EURO 2024, veerandfinaalid: mis meile lõpuks meelde jääb?

Ja nii jäi neid alles vaid kaheksa. Tulemuste mõttes hakkame jõudma finišisirgele, kui pidada on veel vaid seitse mängu, aga võidud ja kaotused ei ole alati kõige tähtsamad. Suurturniiri defineerivad sündmused võivad juhtuda pea igal hetkel.

Jalgpallisõbrad – vähemalt need, keda ajalugu huvitab või kes mänge ise kogesid – suudavad aastaid või isegi aastakümneid pärast suurturniiri ilmselt võitja nimetada. Hispaania aastal 2012, Saksamaa aastal 1996 ja nii edasi. Aga kellega alagrupis mängiti ja kuidas seisud jäid? Sellised pealtnäha triviaalsed küsimused kipuvad ajas oluliselt kiiremini ununema.

Ja selles polegi midagi valesti või halvasti. Jalgpalli süda on suurem pilt, inimlikud lood tulemuste taga. Mõned hetked, näiteks Jumala käsi (Maradona ’86) või Panenka penalti (Panenka ’76), elavad igavesti. Kas teadsid, et Antonin Panenka kuulus tabamus oli ühtlasi finaalmängule järgnenud penaltiseeria viimane löök, mis tõi Tšehhoslovakkiale Euroopa meistritiitli? Perfektne hetk, kus tulemus ja erilisus ristusid.

Tänavune turniir on pakkunud (vähemalt) kaks meeldejäävat momenti, mõlemad kaheksandikfinaalides. Jude Bellinghami käärlöök, mis Inglismaa Slovakkia vastu päästis, ja Cristiano Ronaldo valatud pisarad. Mõlemad mehed võivad nädala lõpus koju sõita, aga see ei vähenda nende tegude väärtust. Võib vabalt olla, et just neist hetkedest räägime tulevikus, kui 2024. aasta EM-i meenutame.

Tee sellest vahva mäng, mida sõpradega mängida. Kaevake oma mälestuste laekas. Zidane’i pealöök aastal 2006. Balotelli jõudemonstratsioon aastal 2012. Brasiilia Ronaldo soeng aastal 2002. Muidugi loeb jalgpallis lõpuks tulemus, aga tulemuse kõrval on kahtlemata olulised ka muud väärtused. Hetked, lood. See, mis jääb meelde.

Aga peame ka nentima, et võit on võit. Kes kaheksast järgmise sammu unistuse täitumise poole astub ja miks?

Kõik artiklis märgitud kellaajad on Ida-Euroopa suveaja järgi (GMT+3).

Hispaania – Saksamaa

Reedel, 5. juulil kell 19.00

Kas turniiri kõige suurem mäng, finaal enne finaali? Mõlemad on seni jätnud suurepärase mulje. Hispaaniale on löödud vaid üks värav (Gruusia kaheksandikfinaalis), seni on kõik neile lihtsalt tulnud. Sakslaste vastu ollakse kaotuseta viimases neljas suurturniiril peetud mängus (2 võitu, 2 viiki), sealhulgas 2008. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalis (1:0 Fernando Torrese väravast). Peamine küsimus saab olema Hispaania mänguplaan, sest seni on sakslased palli oluliselt rohkem kontrollinud.

Sakslased on kodupubliku ees olnud raskustes kaitsemüüride lahti muukimisega, kuigi neljas mängus on löödud kokku kümme väravat – samas õnnestusid alagrupis asjad üle keskmise hästi, sest kaheksa väravani jõuti vaid 5,1 xG ehk eeldatavate väravate hulga pealt. Hispaaniaga mängimine võiks neile teoreetiliselt sobida, kodus pole hispaanlastele kaotatud pärast kõige esimest mängu aastal 1935 (5 võitu, 3 viiki). Viimases kaheksas mängus on Saksamaa alistamatuks jäänud (6 võitu, 2 viiki) ja ootused on laes.

Mängija luubi all: 28-aastane Fabian Ruiz ei ole isegi paljude jalgpallisõprade jaoks üleliia tuttav nimi. Kaks hooaega tagasi liikus ta Napolist PSG-sse, kuid on Prantsusmaa pealinnas jäänud pigem episoodilisse rolli. Hispaania mängujoonises on ta aga keskne lüli: nii Horvaatia kui ka Gruusia vastu sai Ruiz kirja värava ja väravasöödu.

Portugal – Prantsusmaa

Reedel, 5. juulil kell 22.00

2016. aasta EM-i finaali kordusetendus, kusjuures viimasest 14 omavahelisest mängust ongi Portugal võitnud vaid ühe – tol nende jaoks õnnelikul õhtul, kui Cristiano Ronaldo vigastusega mängu pooleli jättis ja Eder (mäletate?) lisaajal võiduvärava lõi. Portugal on seekord olnud kuival 180 minutit järjest, kusjuures Prantsusmaaga võrreldava tasemega meeskonnaga pole veel kohtutud …

Kaitsefaasis on Prantsusmaa olnud senise turniiri paremuselt teine meeskond, nelja mänguga on eeldatav xG nende vastu vaid 2,63. Kui rünnak vaid ladusalt jooksma saadaks, võiks Prantsusmaa soosikukoorma haarata, aga vähemalt seni pole nad mängust endiselt väravani jõudnud. Kolm turniiril “löödud” väravat on kirja saadud tänu penaltile ja kahele omaväravale. See statistika ei vasta aga päriselt väljakul toimuvale, sest võimalusi luuakse (alagrupis xG 5,88).

Mängija luubi all: Mida peaks Roberto Martinez otsustama Cristiano Ronaldo osas? Paljud kõrvalseisjad kahtlevad, kas Portugali 39-aastane talisman peaks endiselt algrivistusse kuuluma. Sel turniiril pole ta väravani jõudnud, Sloveenia vastu eksis Ronaldo ka penaltil. Aga kui ta suudab kriitika motivatsiooniks pöörata, võib Portugal särama lüüa.

Inglismaa – Šveits

Laupäeval, 6. juulil kell 19.00

Peatreener Gareth Southgate ei ole just Inglismaa fännide lemmik, aga see on tema 100. mäng koondise peatreenerina. Sama tähiseni on varem jõudnud vaid kaks treenerit. Põhjusega: Southgate on inglasi juhendanud neljal suurturniiril ja alati vähemalt veerandfinaali jõudnud, nii edukat seeriat pole aga nende ajaloos kunagi varem olnud. Seni on kaotatud veerandfinaalis (2022 MM), poolfinaalis (2018 MM) ja finaalis (2020 EM). Kas nüüd?

Eelmise finaali kordus oli õhus, aga Šveits kukutas tiitlikaitsja Itaalia. Suurturniiril jõuti veerandfinaali viiendat korda; siit kaugemale pole šveitslastel veel asja olnud, kuigi viimasest 14 mängust Euroopa meistrivõistlustel on kaotatud vaid üks (6 võitu, 8 viiki; kaks viiki lõppesid kaotusega penaltiseerias). Šveitsi eest on teinud skoori seitse erinevat mängijat ja mitmekülgsus võib neid edasi aidata.

Mängija luubi all: Leverkuseni Bayeriga unustamatu hooaja selja taha jätnud Granit Xhaka on ka Šveitsi koondise mänguline liider. 31-aastane poolkaitsja on tekitanud rohkem võimalusi (8), andnud rohkem sööte (254) ja leidnud rohkem liine läbistavaid käike (51) kui ükski teine mängija Šveitsi koondises. Inglasi tunneb ta pärast seitset aastat Arsenalis läbi ja lõhki.

Holland – Türgi

Laupäeval, 6. juulil kell 22.00

Paar, mida suurturniiridel varem kokku juhtunud ei olegi, aga ometi ollakse omavahel madistanud lausa 15 korral. Viimase mängu aastal 2021 võitis Holland 6:1, aga sama aasta kevadel jäädi 2:4 alla; viimase kahe mängu keskmine on seega 6,5 väravat mängu kohta. Holland on EM-idel vaid korra suutnud kaks järjestikust sõelmängu võita ja kui seda 1988. aastal suudeti, võideti riigi ajaloo seni ainus suur tiitel.

Türgilt oodati Austria vastu kojusõitu, aga nad üllatasid paljusid. Samas pole see midagi uut. 16 aastat tagasi näidati sarnast murdumatut vaimu, mille najal lõpuks lausa poolfinaali purjetati. Tribüünidelt tulevat tuge arvestades pole võimatu, et kõik taas kordub. Selliste mängude kogemus on türklaste noorele koosseisule hindamatu, mõeldes juba ette 2028. või 2032. aasta turniiridele.

Mängija luubi all: Türgi kapten Hakan Calhanoglu vaatas kaheksandikfinaali Austria vastu tribüünilt, aga naaseb kindlasti pärast mängukeelu kandmist algkoosseisu. 30-aastase poolkaitsja jaoks võib see olla üks viimaseid võimalusi suurel areenil, tema võimed lubavad Hollandi kaitseliinile peavalu valmistada.