Türgi, Austria, Inglismaa, Ungari, Slovakkia, Taani, Holland, Šveits, Tšehhi, Horvaatia ja valitsev meister Itaalia osalesid kõik ka neli aastat tagasi. Rumeenia ja Albaania olid viimati kohal aastal 2016. Sloveenia ja Serbia (!) näitasid viimati EM-il nägu aastal 2000.
(Keda siis ei ole, küsite? Norrat, seega on Erling Haalandi ja Martin Ödegaardi suvi taas vaba; Rootsit, kes oli aastast 2000 osalenud kõigil EM-finaalturniiridel; Venemaad, sest nad ei suuda oma riigipiirides püsida; Soomet ja Põhja-Makedooniat, kes olid mõlemad kohal neli aastat tagasi.)
Finaalturniir algab 14. juunil ja meister kroonitakse … Oota. Kas siia ei saanud kirja kõigest 21 võistkonda? Jah. Kolm kohta on endiselt saadaval – vähemalt kuni teisipäeva, 26. märtsini. Kes on siis need meeskonnad, kelle saatus veel selgub, ja kas neist saavad lõpuks “Kolm musketäri” või “Kolm tola”?
Kõik allpool välja toodud otsustavad mängud peetakse teisipäeva, 26. märtsi õhtul. Välja on toodud ka neljapäeval toimunud poolfinaalide tulemused.
Teekond A: Wales – Poola
- Wales – Soome 4:1
- Poola – Eesti 5:1
Walesi jaoks on viimased kaheksa aastat pigem hästi läinud. Euro 2016 oli nende tipphetk, vastu ootusi jõuti poolfinaali; EM-ile jõuti ka neli aastat hiljem, millele järgnes 2022. aasta MM – nende esimene pärast 1958. aastat. Aga Walesi parimad päevad võivad nüüdseks möödas olla, sest Gareth Bale on pensionil (ja keskendub golfile) ning kapten Aaron Ramsey, nüüd 33, mängib Inglismaa esiliigas. Ja teeb sedagi vigastuste tõttu harva. Walesi koosseis on tasemelt väga ebaühtlane.
Paberil on Poolal rohkem pakkuda (Wojciech Szczesny, Piotr Zielinski ja Robert Lewandowski, kui mõned nimed esile tõsta), kuid kvalifikatsioonis komistati iga nurga otsa ja edestati napilt Moldovat (Moldovat!). Et viimases viies mängus ollakse kaotusteta, on õnn ehk pöördunud. Ka Walesile kaotati viimati aastal 1973 (omavahelistes 7 võitu, 1 viik, 1 kaotus).
Kellele kaasa elada: Wales on tubli, aga ilma Bale’ita puudub neil vajalik tähesära ja karisma. Robert Lewandowski jaoks võib see aga viimane võimalus olla. 35-aastane Barcelona ründaja on kodumaa koondist esindanud 147 korral ja löönud jaburad 82 väravat. Kui Poola suudab alagrupist edasi minna, võivad nad soosikutele ebamugavaks vastaseks osutuda.
Alagrupp EM-il: Holland, Austria, Prantsusmaa
Teekond B: Ukraine – Island
- Bosnia & Hertsegoviina – Ukraina 1:2
- Iisrael – Island 1:4
Ukraina oli juba väljalangemisega silmitsi. Bosnia vastu jäädi omaväravast 0:1 taha, aga 85. ja 88. minuti väravad päästsid võõral väljakul emotsionaalse võidu. Nad on kuue hulgast kõrgeima asetusega (värskes FIFA edetabelis 24. koht) ja jäid kvalifikatsioonis napilt Inglismaa ja Itaalia järel kolmandaks. Huvitaval kombel on jõutud viimasele kolmele EM-ile, kuid ajaloos vaid korra MM-ile (aastal 2006).
Islandiga seostub Euro 2016. Mäletate? Kõik armastasid neid. Saareriik, mis koduks vaid 400 000 inimesele, lülitas konkurentsist Inglismaa ja jõudis veerandfinaali! Seejärel käidi ka 2018. aasta MM-il, kuid järgnenud põlvkondade vahetuse järel ei ole nad enam nii kõrgelt lennanud. Nüüd on Island aga tagasi. Tõsi, 4:1 võit Iisraeli üle võib olla petlik, sest a) Island jäi kaotusseisu b) Iisrael lõpetas kümnekesi c) Iisrael raiskas 80. minutil penalti, mis teinuks seisuks 2:2.
Kellele kaasa elada: Ukraina toetamine on lihtne peamiselt poliitilistel põhjustel. Venemaa diskvalifitseeriti Ukrainaga sõja alustamise eest, aga EM annaks Ukrainale hea võimaluse oma lippu suurel laval lehvitada ja inimestele meelde tuletada, et nemad tahavad vaid rahu (ja oma riiki tagasi). Paberil on tegu ka huvitava koondisega. Üpriski võrdses alagrupis võiksid nad üllatada.
Alagrupp EM-il: Belgia, Slovakkia, Rumeenia
Teekond C: Gruusia – Kreeka
- Gruusia – Luksemburg 2:0
- Kreeka – Kasahstan 5:0
Gruusia on finaalturniiri ainus potentsiaalne debütant, aga… teel siia on alistatud vaid Küpros (kvalifikatsioonis) ja Luksemburg. Septembris kaotati Hispaaniale 1:7. Kas nad väärivad siin olemist? Kui nad EM-ile jõuavad, tasub jälgida Kvaradona – Napoli tähe Khvicha Kvaratskhelia – tegemisi. Gruusiast saaks alles kolmas endine Nõukogude Liidu liige, kes finaalturniirile jõudnud (pärast Lätit aastal 2004 ja Ukrainat).
Kreeka vastu võib neil minna nii ja naa. Kreeklased olid viimati suurturniiril aastal 2014 ja suurem osa koosseisust pole sellises olukorras varem olnud, kuid tulemused on alates septembrist pigem positiivsed. Poolfinaalis Kasahstani vastu juhiti juba avapoolaja järel 4:0. Ja Gruusia vastu räägib ajalugu head (7 võitu, 2 viiki, 0 kaotust), viimati kohtuti aastal 2021.
Kellele kaasa elada: Tegelikult mõlemale. Uustulnukad kaunistavad igat turniiri ja Gruusia sobib sellesse konteksti kenasti, aga nostalgia huvides annaks Kreeka edu põhjuse meenutada nende fantastilist ja ootamatut 2004. aasta triumfi (millest saab juba 20 aastat). Üldsegi, miks mitte seda korrata?
Alagrupp EM-il: Türgi, Portugal, Tšehhi
