Euroliiga 15. vooru eelvaade: mida oodata ja keda jälgida?
Ülitasavägise Euroliiga 15. voor toob meieni üheksa põnevuslahingut. Et kohtumiste eel oleks parem hoomata, mida tasub mängudest oodata ja keda jälgida, tasub lugeda meie eelvaadet!
Belgradi Crvena Zvezda vs. Madridi Real (19. detsember, 20:00)
Real on sel hooajal olnud liiga parim võõrsilvõistkond, kui seitsmest mängust on võidetud kuus. Ainus kaotus tuli lisaajal Istanbuli Fenerbahçe vastu, kui Reali mängujuht Facundo Campazzo võeti väljaku paremas nurgas karpi, argentiinlane andis valesöödu ja Yam Madar tabas lõpusekundil raske lähiviske.
Zvezda alistas eelmises voorus 85:71 Berliini ALBA, kuid pole sel hooajal suutnud kordagi võita kahte mängu järjest. Samas on nad koduväljakul head, sest Euroliiga viimasest 12 kodulahingust on nad võitjana väljunud kümnes.
Mõlemad meeskonnad lähevad kohtumisele peaaegu täisrivistuses: Realil on puudu põlvevigastusest taastuv ääremängija Guerschon Yabusele, Zvezda pole alates kuuendast voorust saanud kasutada Adam Hangat. Möödunud suvel just Madridist Belgradisse kolinud palluri naasmine on lähedal ning poleks mingi ime, kui see juhtub just Reali vastu.
Mänguliselt pole Realil sisuliselt ühtegi nõrka kohta. Tõsi, ühe statistilises näitajas on nad liiga viimased: nende vastu on keskmiselt sooritatud 44 kahepunktiviset, aga neist on realiseeritud vaid 48,7%, mis on liiga parim näitaja.
Seega peab Zvezda sisuliselt ideaalselt õnnestuma, et Real selili panna, ja samal ajal lootma, et Hispaania kuninglikul klubil on halb päev. Meeskonnal, kes on sel hooajal 14 mängust võitnud suisa 13, neid aga laias laastus pole.
Berliini ALBA vs. Barcelona (19. detsember, 21:00)
ALBA on sel hooajal võitnud Euroliigas vaid kaks kohtumist, aga mõlemad on tulnud just kodus. Samas räägib ajalugu neile kohtumises Barcelonaga selgelt vastu, sest klubid on Euroliigas kohtunud 14 korda ning ALBA on katalaanid alistanud vaid ühel juhul.
Tõsi, Barcelona pole viimasel ajal võõrsil just kuigi hea olnud. Eelmisest neljast võõrsilkohtumisest on võidetud vaid üks ning kaotused on tulnud mängudes, kus nad viskasid 75 punkti või vähem.
ALBA vastu peaks selle summani jõudmine olema käkitegu, sest Saksamaa klubi vastu visatakse keskmiselt 86,5 punkti mängus.
Barcelona leeri lisas optimismi nädalavahetuse Hispaania meistrivõistluste mäng, kus alistati 82:62 teine Euroliiga klubi Baskonia. Selles mängus oli tagasi väljakul Euroliiga 14. vooru haiguse tõttu vahele jätnud ääremängija Jabari Parker.
ALBA poolt on teisipäevaks tagasi rivis 224 cm pikkune tsenter Christ Koumadje, eelmises voorus Zvezda vastu naasesid parketile põhimehed Sterling Brown, Matt Thomas ja Louis Olinde.
Tel Avivi Maccabi vs. Baskonia (19. detsember, 21:05)
Sõjaseisukorra tõttu oma kodumänge Tel Avivi asemel Belgradis pidav Maccabi on Baskonia vastu võitnud viimasest seitsmest mängust kuus. Tegemist on korralikku ründemeeskonnaga, kuna Iisraeli sats on viimases neljas Euroliiga kohtumises visanud vähemalt 90 punkti.
Oktoobri lõpus ametisse nimetatud peatreeneri Duško Ivanovići käe all on Baskonia üheksast Euroliiga kohtumisest võitnud tervelt seitse. Võõrsil on oldud heas hoos, kuna seal mängides on nopitud kolm võitu jutti. Muide, viimati oli Baskonia võõrsil tegutsedes neljast järjestikusest vastasest üle 2007. aasta aprillis.
Ivanovići käe all on suurepärasesse hoogu tõusnud kaks meest: tagamehed Markus Howard ja Codi Miller-McIntyre. Howard on viimases üheksas voorus saanud kirja 20,4 punkti mängu kohta, jäädes maha vaid Shane Larkinist (20,6). Miller-McIntyre’i keskmine statistika on nõnda mitmekülgne kui 8,8 silma, 6,9 korvisöötu, 5,2 lauapalli ja 1,2 vaheltlõiget. Tõsi, juurde on veel panna omajagu, sest väljakult on ameeriklane tabanud 44% visetest.
Kui Maccabi ühe liidri Wade Baldwini esitused on väga üles-alla, siis nende teine staar Lorenzo Brown on viimases kolmes mängus leidnud stabiilsuse. Selle aja jooksul on mullu Hispaaniaga Euroopa meistriks kroonitud tagamees visanud keskmiselt 21 punkti, andnud 4,7 korvisöötu ja võtnud 4,7 lauapalli.
Kui Maccabi läheb Baskonia vastu ilmselt täisrivistuses, siis Hispaania klubis jätkub korvialuse jõu Matt Costello hüppeliigeseprobleem. Ent tema puudumine pole mingi kabelimats, sest Maik-Kalev Kotsar on olnud hea.
Bologna Virtus vs. Olympiacos (19. detsember, 21:30)
Olympiacos on osutunud Virtuse jaoks alistamatuks: nad on Euroliigas kohtunud kuus korda ja Itaalia klubil on kirjas kuus kaotust.
Ent sel hooajal on Virtusel suurepärane võimalus seeriale punkt panna, sest Luca Banchi hoolealused kuuluvad liiga tippu, Olympiacos keskmike sekka. Pealegi on Virtus olnud kodus väga hea, kui kaheksast mängust on kaotatud vaid üks ja seda Kaunase Žalgirisele, kelle vastu mängiti kaks korda maha 15-punktiline eduseis. Olympiacose võõrsilvorm on nigel, sest viimasest neljast lahingust on kaotatud kolm.
Kui Virtuse liidri Tornike Šengelia vägevusest võiks kirjutada iga nädal, – samas oleks see ju igav! – siis viimases voorus Baskonia vastu säras 27 punktiga viskekahur Marco Belinelli. 37-aastasena toob itaallane 15 silma mängu kohta, tabades kaugviskeid 45,7%. Pole paha!
Eelmises voorus Valencia vastu sai Olympiacos kaks head ja kaks halba uudist: vigastuspausilt oli tagasi tagamees Nigel Williams-Goss ja debüüdi tegi NBAst tagasi Euroopasse tulnud suur äär Filip Petrušev. Mõlemad jooksid aga Valencia vastu lati alt läbi.
Virtusel on olulistest lülides audis korvialune jõud Jordan Mickey, Olympiacose puhul on küsimärgi all Alec Petersi osalemine, kelle naine on kas juba sünnitanud või teeb seda õige pea.
Valencia vs. Belgradi Partizan (19. detsember, 22:00)
Euroliigas pole ühtegi teist nii heas vormis võistkonda kui Partizan. Legendaarse Željko Obradovići hoolealused omavad nelja mänguga pikimat võiduseeriat, aga nendest kohtumistest kolm toimusid Belgradis ja kaks läksid lisaajale. Suurepärane hoog on nad tabelis lennutanud neljandale kohale.
Muide, Euroliigas kohtusid võistkonnad omavahel esimest korda alles eelmisel hooajal ning Valencia võitis mõlemad lahingud. Ja kui Partizanil on praegu liiga pikim võiduseeria, siis endise tippmängija Alex Mumbru juhendatavatel on samuti saanud vastaste alistamine harjumuseks, sest võidetud on kolm mängu jutti.
Partizani ja Valencia vastasseis on igal juhul põnev, sest kohtuvad klubid, kellest ühe jaoks algab kõik kaitsest, teise jaoks rünnakust. Nimelt on Valencia enda vastu lasknud visata 74,1 punkti, mis on liiga parim näitaja. Partizan on ise suutnud visata keskmiselt 87,6 silma, jäädes alla vaid Realile (89,1).
Belgradi klubi särgis on eriti heas hoos olnud kolm meest: tsenter Bruno Caboclo ning tagamehed P. J. Dozier ja Kevin Punter. Neist viimane on eelmisest kolmest mängust kahes visanud vähemalt 20 punkti.
Valencia puhul on küsimärgi all ääremängija ja võistkonna ühe liidri Semi Ojeleye osalemine, kindlasti on Partizani vastu eemal tagamees Jared Harper. Serbia gigandil on probleeme rohkem, sest kui Uroš Trifunović ja Aleksa Avramović ei mängi kindlasti, siis Valencia vastu ei pruugi näha ka korvialuseid jõude Frank Kaminskyt ja Alen Smailagićit.
Istanbuli Fenerbahçe vs. Kaunase Žalgiris (20. detsember, 19:30)
Fenerbahçel on uus peatreener, kui Dimitrios Itoudise käes olnud marssalikepi võttis üle Šarunas Jasikevičius. Leedulane, kes alustas oma juhendajakarjääri just kolmapäevase vastase Žalgirise ridades.
Jasikevičiuse esimene mäng Fenerbahçe lootsina oli igatahes õnnestumine, sest kodus tehti 86:74 säru Monacole. Kui rünnakul ei oldud midagi erilist, siis kaitses oli Türgi hiid väga tubli, tegutsedes eriti hästi meeskondlikult.
Huvitav on märkida, et Monaco vastu alustasid algrivistuses nii Nigel Hayes-Davis kui ka Nick Calathes, kellest esimene kukkus Barcelonas Jasikevičiuse käe all ansamblist välja ning teine oli pärast Kataloonia klubist lahkumist leedulase juhendamisstiili osas sapine.
Žalgirise vastu on Fenerbahçe igal juhul favoriit, eriti kodus. On nad ju Reali kõrval ainus tiim, kes suutnud sel hooajal kõik kodukohtumised võita: Madridi satsi saldo on seitsmest seitse, Istanbuli omal kuuest kuus.
Muide, peatreenerina on Jasikevičius Žalgirise vastu mänginud viis kodumängu ja alati võitnud. Sealjuures on keskmine vahe olnud tervelt 19,2 punkti.
Monaco vs. Ateena Panathinaikos (20. detsember, 20:00)
Klubid on Euroliigas vastamisi läinud neli korda ja Monaco on kõik mängud võitnud. Samas on oluline kontekst, sest kui Monaco on alati olnud ülemise otsa võistkond, siis Panathinaikose jaoks on viimased hooajad olnud viletsad. Tänavu ollakse aga taas kõrges mängus sees!
Viimasest viiest Euroliiga kodumängust on Monaco võitnud neli. Sealjuures on huvitav märkida, et igas võidukohtumises lubati vastastel visata kuni 80 punkti. Panathinaikose keskmine silmasaak sel hooajal on 81,9.
Suvel kisa ja käraga Olympiacosest Panathinaikosesse siirdunud Kostas Sloukase hooaeg on alanud konarlikult, aga eelmises voorus näitas ta Villeurbanne’i ASVELi vastu, milleks on võimeline. 18 punkti ja Euroliiga karjääri parimad 12 korvisöötu on ilus statistika, olgugi et see tuli liiga halvima kaitsetiimi vastu.
Erinevalt Sloukasest on Monaco tagaliini liider Mike James olnud stabiilselt hea. Näiteks on ta viimases viies voorus visanud keskmiselt 23,4 punkti mängus, millest rohkemat pole kellelgi ette näidata. Sama aja jooksul on ameeriklase kontos ka kuus lauapalli, 4,6 korvisöötu ja kaks vaheltlõiget kohtumise kohta.
Ent Fenerbahçe näitas viimases voorus suurepäraselt, kuidas Monaco vastu kaitses tegutseda. Tihti kattis Jamesi üks mees, kes ei andnud abikaitset ning ehkki jänki viskas taas palju punkte, ei suutnud ta hea kaitse tõttu kaaslasi mängu tõmmata. Iga kord, kui James korvi rünnates palli välja söötis, oli Fenerbahce selleks valmis ning nõnda tuligi neil sooritada palju raskeid viskeid.
Müncheni Bayern vs. Istanbuli Anadolu Efes (20. detsember, 21:30)
Bayern jäi topeltvooru eel ilma ühest oma tsentrist, kui Freddie Gillespie liitus Zvezdaga. Samas pole see Saksamaa klubile mingi katastroof, kuna põhikeskmängijaks on Serge Ibaka, sel positsioonil võib edukalt tegutseda ka Devin Booker ning 23-aastane horvaat Danko Branković saab kolmanda viiuli mängimisega hakkama küll.
Aga tuleme nüüd kohtumise juurde. Pablo Laso hoolealused Münchenist on Efesi vastu võitnud viimasest kuuest mängust tervelt viis. Koduväljakul on Bayern viimasest kolmest omavahelisest lahingust võitnud kolm.
Efes on võõrsil olnud kehv. Viimasest 11 kohtumisest on kaotatud tervelt kaks ning üheksas mängus on lubatud vastastel visata vähemalt 85 punkti.
Nende seisu teeb keerulisemaks tõik, et ühelgi teisel klubil pole nõnda pirakat laatsaretti. Vigastusega on audis Tibor Pleiss, Erkan Yilmaz, Will Clyburn, Rodrigue Beaubois, Derek Willis ja Ante Žižić. Küsimärgi all on Elijah Bryanti osalemine.
Rasketest aegadest hoolimata on Efesil ka mõni lootuskiir. Näiteks on väga hästi hakanud mängima tsenter Tyrique Jones ja mõni nädal tagasi Itaalia klubist Tortona hangitud ääremängija Mike Daum on senise nelja mänguga visanud 13,8 punkti kohtumise kohta, tabades kaheseid 81,8 ja kolmesed 52,6%.
Milano vs. Villeurbanne’i ASVEL (20. detsember, 21:30)
ASVEL on sel hooajal võitnud kaks mängu ja mõlemad on tulnud võõrsil: esmalt alistati Žalgiris, seejärel teine punane latern ALBA.
Kui ASVEL on olnud pehmelt öeldes kohutav, siis roosiline pole ka Milano seis. Tõsi, eelmises voorus lõpetati kolmemänguline kaotusteseeria, kui üllatuslikult alistati võõrsil Barcelona, kes oli tulnud Itaalia klubi mütsiga lööma.
Nagu elus ikka, pole head ilma halvata. Nimelt said Barcelona vastu vigastada suured ääred Giampaolo Ricci ja Johannes Voigtmann. Kohtumise eel selgus, et tagamees Maodo Lo on mitmeks nädalaks väljas, varem oli teada Milano suurima staari Nikola Mirotići trauma. Küll käis pühapäevases Itaalia liiga kohtumises sel hooajal esimest korda väljakul Billy Baron, kes on Euroliiga üks paremaid pallita liikujaid ja viskajaid.
Võidus Barcelona üle ei lootnud Milano vaid oma teisele staarile Shavon Shieldsile, sest ameeriklase kõrval tegid väga hea mängu ka Niccolo Melli (16 p, 6 lp ja 8 vm), Devon Hall (21 p) ja Diego Flaccadori (15 p). Aga nagu Milano puhul kombeks, siis ei tasu ühest heast esitusest pilvedesse tõusta, kuna võistkond mängib väga ebastabiilselt.
Ja see tähendab, et ASVELil tasub võidulisa loota küll. Pealegi, Milano on juba kehviku käest sugeda saanud, kui Berliinis jäädi alla kohalikule ALBA-le.
