Euroliiga 30. vooru eelvaade: mida oodata ja keda jälgida?

Ülitasavägise Euroliiga 30. voor toob meieni üheksa põnevuslahingut. Et kohtumiste eel oleks parem hoomata, mida tasub mängudest oodata ja keda jälgida, tasub lugeda meie eelvaadet!

Istanbuli Anadolu Efes vs. Olympiacos (19. märts, 19:30)

Kui võõrsil on Efes võitnud 15 mängust ainult kaks, siis kodusaalis on Türgi klubi teisest mastist – 14 kohtumisest on võidetud kümme, sealjuures viimasest kuuest viis. Samas on Olympiacose näol vastas Euroliiga üks paremaid võõrsiltiime, kes on vastase väljakul noppinud kolm võitu järjest.

Georgios Bartzokase hoolealuste head minekut kinnitab fakt, et nad Euroliigas võitnud kuus mängu järjest. Veidi üllatav on aga tõik, et nendest kuuest kohtumisest kahes oli Olympiacos poolajapausiks tagaajaja rollis.

Kui rääkida mängijatest, siis lõpuks ometi on nii eelmisel kui ka sel hooajal vigastustega hädas olnud Will Clyburn näitamas oma õiget taset. Efesi ääremängija on viimases kolmes mängus toonud keskmiselt 18 punkti, tabades näiteks kaugviskeid 43%.

Clyburni ja Shane Larkini vedamisel on Efesi rünnak endiselt hea, aga Olympiacose vastu pannakse türklaste võimekus punkte visata tõsiselt proovile. Nimelt on Kreeka hiid lubanud viimases kolmes mängus vastastel visata 70 silma kohtumise kohta, mis on Euroliiga parim näitaja.

Efesi vastu on samal ajal skooritud aga 90 punkti mängu kohta, mis on liiga tagantpoolt kolmas tulemus. Teisisõnu: kui Olympiacos suudab oma kaitse maksma panna, pole Efesil isegi kodusaalis nende vastu kuigi hea šanss võita.

Kaunase Žalgiris vs. Bologna Virtus (19. märts, 20:00)

Hooaja keskel Žalgirisse toodud peatreeneri Andrea Trinchieri ajajärk algas paljulubavalt, kuid praegu on Euroliigas kaotatud kolm mängu järjest ning eelmises voorus suudeti Müncheni Bayerni vastu visata vaid 58 silma. Punkte võinuks olla vähemgi, aga Keenan Evans läks viimastel minutitel heas mõttes hulluks ja tõi 14 silma järjest.

Hooaja esimeses pooles tabeli esikolmikus püsinud Virtuse hoog pole samuti kuigi hea, kui neil on kaks järjestikust kaotust.

Kaitses on Virtuse peaeesmärk võtta maha just Evans. Viimases üheksas Euroliiga kohtumises, kus ameeriklane on mänginud vähemalt 25 minutit, on ta visanud minimaalselt 18 silma. Seda olulisem on Virtuse jaoks kaitselukust tagamehe Daniel Hacketti seis, sest eelmise vooru jättis itaallane põlvemure tõttu vahele.

Samas poleks Hacketti puudumine kabelimats, kuna tagaliinis on Ognjen Dobrići ja Alessandro Pajola näol olemas teised head kaitsemängijad.

Ka Žalgirise ridades võib Virtuse vastu olla üks oluline puuduja – lätlane Rolands Šmits vigastas Bayerni vastu teisel veerandajal paremat jalga ega naasnud väljakule.

Berliini ALBA vs. Madridi Real (19. märts, 21:00)

Real pole ALBA vastu kaotanud ühtegi 15 kohtumisest ja tõele au andes pole mingit märki, et Berliini klubi peaks teisipäeval selle kurva seeria lõpetama, sest kui ALBA on tabeli viimane, siis Real Euroliiga kindel liider.

Saksamaa tiimi suurimaks nõrkuseks on kaitse. Viimases kolmes mängus on nad vastastel lubanud visata 94,7 punkti kohtumise kohta, samuti on hädas oldud lauavõitluses. Eeskätt valmistavad ALBAle peavalu võistkonnad, kes tegutsevad väga meeskondlikult ja selles vallas on Real Euroliiga üks paremaid tiime.

Tel Avivi Maccabi vs. Villeurbanne’i ASVEL (19. märts, 21:05)

Pärast seda, kui Euroliiga naases veebruari lõpus kolmenädalaselt pausilt, on Maccabi näidanud selle hooaja parimaid esitusi. Tasuks kolm järjestikust võitu, ehkki graafik on olnud nende jaoks helde, kuna Iisraeli klubi on mänginud tabelis neist allpool olevate vastastega.

ASVEL võib küll olla tabeli eelviimane, aga viimasest kolmest mängust on nad võitnud kaks. Tõsi, nii Efesi kui ka Milano vastu flirditi neljandal veerandajal suure eduseisu mahamängimisega. Kokkuvõttes on ASVEL täpselt selline sats, et kui keegi läheb neid mütsiga lööma, on karistus kiire tulema.

Jaanuaris Prantsusmaa tiimi peatreeneriks saanud Pierric Poupet’d tuleb kiita, sest kui tema eelkäijad T. J. Parker ja Gianmarco Pozzecco ei suutnud ASVELi kaitses kuidagi mängima panna, siis prantslase käe all on seis märgatavalt paranenud. Muidugi, näiteks viimase kolme kohtumise valguses oleks vale rääkida, et ASVEL on kaitses tippsats, küll aga keskmisest nõksa etem.

Maccabi vastu pannakse nende kaitse aga tugevalt proovile. Wade Baldwin ja Lorenzo Brown moodustavad Euroliiga ühe parema tagameeste duo ning tsenter Josh Nebo on pärast pikka pausi olnud samuti väga hea. Tema keskmised näitajad on 14,3 punkti ja üheksa lauapalli, millest 4,7 on tulnud ründelauast.

ASVELi vastu võiks Nebo hea hoog ründelauas jätkuda, kuna viimases kolmes mängus on Prantsusmaa sats lubanud vastastel võtta 11,7 ründelauda kohtumise kohta. Sellest kehvem näitaja on vaid Belgradi Crvena Zvezdal (12,3).

Belgradi Partizan vs. Baskonia (19. märts, 21:30)

Nende kahe klubi vastasseisudest on viimasel kaheksal korral väljunud võitjana kodumeeskond, aga see on Partizanile vaid hea enne ega midagi muud, kuna Serbia hiiu mängupilt on sel hooajal olnud väga kõikuv ja pigem kehv.

Kuigi Partizan on Euroliigas võitnud viimases kuuest mängust ainult ühe, siis kodus on eelmisest 12 lahingust väljutud võitjana kümnes. Et Partizanil on kõik võimalused jõuda play-in’i, on Štark Arena kindlasti puupüsti täis ja see annab kodumeeskonnale tohutult jõudu. Seda olukorras, kus viimasel ajal väga heasse vormi tõusnud suur äär Zach LeDay jätab mängu võib-olla vahele, kuna pidi isiklikel põhjustel USAsse lendama.

Viimane kord, kui Partizan Euroliigas kodus mängis, viskas Aleksa Avramović Efesi vastu karjääri rekordit tähistavad 30 punkti. Järgmises kahes kohtumises on serblane suutnud head hoogu jätkata ja tema viimase kolme lahingu keskmine silmasaak on tervelt 25,3, millest enamat pole keegi suutnud.

Samas on Avramović tabanud väga palju väga keerulisi viskeid, mistõttu on raske näha, et tema hoog samamoodi jätkub, aga võib-olla ongi tagamees saavutanud pärast pikka pausi täiesti uue taseme…

Selge on see, et Baskonia on Partizanile sobiv vastane. Partizan hävitatakse eelkõige kolmesekundialas, aga Baskonial pole ühtegi domineerivat korvialust jõudu.

Istanbuli Fenerbahce vs. Barcelona (20. märts, 19:45)

Fenerbahce on üks neljast klubist, kes on pikalt pausilt naasnud kolme järjestikuse võiduga, aga kui näiteks Maccabi on saanud madistada soodsate vastastega, siis Türgi klubi on pidanud madistama teiste hulgas Baskonia ja Realiga.

Eelmises voorus Valencia vastu püstitas Fenerbahce Euroliiga rekordi, kui tabas tervelt 24 kaugviset. Kaare tagant said käe valgeks koguni seitse meest, kellest Tyler Dorsey tabas üheksast kaheksa ja Scottie Wilbekin kümnest kuus. Olgu öeldud, et Barcelona vastu viimases kolmes voorus tabatud kolmepunktiviskeid 25%, mis on liiga parim näitaja.

Barcelona on küll võõrsil võitnud kaks kohtumist järjest, aga Fenerbahce on võiduprotsendi poolest sel hooajal Euroliiga parim kodutiim, kui 14 mängust on kaotatud vaid üks. Ja seegi kohtumine oli tegelikult juba nagu võidetud, enne kui Zvezda vastu täielikult laguneti.

Tegelikult on üllatav näha, kuidas Fenerbahce on aja möödudes tõusnud rünnakul kohati pidurdamatuks, kuna tavaliselt on peatreener Šarunas Jasikevičiuse stiil olnud kaitsest lähtuv. Viimases kolmes mängus on vastaste pidurdamisega läinud nagu läinud, samas näiteks Reali vastu tehti kaitses fantastiline sooritus ning Valencia ja Baskonia visati lihtsalt pihuks ja põrmuks.

Fenerbahce on lihtsalt nõnda heas hoos, et Barcelona võitu on selles mängus keeruline näha.

Monaco vs. Milano (20. märts, 20:00)

Vürstiriigi esindajate käes on praegu Euroliiga pikim võiduseeria, kui järjepanu on alistatud kaheksa vastast. Kodus on võidetud kuus kohtumist jutti ning nende mängude keskmiseks vaheks on jäänud tervelt 16 punkti.

Seevastu Milano jaoks on võõrsil võitmine midagi haruldast. Viimasest 17 vastase väljakul peetud kohtumisest on võidetud ainult kaks ning eelmises kuues võõrsilmängus pole Itaalia klubi mehed suutnud ületada 80 punkti piiri.

Monaco edu trumbiks on kaitse. Viimases kolmes mängus on vastastel lastud keskmiselt visata 76,3 silma, sealjuures on nende vastu tabatud kaugviskeid vaid 26%. Milano poolt vaadatuna on see paha fakt, sest neile meeldib kaugelt palju visata.

Milano on viimases kolmes voorus olnud kaitses raskustes. Näiteks on vastased tabanud kaugviskeid 42% ja Monacol jagub kaare tagant valusa käega mehi kuhjaga.

Üks neist on Élie Okobo. Prantslane on viimases kolmes mängus toonud keskmiselt 14 punkti, 4,7 lauapalli ja 4,7 resultatiivset söötu ning näiteks eelmises voorus ALBA vastu oli just tema esimesel poolajal see, kes võistkonna rasketel hetkedel oma õlule võttis.

Belgradi Crvena Zvezda vs. Ateena Panathinaikos (20. märts, 21:00)

Panathinaikos on Zvezda vastu võitnud neli kohtumist järjest ja on ka kolmapäeval suurfavoriit, kuna võõrustajad on Euroliigas kaotanud viis mängu jutti. Kodusaalist pole suudetud kindlust teha, kui eelmisest seitsmest Štark Arenal peetud lahingust on kaotatud tervelt viis.

Huvitav on märkida, et eelmises voorus Kreeka derbis 65:71 Olympiacosele alla jäänud Panathinaikos on sel hooajal ainus Euroliiga klubi, kes pole kaotanud kahte järjestikust kohtumist.

Zvezdast rääkides ei saa üle ega ümber tagaliini vigastuskriisist. Viimased voorud on vahele jätnud nii Nikola Topić kui ka võistkonna liider Miloš Teodosić, eelmises voorus polnud väljakul Nemanja Nedovići ja Yago dos Santos sai Maccabi vastu vigastada.

Arvestades, et Zvezda on viimasel ajal olnud hädas kaitses ja lauavõitluses, tasub suurt mängu oodata Panathinaikose tsentrilt Mathias Lessortilt. Prantslase viimase kolme mängu keskmised numbrid on 18 punkti, kuus lauapalli, kaks korvisöötu, kaks vaheltlõiget ja 1,3 kulpi.

Valencia vs. Müncheni Bayern (20. märts, 21:30)

Valencia on langustrendis, kui Euroliigas on kaotatud neli järjestikust mängu. Nende seisu teeb nukramaks tõik, et põhitsenter Brandon Davies vigastas eelmises voorus Fenerbahce vastu sääremarja ning jääb eemale vähemalt järgmisest kahest mängust.

Bayern on aga tõusnud heasse hoogu. Nad jahivad play-in’i viimast kohta ning on tabelis Valencia ja Partizaniga 13 võidu ja 16 kaotuse peal. Eelmisest neljast mängust on Müncheni klubi võitnud kolm, samas on neil olnud soodne graafik.

Valencia puhul on kõige üllatavam tõik, et muidu väga hea kaitsemeeskond on viimases kolmes voorus täiesti lagunenud. Nende vastu on visatud 97,7 punkti mängu kohta, mis on Euroliiga kõige kehvem näitaja.

Sealjuures on Valencia vastu kolmeseid tabatud 47% ja antud 24,7 korvisöötu. Ka need näitajad on Euroliiga kõige halvemad ja ilmestavad hästi, et võistkond on liimist täiesti lahti.

Daviesi puudumine võiks anda Bayerni korvialustele jõududele rohkem võimalust särada. Serge Ibaka ja Devin Booker on heas hoos, eriti tuleb esile tõsta viimast. Ameeriklane on viimases kolmes mängus toonud keskmiselt 16,7 punkti ja 5,7 lauapalli.