Euroliiga 18. vooru eelvaade: mida oodata ja keda jälgida?
Ülitasavägise Euroliiga 18. voor toob meieni üheksa põnevuslahingut. Et kohtumiste eel oleks parem hoomata, mida tasub mängudest oodata ja keda jälgida, tasub lugeda meie eelvaadet!
Istanbuli Fenerbahce vs. Belgradi Crvena Zvezda (2. jaanuar, 19:45)
Hooaja keskel Fenerbahcega liitunud peatreeneri Šarunas Jasikevičiuse vedamisel on Türgi hiid võitnud Euroliigas kõik neli kohtumist. Tõsi, mängugraafik on olnud võrdlemisi soodne, sest neljast vastasest kolm kuuluvad tabeli teise poolde.
Leedulase tüüri all on Fenerbahce rotatsioon selgelt muutunud. Põhimängujuhiks on Nick Calathes, kelle viimase nelja kohtumise statistika on 8,3 punkti, 7,5 korvisöötu ja 4,8 lauapalli. Tema leitnant Scottie Wilbekin on küll rohkem korvile orienteeritud, aga näiteks eelmises voorus Istanbuli Anadolu Efesi vastu panustas ta seitse resultatiivset passi.
Fenerbahce üheks suurimaks nõrkuseks on oma korvialuse kaitsmine. Johnathan Motley, Sertac Sanli ega Georgios Papagiannis pole erilised kaitselõvid ning kui Motleyl on pidevalt probleeme vigade tegemisega, siis Sanli ja Papagiannis pole tugevad ega hea jalgade tööga.
Seega peaksid Zvezda korvialused jõud olema Fenerbahce vastu heas hoos. Eelkõige tahaks vaadata Luka Mitrovici otsa, kuid karjääri parimat korvpalli mängiv serblane vigastas end 17. vooru kohtumises Ateena Panathinaikose vastu ning tema osalemine on kahtluse all. Samuti elu parimat hooaega tegev Joel Bolomboy on aga kindlasti rivis ja valmis kaost külvama.
Muide, Fenerbahce on sel hooajal võitnud kõik seitse kodumängu, Zvezda on üheksast võõrsilkohtumisest olnud parem ainult ühes. Võõrsil on neist kehvema saldoga vaid Berliini ALBA (0-8).
Kaunase Žalgiris vs. Berliini ALBA (2. jaanuar, 20:00)
Leedu klubikorvpalli au ja uhkus on Euroliigas langenud mutta. Žalgiris on kaotanud kuus järjestikust mängu ning pärast 17. vooru allajäämist Tel Avivi Maccabile mindi lahku peatreener Kazys Maksvytisest, kelle asemele palgati Andrea Trinchieri. Itaallane, kes juhendanud Vana Maailma tipptasemel Cantùt, Bambergi ja Müncheni Bayernit.
Žalgirise õnneks alustavad nad uut peatükki liiga ühe kõige nõrgema klubi vastu. ALBA on 17 mängust võitnud vaid kolm ning Saksamaa klubi on liigas ainus, kes pole sel hooajal võõral väljakul võidurõõmu tundnud.
Kaunases lähevad vastamisi klubid, kelle kaitse kuulub Euroliiga kehvemate kilda. Näiteks laseb ALBA vastastel visata 86,2 punkti mängu kohta ning Žalgirise kaitsereiting on tagantpoolt viies, täpselt ALBA ees.
Berliini satsi jaoks on ülioluline tagasi saada kaks põhimeest: ääremängija Louis Olinde ja tagamees Gabriele Procida. Mõlemad jätsid 17. vooru kohtumise Olympiacose vastu haiguse tõttu vahele.
Muide, klubide esimese omavahelise lahingu sel hooajal võitis ALBA 64:62. See oli Žalgirise üks kehvemaid esitusi, sest nad tegid tervelt 23 pallikaotust ning tabasid väljakult 44,4% visetest.
Tel Avivi Maccabi vs. Monaco (2. jaanuar, 21:05)
Maccabi on praegu küll kümne võidu ja seitsme kaotusega seitsmes, aga nende mäng pole teab mis hea ehk tabeliseis on veidi petlik. Monaco vastu peaks tagasi olema nende üks staare Wade Baldwin, aga suurepärases hoos tsentri Josh Nebo kaasalöömine on küsimärgi all, sest ta sai Žalgirise vastu vigastada.
Sama saldoga Monaco on küllaltki ebastabiilne võistkond. Ühel päeval ollakse suurepärased ja näidatakse, miks peavad kõik nendega arvestama, järgmisel päeval on rünnak väga individuaalne ja kaitsemäng passiivne.
17. voorus Barcelona vastu nägime aga, mis juhtub, kui Monaco alustab mängu suurepärase häälestatuse ja kaitsemänguga. Kataloonia gigandil polnud vürstiriigi esindajate vastu sisuliselt võimalustki ning Monaco kaitse oli lihtsalt fantastiline.
Pole mingi üllatus, et Monaco mänguvankrit veab Euroliiga üks paremaid mehi Mike James. Viimases kolmes voorus on väga häid esitusi näidanud ka ääremängija Alpha Diallo, kes on kõva kärbes nii kaitses kui ka rünnakul. Tema viimase kolme vooru numbrid on 16,3 punkti, 4,7 lauapalli ja efektiivsusnäitaja 19,3.
Maccabi vastu peaksid Monaco rünnakukahurid taas edu nautima, sest Tel Avivi klubi laseb enda vastu visata 86,7 punkti mängu kohta. See on Euroliiga halvemuselt kolmas näit.
Olympiacos vs. Milano (2. jaanuar, 21:15)
Tundub, et oma suurimate staaride Shavon Shieldsi ja Nikola Mirotićita mängimine teeb Milanole head. Mõlemad on mõned nädalad audis, aga 17. voorus Baskonia vastu tegutsesid Ettore Messina hoolealused väga võistkondlikult, targalt ning olid kaitses suurepärased.
Oluliste puudujate tõttu on mõned Milano rollimängijad kerkinud rambivalgusse. Diego Flaccadori orkestreerib rünnakuid ja särab vaheltlõigetega; Nicolo Melli on viimases kolmes voorus toonud 15 punkti mängus, tabades kaheseid 68 ja kolmeseid 60%; Johannes Voigtmann on eelmise kolme lahinguga toonud keskmiselt 14 silma ja 7,7 lauapalli.
Kõikide eelduste kohaselt saab Milano Olympiacose vastu kasutada mängujuht Shabazz Napieri. Ameeriklase trett Zvezdas jäi üsna lühikeseks, aga kui ta keset eelmist hooaega Itaalia hiiuga liitus, võitsid nad Euroliigas 12 mängust tervelt üheksa.
Ja kui juba palluriteni jõudsime, siis ei saa kuidagi märkimata jätta Olympiacose ässa Alec Petersit. Hiljuti esimest korda isaks saanud ääremängija on liiga üks efektiivsemaid korvikütte, sest keskmiselt 15,4 punkti toov ameeriklane on hooaja vältel tabanud kaheseid 63,3 ja kolmeseid 50%.
Tõsi on ka see, et sellest lahingust ei maksa oodata palju punkte. Nimelt on Olympiacos lubanud enda vastu visata 73,9 (liiga parim näit) ja Milano 77,2 (4.) silma.
Belgradi Partizan vs. Villeurbanne’i ASVEL (2. jaanuar, 21:45)
Tahaks ju öelda, et Partizan on Prantsusmaa klubi vastu ülisuur soosik, ent 17. vooru vaadates ei julge sellist ennustus teha. Oli ju ASVEL väga lähedal liiga valitseja Madridi Reali kukutamisele, kellele kaotati 76:77.
Pärast viit järjestikust võitu on Partizani hoog raugenud, sest kahes viimases voorus on alla jäädud Realile ja Bologna Virtusele. Tõsi, mõlemad kuuluvad liiga tippu, seega ei maksa neist kaotustest liiga suuri järeldusi teha.
Et võit koju jätta, on Partizanil vaja lukku panna ASVELi tagaliin. Kui see õnnestub, pole prantslastel kaotusest ilmselt pääsu, sest Paris Lee ja Timothe Luwawu-Cabarrot on nende jaoks lihtsalt nõnda olulised lülid.
Tõsi on ka see, et ASVEL on Partizani jaoks üks paremaid vastaseid. Kui Belgradi sats on tuntud oma väga hea rünnaku poolest, siis Gianmarco Pozzecco hoolealused mängivad liiga üht halvemat kaitset ning nende vastu on sel hooajal visatud 87,8 punkti mängu kohta, mis on liiga kõige kehvem näitaja.
Olgu öeldud, et eriti hea on Partizan kahepunktivisetel: neid on tabatud 60,8%, millest pole Euroliigas keegi paremini suutnud.
Valencia vs. Istanbuli Anadolu Efes (3. jaanuar, 20:30)
Valenciat tabas 17. vooru eel vigastuskriis, kuna audis olid nii Semi Ojeleye, Stefan Jovic, Damien Inglis kui ka Victor Claver. Neist esimene on klubi ilmselt parim ründemängija, teine parim mängujuht ja viimased kaks on väga olulised kaitses ja lauavõitluses.
Samas ei tähendanud hõredamad read, et Valencia poleks suutnud Müncheni Bayernile võõrsil vastu saada, kuna mäng kaotati vaid ühe punktiga. Ja mis kõige olulisem: pühapäevases liigamängus Madridi Reali vastu olid Ojeleye, Jovic ja Inglis tagasi väljakul.
Et peatreenerile Alex Mumbrule malenuppe lisada, palkas Valencia lisajõudu, kui klubiga liitus 30-aastane ääremängija Justin Anderson. Debüüt Bayerni vastu tõi 19 minutiga kaheksa punkti ja üleüldiselt soliidse esituse.
Pikalt samuti vigastuskriisiga hädas olnud Efes on suurema osa laatsaretist tagasi saanud, aga… Türgi hiid mängib rünnakul korralikult, ent kaitses on hädad nii suured, et nende vastu visatakse keskmiselt 87,1 punkti. Vaid ASVEL laseb enda korvi rohkem punkte visata.
Samas pole Valencia rünnakul üleliia hea ning Efesil on lauale lüüa Shane Larkini-nimeline trumpäss. Ameeriklane on praegu vägevas hoos, kui viimases neljas mängus on ta keskmiselt toonud 19,5 punkti, 5,5 korvisöötu ja 4,5 lauapalli.
Bologna Virtus vs. Müncheni Bayern (3. jaanuar, 21:30)
Koduväljak on Virtuse kindlus. Luca Banchi juhendatav tiim on üheksast Virtus Segafredo Arenal peetud Euroliiga lahingust võitnud tervelt kaheksa. Ainus kaotus tuli hooaja avamängus Kaunase Žalgirise vastu, kus mängiti kaks korda maha 15-punktiline eduseis.
Bayern on seevastu liiga üks kehvemaid võõrsilsatse, sest Pablo Laso mehed on üheksast lahingust võitnud vaid kaks. Võite oleks peaaegu üks, kuna ASVEL alistati palju kõneainet pakkunud lisaajaga mängus 101:100.
Virtuse suurim tugevus on stabiilsus ja mitmekülgne mäng. Nad on head nii rünnakul, kaitses kui ka lauavõitluses ning Tornike Šengelia ja Daniel Hacketti näol on olemas kaks meest, kes on praegu suurepärases vormis.
17. voorus Valencia vastu ei saanud Bayern kasutada haigestunud staartsentrit Serge Ibakat, kuid küllap on endine NBA täht Virtuse mänguks tervenenud. Ent isegi Ibakata on Bayern Euroliiga parim tiim lauavõitluses: nad nopivad 38,4 lauapalli kohtumise kohta.
Kindlasti on kolmapäeval huvitav näha, kes võidab snaiprite lahingu. Kui Virtus saadab tulle NBA tšempioni Marco Belinelli, siis Bayerni eest on tubli olnud maailmameister Andreas Obst, kelle hooaja algus oli nigel. MMi pohmell paistab nüüd aga seljatatud, sest viimases kolmes voorus on ta 13 kaugviskest tabanud tervelt üheksa.
Baskonia vs. Ateena Panathinaikos (3. jaanuar, 21:30)
Paistab, et peatreeneri Duško Ivanovici mõju on raugenud. Kui Baskonia võitis montenegrolase neljanda ametiaja esimesest kaheksast Euroliiga lahingust seitse, siis praegu on viimasest neljast mängust võidetud vaid üks.
Panathinaikos surfab aga võidulainel. Kahekordse Euroliiga meistri Ergin Atamani hoolealused on võitnud neli mängu järjest, eelmise viie kodumängu jooksul on alla jäädud vaid Realile.
17. voorus näitas Milano ilmekalt, kuidas Baskonia rajalt maha võtta. Kui Markus Howard ja Codi Miller-McIntyre lukku panna, on Baskonia rünnakul väga suurtes raskustes. See on suur probleem, kuna kaitses pole Hispaania klubi üleliia hea.
Kui Baskonia ja Panathinaikos sel hooajal esimest korda kohtusid, võttis Kreeka hiid kindla võidu, aga see oli ka kohtumine, kus Baskonial olid vigastuse tõttu väga paljud mehed puudu. Seega ei maksa tulemusest põhjapanevat järeldust teha, küll aga sellest, et korvialused jõud Mathias Lessort ja Dinos Mitoglu valmistasid Baskoniale paksu peavalu.
Küllap on nad heas hoos ka kolmapäeval. Eriti, kuna Panathinaikose staarmängujuht Kostas Sloukas on end lõpuks leidnud ning viimase nelja mängu jooksul on ta keskmiselt toonud 13,3 punkti ja 7,3 korvisöötu. Lessort ja Mitoglu on kreeklase jaoks suurepärased partnerid, kelleni pall toimetada.
Barcelona vs. Madridi Real (3. jaanuar, 22:00)
Sel hooajal mängitakse El Clásicot juba neljandat korda ning seni on kõik kohtumised lõppenud Reali võiduga. Kuninglikul klubil läks kõige napimalt oktoobri lõpus Euroliigas, kui Barcelona alistati 65:64.
Praegu on aga jõuvahekorrad teised, sest oktoobris töötas mõlema mäng täistuuridel. Kui Real on suurepärast hoogu jätkanud ning võitnud Euroliigas 17 kohtumisest 16, siis Barcelona mootor on hakanud tõrkuma.
Kolm kaotust viimasest neljast mängust pole suurt pilti vaadates katastroof, aga mänguliselt on Barcelona igal juhul kriisis. Nende esitustest on kadunud lust, samuti lastakse vastastel üldjuhul visata palju punkte.
Barcelonale võiks mingisuguse õlekõrre anda Reali tabanud vigastused. Guerschon Yabusele jääb Kataloonia gigandi vastu kindlasti eemale, artikli kirjutamise ajal on selgusetu Mario Hezonja ja Gabriel Decki valmisolek Barcelonaga mängida. 17. voorust jäid nad igatahes eemale.
