Euroliiga 20. vooru eelvaade: mida oodata ja keda jälgida?
Ülitasavägise Euroliiga 20. voor toob meieni üheksa põnevuslahingut. Et kohtumiste eel oleks parem hoomata, mida tasub mängudest oodata ja keda jälgida, tasub lugeda meie eelvaadet!
Istanbuli Fenerbahçe vs. Belgradi Partizan (9. jaanuar, 19:30)
Fenerbahçe sai topeltvoorus Šarunas Jasikevičiuse ajastu esimese kaotuse, kui kodusaalis kaotati 76:85 teisele Belgradi hiiule Crvena Zvezdale. Kohati tundus, et Türgi klubil on mäng käes, ent Serbia tiim hakkas seejärel kaitses kõiki katteid vahetama, Miloš Teodosić orkestreeris rünnakuid, Joel Bolomboy lõpetas neid ja Fenerbahçe oligi põlvili surutud.
Ka Partizan võitis topeltvoorus kahest mängust ühe ning nemadki kaotasid Zvezdale. Ent erinevalt Fenerbahçe allajäämisest jäi Partizan igirivaali vastu kohe rongi alla ega suutnud kordagi kuigi ohtlikuks saada.
Fenerbahçe on sel hooajal võitnud kodus üheksast mängust tervelt kaheksa, millega ollakse liiga üks paremaid tiime. Partizani võõrsilvorm pole kiiduväärt, kuna kümnest lahingust on kaotatud tervelt seitse. Neist kahes viimases on kaotatud 16 punktiga.
Jasikevičiuse hoolealuste üheks suuremaks nõrkuseks on korvialune kaitse ning Partizanil on ideaalne relv, kes võiks Fenerbahçe palju peavalu valmistada: Bruno Caboclo. Brasiillane on sel hooajal kahepunktiviskeid tabanud 78% ning toonud 11,8 punkti mängus.
Kui Partizan on liiga üks paremaid ründetiime, siis kaitses ja lauavõitluses ollakse kehvikute hulgas. Mitmekülgne Fenerbahçe on selles kohtumises kindel favoriit.
Monaco vs. Baskonia (9. jaanuar, 20:00)
Monaco oli üks kolmest klubist, kes kaotas eelmisel nädalal mõlemad mängud. Sellest rohkem teenis aga kõlapinda uudis, et tagamees Élie Okobo on meeskonnast distsiplinaarpõhjustel ajutiselt eemaldatud.
Ehk saab Monaco selleks nädalaks tagasi tagamehe Jordan Loydi, kes on sel hooajal vigastuse tõttu osalenud vaid viies kohtumises ning on olnud enda tavapärasest tasemest selgelt kehvem. Tõsi, kui Loyd on heas vormis, kuulub ta Euroliiga paremate pallurite sekka.
Kui Okobot ja Loydi pole, saab Monaco liider Mike James veelgi suurema koormuse. Küllap pole ameeriklasel selle vastu aga midagi ning Jamesi ja Monaco õnneks on viimases viies vooru teravalt esile kerkinud ka ääremängija Alpha Diallo, kes on selle aja jooksul visanud keskmiselt 15,6 punkti.
Baskonia ei mängi küll ilusat korvpalli, aga nad on veel play-off võitluses sees. Kui kaitses on asjad korras, siis rünnakul ja lauavõitluses on Hispaania klubil probleeme. Võtame näiteks kaugvisked, mida on tabatud vaid 33,3% või ründelauapallid, mida on nopitud 7,8 tükki mängus.
Kuigi Monaco paneb heal päeval iga tiimi kaitses lukku, siis Baskonia õnneks on vürstiriigi esindajate mäng, eeskätt kaitses, väga ebastabiilne. Ja see annab neile võimaluse kinkida Monacole kolmas järjestikune kaotus.
Müncheni Bayern vs. Madridi Real (9. jaanuar, 21:00)
Jah, Real on sel hooajal Euroliigat valitsenud ehk võitnud 19 mängust tervelt 17, aga… Viimases kolmes voorus on muidu nii õlitatult jooksnud mäng hakanud tõrkuma ning topeltvoorus saadi napilt üks võit, kui nelja lisaajaga mängus alistati Istanbuli Anadolu Efes 130:126.
Lisaks võidule oli Reali poolt vaadatuna selles mängus positiivne tõik, et esimest korda pärast novembri keskpaika käis väljakul põlvevigastuse seljatanud ääremängija Guerschon Yabusele. Samas on mõnda aega audis olnud teised ääremängijad Rudy Fernández ja Gabriel Deck.
Viimases neljas voorus on Reali särgis pead tõstnud viskava tagamängija või väikese ääre kohta täitev Džanan Musa. Bosnia ja Hertsegoviinast pärit pallur oli mullu põhihooajal Reali rünnakuvedur, kuid tema selle hooaja esimene pool oli ebastabiilne ja kokkuvõttes säratu. Alates 16. voorust on Musa toonud 23 silma mängu kohta ning tabanud väljakult viskeid 74%, Efest kostitas ta 40 punktiga.
Olgu öeldud, et Real on ainus Euroliiga klubi, kes pole koduväljakul kaotanud ühtegi kohtumist – nende saldo on üheksast üheksa. Bayern on seevastu üks kehvemaid võõrsilsatse, kui 11 mängust on kaotatud tervelt üheksa.
Kui vaadata viimast nelja mängu, on Bayernil olnud raskusi vastaste pidurdamisega, sest nendest kohtumistes kolmes on vastastel lubatud visata vähemalt 84 punkti. Ehk suudab Real nüüd keerata rünnakul uue lehekülje. Vastane on igatahes sobiv!
Ateena Panathinaikos vs. Istanbuli Anadolu Efes (9. jaanuar, 21:15)
Efesil on Euroliigas käsil kõige pigem kaotusteseeria, kui nad on jäänud alla kuuele vastasele jutti. Viimased neli kohtumist on kaotatud napilt, kõige suurem punktivahe oli seitse silma Baskonia vastu.
Türgi klubi pole suutnud päästa ka Shane Larkin, kes on viimase nelja vooruga toonud 24,8 punkti, kuus korvisöötu ja 4,5 lauapalli mängus. Sealjuures väärib märkimist, et suure koormusega ameeriklane on kaugviskeid tabanud 46%.
Efesi suurimaks nõrkuseks on kaitse. Näiteks on viimases viies mängust vastased kolmepunktiviskeid tabanud tervelt 41,6%, nende vastu on antud 20,8 resultatiivset passi kohtumise kohta ning Erdem Cani hoolealuste vastu tehakse väga vähe pallikaotusi – 8,8 –, mis on passiivse kaitse tunnus.
Panathinaikos on kätte saanud väga mõnusa hoo, kui viimasest viiest mängust on võidetud neli. Kaitses on oldud peaaegu suurepärased, ainus tõrvatilk meepotis on fakt, et Ateena hiiu vastu on alates 15. voorust tabatud 59,6% kahepunktiviskeid. Tsentri Daniel Oturu näol on Efesil suurepärane lüli, kes võiks korvi all valmistada Panathinaikosele paksu peavalu.
Muide, Efes on sel hooajal olnud üks liiga kõige kehvem võõrsilvõistkond, kuna 11 lahingust on võidetud ainult kaks.
Milano vs. Berliini ALBA (9. jaanuar, 21:30)
Milanol on jätkuvalt puudu võistkonna suurimad staarid Shavon Shields ja Nikola Mirotić, aga eelmisel nädalal sai Euroliigas taas näha mängujuhti Shabazz Napieri. Olympiacose vastu tõi ta 14 punkti ja viis korvisöötu, kuid mäng Bayerniga läks ameeriklasel aia taha.
4. jaanuaril sai selgeks, et viskekahur ja rünnakul liiga üks paremaid pallita mängijaid Billy Baron peab küünarnukivigastuse tõttu kaks-kolm nädalat puhkama. Küll on uuesti mänguvalmis suur äär Giampaolo Ricci, aga itaallane ei saa niiehknaa suuri minuteid.
Viimase viie vooru kokkuvõttes on Milano olnud kaitses Euroliiga parim. Tore küll, aga rünnakul ja lauavõitluses kuulutakse kehvikute sekka ning nende rünnakus puudub teravus. Tõsi, suurepärase kaitse on väga hea vundament, mille peale ehitada.
Seda eriti ALBA vastu, kelle puhul näitas Olympiacos paar vooru tagasi, mis juhtub, kui Saksamaa klubi vastu mängida agressiivset kaitset. ALBA meestel jooksis teisel poolajal kuul kokku, nad tegid väga palju pallikaotusi ja said lõpuks peaaegu 30-punktilise kaotuse, ehkki avapoolaeg suudeti võita.
Muide, ALBA on Euroliigas ainus võistkond, kes pole võõrsil võiduarvet avanud.
Valencia vs. Kaunase Žalgiris (9. jaanuar, 21:30)
Žalgirise jaoks kulges eelmine nädal raskelt, sest kui uue peatreeneri Andrea Trinchieri debüütmängus võideti kodus õnnega pooleks ALBAt, siis kaks päeva hiljem saadi võõrsil ASVELilt kindel kaotus. Mõlemas kohtumises jättis Leedu klubi mäng soovida.
Trinchieriga on Žalgirise särgis pidevalt väljakul kolm tagameest. Selle peamine eesmärk on lihtsustada võistkonna liidri Keenan Evansi elu, et ta ei peaks hoolitsema nii enda punktide kui ka kaaslaste paremaks tegemisele. Nõnda saab ameeriklane rohkem keskenduda sellele, milles ta on parim: skoorimisele.
Itaallase tulemisega on märgatavalt tõusnud ühe mehe roll – mängujuht Lukas Lekavičius on Trinchieri käe all mänginud 21 minutit kohtumises, visanud 11 punkti ja andnud 3,5 korvisöötu. Tema väljakul olles on Evansi elu selgelt lihtsam, sest leedulane on jänki kõrval Žalgirise tagaliinis sisuliselt ainus mees, kes suudab vastaste kaitset murda, kaitse liikuma panna ja seeläbi kolleegidele ruumi tekitada.
Uues kuues Žalgirise jaoks on Valencia aga ilmselt üks halvemaid vastaseid, kellega kohtuda, sest Hispaania klubi on kaitses suurepärane ning kahe võistkonna esimese omavahelise mängu võitis Valencia Leedus 87:72.
Tõsi, viimase viie vooru jooksul on Valencia olnud kaitses ühes asjas nõrgemate killas, kui nende vastu on võetud 27,8 kolmest mängus, millest on tabatud 38,8%. Žalgirisel jagub hea viskekäega mehi ning kaugvisetega säramine paistab Trinchieri meeste parim võimalus Valencia võõrsil kukutada.
Villeurbanne’i ASVEL vs. Belgradi Crvena Zvezda (9. jaanuar, 21:30)
Koerad lõrisevad, moosekandid musitseerivad ja fanfaarid hõiskavad! Miks? Sest ASVEL võitis esimese Euroliiga kohtumise pärast 15. novembrit, kui 19. voorus alistati koduväljakul Youssoupha Falli, Paris Lee ja Timothé Luwawu-Cabarrot’ superesituste toel Žalgiris.
Ent Euroliiga hooaja esimene võit koduväljakul ei leevendanud peatreeneri Gianmarco Pozzecco õlul lasuvat survet, sest kaks päeva pärast Žalgirise alistamist mindi itaallasest lahku. Klubi president, NBA legend Tony Parker oli Pozzecco töö osas meeletult kriitiline ning laias laastus võib prantslase intervjuu L’Equipe’ile kokku võtta nii: treener lubas üht, aga tegi teist. Pozzecco asemel juhendab klubi hooaja lõpuni senine abitreener Pierric Poupet.
Teisipäeval ollakse taas autsaiderid, sest Zvezda läbis topeltvooru kahe võiduga. Sealjuures ei alistatud kehvikuid, vaid säru tehti neist tabelis eespool olevatele Fenerbahçele ja Partizanile. Soosikustaatust ASVELi vastu evitakse hoolimata faktist, et Belgradi sats on võõrsil kaotanud kümnest mängust suisa kaheksa.
Pole kahtlustki, et ASVELi eesmärk number üks on neutraliseerida Miloš Teodosić. 36-aastane Euroliiga legend on tõusnud vapustavasse vormi, sest mängujuht harutab lahti sisuliselt kõik kaitsed ja leiab tagatipuks kaaslased üles.
Kuidas võiks aga ASVEL Zvezdale ohtlikuks saada? Kuivõrd Serbia hiiu vastu on sel hooajal tabatud 38,6% kaugvisetest, võiks üks võimalus olla nad lihtsalt üle visata!
Barcelona vs. Olympiacos (10. jaanuar, 21:30)
Barcelona oli eelmise nädala eel mängulises kriisis, aga võidud Reali ja Baskonia vastu on nende aktsiaid märgatavalt tõstnud. Mõlemas kohtumises säras tsenter Jan Vesely, kes viskas 25 silma kohtumise kohta ja tabas väljakult 69% visetest.
Olympiacosel on tšehhi takistamiseks aga kaks suurepärast relva. 218 cm pikkune keskmängija Moustapha Fall on hiilgavas vormis ning üha paremasse hoogu tõuseb ka temast viis cm lühem Nikola Milutinov. Nii prantslane kui ka serblane on kaitses väga head.
Kuigi hooaega tervikuna vaadates on Olympiacose mäng omajagu tõrkunud, on neil praegu käsil liiga pikim võiduseeria, kui järjepanu on kotti pandud ASVEL, ALBA, Monaco ja Milano. Kui vaadata statistikat, kuulub viimase viie vooru Olympiacos tippu nii rünnakul, kaitses kui ka lauavõitluses.
Sama aja jooksul on Barcelona mängus üks selge nõrkus: nad on lubanud vastastel teha 28,4 kaugviset mängus, millest on tabatud tervelt 40,1%. Viimases viies voorus on Olympiacos tabanud kolmeseid 38,2% ehk nende meeste käsi on soe ja valmis Barcelona võrgu ribadeks viskama!
Samas on koduväljakueelis olnud Barcelona jaoks sel hooajal trump, kui kümnest mängust on võidetud tervelt üheksa. Ainus kaotus tuli Milano vastu kohtumises, kus Kataloonia gigandi mehed polnud absoluutselt valmis võitlema.
Tel Avivi Maccabi vs. Bologna Virtus (10. jaanuar, 22:00)
Vaadates nii mängupilti kui ka statistikat on päris hämmastav, et Maccabi on 19 mängust võitnud 11. Muidugi, sõja tõttu kodukohtumiste Belgradis pidamine on Iisraeli klubile pannud väga tugeva põntsu.
Kui Maccabi tahab sel hooajal kõrges mängus kaasa rääkida, peab nende üks staare Wade Baldwin jalad kõhu alt välja võtma. Tagamees on sel hooajal olnud väga ebastabiilne ning kuigi näiteks eelmisel nädalal viskas ta kokku 25 silma, olid tema visked väljakult vaid 9/25. Samuti on vaja kaitse korda saada, sest nende vastu visatakse tervelt 87,2 punkti mängus.
Virtus on sel hooajal olnud Luca Banchi käe all lihtsalt fantastiline. Nende mäng on mitmekülgne ja stabiilne, suurimateks trumpideks on kaitse ja fantastilises vormis Tornike Šengelia. Sealjuures on tegemist liiga üha parema võistkonnaga võõrsil, kui üheksast mängust on võidetud viis ehk sama palju kui Panathinaikos ja Baskonia ning kolm vähem kui Real.
