Euroliiga 22. vooru eelvaade: mida oodata ja keda jälgida?
Ülitasavägise Euroliiga 22. voor toob meieni üheksa põnevuslahingut. Et kohtumiste eel oleks parem hoomata, mida tasub mängudest oodata ja keda jälgida, tasub lugeda meie eelvaadet!
Istanbuli Anadolu Efes vs. FC Barcelona (18. jaanuar, 19:30)
Efesi vormikõver paistab liikuvat ülesmäge. 21. voorus tehti kindlalt säru Bologna Virtusele ning kuigi viimasest viiest mängust on kaotatud neli, on kõige suurem allajäämine vaid seitsmepunktiline.
Optimismi sisendab tõik, et laias laastus on Efes täisjõus. Eemal on vaid ääremängija Will Clyburn, aga tema naasmine ei tohiks olla mägede taga. Heas vormis ameeriklane on Euroliiga üks paremaid pallureid, kes teeks Efest kindlasti paremaks.
Kui tagamees Shane Larkin jätkab Efesi vaieldamatu liidrina, on ameeriklane saanud ühelt kaasmaalaselt hädavajalikku abi. Viimase nelja vooru jooksul on Elijah Bryant toonud keskmiselt 14,8 punkti, võtnud kuus lauapalli ja jaganud kolm korvisöötu.
Barcelonal on käsil Euroliiga pikim võiduseeria, kui eelmise kahe nädalaga võideti kõik neli mängu. Sealjuures suudeti enda kasuks kallutada kõik tasavägised kohtumised ning vahepeal kõikuma löödud peatreeneri Roger Grimau tool on stabiliseerunud.
Kataloonia gigandi ridades mängib hooaja parimat korvpalli endine suur NBA lootus Jabari Parker. Esimest hooaega Euroopas tegutsev ääremängija on viimases neljas mängus toonud 16,5 punkti mängu kohta, tabades kaugviskeid tervelt 59%.
Belgradi Crvena Zvezda vs. Baskonia (18. jaanuar, 20:00)
Zvezda tagaliini räsivad vigastused. Esmalt langes rivist Euroopa üks suuremaid talente Nikola Topić, 21. voorus Milano vastu sai trauma Nemanja Nedović, kes peaks väljakule naasma veebruari keskel.
Samas pole Zvezda istunud käed rüpes, kuna tagaliini toodi Javontae Smart. 18 NBA mängu kogemusega ameeriklane, kes on rohkem mänguaega teeninud G-liigas, kus olid numbrid küll ilusad, kuid 193 cm pikkune tagamees pole varem Euroopas mänginud ja kindlasti ei tasu temast väga palju loota, vähemalt mitte alguses.
Zvezda särgis on väga heas hoos ääremängija Rokas Giedraitis, kes on viimases neljas voorus visanud keskmiselt 16,8 punkti ja tabanud väljakult 57%. Lisaks on leedulane võtnud kuus lauapalli mängus ning läheb neljapäeval vastamisi oma endise leivaisaga, seega pole motivatsioonist puudust!
Baskonia sai nädalavahetusel halva uudise, kui koduliiga mängu Manresa vastu ei lõpetanud põlvevigastuse tõttu Chris Chiozza. Ameeriklane pole küll Baskonia põhimängujuht, kuid ta annab Codi Miller-McIntyre’ile vajalikke puhkuseminuteid ning kohati on Baskonia rünnak jooksnud Chiozzaga paremini.
Eestlaste rõõmuks on viimases kahes mängus esile tõusnud Maik-Kalev Kotsar. Eelmisel nädalal müttas tsenter Euroliigas platsil keskmiselt 27 minutit ja 30 sekundit, viskas 9,5 punkti, võttis 8,5 lauapalli ja tegi 2,5 vaheltlõiget.
Berliini ALBA vs. Müncheni Bayern (18. jaanuar, 21:00)
ALBA jätkab nelja võiduga küll tabeli lõpus, aga nende tunnustuseks tuleb öelda, et Berliini klubi mehed võitlevad kõvasti ja püsivad enamasti tublisti mängus. Lisaks tasub märkida, et nende võitudest kolm on tulnud just koduväljakul.
Bayern jätkab võitlust play-in’i nimel, kust ollakse küll kolme võidu kaugusel, aga seis pole lootusetu. Pablo Laso hoolealuste hooaega on ilmestanud ohtrad ilusad kaotused, aga nüüd on olukord selline, et on vaja võitma hakata.
Müncheni klubil on mõned tugevused, mis võiksid ALBA vastu olla edu võtmeks. Näiteks on tegemist liiga parima võistkonnaga lauavõitluses, samal ajal võtab ALBA 35 lauapalli mängus, millest kehvem näitaja on vaid neljal tiimil.
Ülekaal lauavõitluses tõi Bayernile tulemust klubide esimeses omavahelises mängus, kui ALBAt võideti kodus 80:68. Võõrustajad võitsid lauavõitluse 49:17 ning hankisid ründelauast tervelt 20 palli.
Samuti on Bayern kaitses üsna hea, samal ajal kui ALBA on ründereitingu poolest Euroliiga viimane.
Olympiacos vs. Tel Avivi Maccabi (18. jaanuar, 21:15)
Maccabi mäng käib nii üles-alla, et nende kohta on raske midagi ennustada peale selle, et tagamehed Wade Baldwin ja Lorenzo Brown teevad väga palju viskeid. Sest kui ühel õhtul kaotatakse Istanbuli Fenerbahcele 35 punktiga, siis järgmisel võidetakse Virtust 17ga.
Eelmise hooaja finalist Olympiacos pistab jätkuvalt rinda tõrkuva mängumasinaga, sest neil on kaks kaotust jutti. Kui tasavägises mängus Barcelonale alistumine pole midagi hullu, siis Baskoniaga oldi püsti hädas ja Hispaania klubi võttis teenitud võidu.
Maccabil on kolm suurt nõrkust: kaitsemäng, kus kukutakse teatud aegadel kokku nii meeskondlikult kui ka individuaalselt, stabiilsus ja meeskondliku rünnaku asemel esile kerkiv individuaalne punnitamine.
Näiteks viimase nelja vooru jooksul on Brown tabanud väljakult 41% ja teinud kolm pallikaotust mängus, Baldwini vastavad numbrid on 42% ja 2,3. Arvestades, et Olympiacosel on tagaliinis Thomas Walkupi ja Isaiah Canaani näol väga head kaitselõvid, ootab Maccabi staare järjekordne raske õhtu.
Samas on Maccabi kohati näidanud, näiteks 20. voorus Virtuse vastu, et nad suudavad mängida väga head kaitset. Seda on Olympiacose vastu vaja, kuna tegemist ei ole teab mis hea ründetiimiga.
Bologna Virtus vs. Villeurbanne’i ASVEL (18. jaanuar, 21:30)
Kahe järjestikuse kaotusega tabeli teiselt kohalt kolmandaks pudenenud Virtuse eelmise nädala võib kokku võtta ühe sõnaga: väsimus. Nii Efesi kui ka Maccabi vastu oli Itaalia klubi energiast tühi ning neil polnud variantigi võita.
Heaks näiteks on Virtuse liidri Tornike Šengelia esitused. Grusiin on küll tegemas vägevat hooaega, kuid eelmise nädala kahes mängus tõi ta keskmiselt vaid kuus punkti, 2,5 korvisöötu ja kaks lauapalli mängus. Tema hooaja keskmised on nii head kui 15 silma, 5,7 lauapalli ja 3,7 resultatiivset passi.
Seega on väga huvitav näha, millise häälestatuse ja energiaga astub Virtus vastu ASVELile. Klubile, kel on hooaja jooksul juba kolmas peatreener ning kes vireleb koos ALBAga nelja võiduga tabeli lõpus.
Järjekordne vangerdus klubi eesotsas näis töötavat, kui ASVEL alistas 20. voorus 100:91 Zvezda. Seejärel saabus aga täielik krahh, kuna kodus kaotati ALBAle tervelt 63:88.
Tõele au andes peaks Virtus olema ASVEList igas mõttes üle, aga kui värskust ei leita, on Prantsusmaa klubil võimalus itaallasi üllatada.
Kaunase Žalgiris vs. Istanbuli Fenerbahce (19. jaanuar, 20:00)
Kazys Maksvytiselt treeneripulga üle võtnud Andrea Trinchieri juhendamisel on Žalgiris võitnud neljast mängust kaks. Sealjuures saadi eelmisel nädalal väga hea võit võõrsil Valencia üle, kes alistati Keenan Evansi soolo toel 84:79.
Sarnaselt mitmele teisele klubile, vaatab ka Žalgiris turul ringi. 11. detsembril ajutise lepinguga liitunud Austin Hollins lahkus ning tema asemele otsitakse combo guard’i ehk mängijat, kes suudaks tegutseda nii mängujuhi kui ka viskava tagamängijana. Žalgirise kahjuks on tegemist tüübiga, mida ihaldavad enda ridadesse paljud.
Fenerbahce on endine Žalgirise peatreeneri Šarunas Jasikevičiuse ametiajal kaotanud Euroliigas vaid ühe mängu ehk hoog on suurepärane. Sellele võib mingi pitseri panna ääremängija Nigel Hayes-Davise vigastus, ent õnneks on Dyshawn Pierre’i näol võtta kvaliteetne asendus.
Muide, huvitav on vaadata, et eelmisel hooajal kodus nii hea olnud Žalgiris on nüüd üks kehvemaid kodutiime. Üheksast mängust on võidetud vaid kolm, Fenerbahcel on võõrsilt kaks järjestikust võitu.
Ja miks peaksid trendid reedel muutuma? Trinchieri käe all on Žalgiris statistikatabelite lõpuosas nii rünnakul kui ka lauavõitluses, lisaks ollakse kaitses keskmisest halvemad.
Monaco vs. Madridi Real (19. jaanuar, 21:00)
See on küll vana plaadi uuesti mängimine, aga kui Monaco on nii ebastabiilne, eriti kaitses, kui viimase kahe nädala jooksul, pole neil kõrgesse mängu asja. Mike James on küll vägev pallur, aga temagi ei suuda igas mängus võistkonda oma õlule võtta ja üle võidujoone tassida.
Tsentri Donatas Motiejunasega tülli läinud ja võistkonnast ajutiselt eemaldatud Élie Okobo peaks Reali vastu olema endiselt audis ning kuigi Jordan Loyd on mänguvalmis, on tema vorm arusaadavalt nigel. See kõik tähendab, et Jamesi koormus ja olulisus on veelgi suurem.
Ateena Panathinaikos näitas 21. voorus suurepäraselt, kuidas James rajalt maha võtta. Jerian Grant tegi tema neutraliseerimisega väga head tööd, lisaks takistati ameeriklast meeskondlikult. Panathinaikose pikk astus kattest välja ja surus Jamesi söötma, mistõttu ei saanud ta olla tavapäraselt agressiivne.
Et Euroliiga valitseja vastu edu nautida, peab Monaco mängima kaitses suurepäraselt kohe esimesest sekundist ning head energiat kogu kohtumise jooksul üleval hoidma. Täpselt nii nagu tehti Barcelona vastu, kes suudeti ka vürstiriigis alistada.
Ehkki Real on 21 mängust võitnud tervelt 19, pole neilgi üleliia lihtsad ajad. Nad ei sõida enam vastastest teerulliga üle, lisaks on probleeme vigastustega. Näiteks nädalavahetuse koduliiga kaotusmängust Murcia vastu jäid eemale tsentrid Walter Tavares ja Vincent Poirier, hea hoos korvikütt Džanan Musa, Sergio Llull ja Rudy Fernandez. Vähemalt oli tagasi ääremängija Gabriel Deck, aga Monaco vastu on ühte tsentrit kahest kohe väga vaja!
Ateena Panathinaikos vs. Belgradi Partizan (19. jaanuar, 21:15)
Nagu Grant pärast Monaco alistamist ütles, on Panathinaikosel hea rütm ning seda on näha nii väljakul kui ka tabelis. Viimasest viiest mängust kogutud nelja võiduga on ronitud neljandale kohale.
Kuigi hooaja eel levis Panathinaikose komplekteerimist vaadatest arvamus, et tegemist saab olema väga hea ründemeeskonnaga, siis tegelikult ollakse Euroliiga tipus hoopis kaitses. Panathinaikosel on mitu individuaalselt head kaitsemängijat ning eriti väärib kiitust nende võime kaitses vahetada ja tänu liikuvatele mängijatele tekkinud auke lappida. Ja ega rünnakulgi kehvad olda!
Kui eelmisel nädalal pani Grant lukku nii Larkini kui ka Jamesi, siis reedel võtab ta sihikule Kevin Punteri. Ameeriklase, kes on heal päeval suisa pidurdamatu, aga temagi käesolev hooaeg on olnud ebastabiilne.
Partizani poolt vaadatuna on väga olulised paar asja: tsenter Bruno Caboclo ei tohi end jälle vigade tegemisega pingile mängida, aga kaitses peab ta hakkama saama Mathias Lessortiga. Endise Partizani keskmängijaga, kes tegi Monaco vastu peaaegu ideaalse mängu ja kogus efektiivsusnäitajaks 42.
Samuti on vaja märksa priskemat panust suurelt äärelt Zach LeDay’lt. Viimases neljas mängus on ta küll olnud palju väljakul, aga tabanud viskeid vaid 27%, toonud viis silma ja neli laupalli mängu kohta. See pole kaugeltki piisav!
Valencia vs. Milano (19. jaanuar, 21:30)
Klišee ütleb, et õige Euroopa korvpall on see, kus skoor lõpeb 59:58 ja kaitse ruulib. Reede õhtul võib see juhtuda, kuna Valencia ja Milano on kaitses liiga ühed paremad võistkonnad, kes lubanud enda vastu visata vastavalt 77 ja 76,4 punkti. Neist etem on vaid Olympiacos (74,8), kelle 14. vooru lahing Valencia vastu lõppes Hispaania klubi 63:56 paremusega.
Álex Mumbrú hoolealused Valenciast võitlevad küll play-off’i koha eest, kuid nendegi hooaega ilmestavad ohtrad napid kaotused. Näiteks kaotati viimasel kahel nädalal neljast mängust kolm, millest suurim vahe oli kümme punkti Reali vastu, aga see mäng läks lisaajale. 13 vooru enne põhihooaja lõppu tuleb aga võitma hakata, kasvõi koleda mänguga!
Valencia puhul tekitab suuri küsimusi mängujuhi positsioon. Kui Kevin Pangos kogub alles vormi, siis Stefan Jovićil on oma leivaisa ladusas rünnakus ülioluline roll, kuid kogenud serblane käib platsil vaid 16 minutiks mängu kohta. Jah, Chris Jones on väga hea mängija, aga sel hooajal oleme liiga tihti näinud, et Valencia rünnak kiilub temaga kinni, eriti otsustavatel hetkedel.
Milano esitused on väga ebastabiilsed, aga Valencia vastu võiksid mitmed olulised lülid naasta. Nagu näiteks tagamehed Maodo Lo ja Billy Baron ning ääremängija Shavon Shields, kes on Nikola Mirotići kõrval tiimi staar number kaks.
Muide, Valencia vastu peaks debüteerima Rodney McGruder. NBAs 327 mängus osalenud 32-aastane ameeriklasest mängujuht, kelle unistuste liiga statistika jätab aga külmaks ning tõele au andes on raske näha, et ta Milano mängu kohe oluliselt elavdaks.
