Euroliiga 32. vooru eelvaade: mida oodata ja keda jälgida?
Ülitasavägise Euroliiga 32. voor toob meieni üheksa põnevuslahingut. Et kohtumiste eel oleks parem hoomata, mida tasub mängudest oodata ja keda jälgida, tasub lugeda meie eelvaadet!
Tel Avivi Maccabi vs. Valencia (27. märts, 21:30)
Euroliigas on vaid üks võistkond, kes on pärast veebruaris peetud kolmenädalast pausi võitnud kõik mängud – Maccabi. Tõsi, graafik on Iisraeli hiiule olnud helde, kuna nad on mänginud vaid tabeli alumise poole satsidega.
Kui Maccabi surfab viiemängulisel võidulainel, siis Valencia vorm on hooaja otsustavas faasis justkui kuristikust alla langenud. Nende saldo pärast pausi on neli kaotust ja üks võit, aga nigelatest tulemustest hoolimata võideldakse viimase play-in’i koha nimel.
Maccabi ridades on selleks mänguks vigastuspausilt tagasi põlvetraumast taastunud korvialune jõud Roman Sorkin. Valencial on vigastustega suuremad mured, kui viimasel ajal on hädas olnud tagamehed Jared Harper ja Stefan Jović ning tsentrid Brandon Davies ja Boubacar Touré. Kes neist Maccabi vastu mängib, pole selge.
Kuigi hooaja lõikes on Valencia olnud kaitses väga hea, siis viimases kolmes mängus on vastastel lubatud visata 88,3 punkti ning näiteks kaugviskeid on Hispaania klubi vastu tabatud tervelt 48%. See on hea uudis Maccabi rünnakuliidrile Wade Baldwinile, kes on hooaja teises pooles olnud ülivõimsas hoos.
Ja tegelikult on Maccabi viimases viies kohtumises olnud tervikuna rünnakul fantastiline. Kui Valencia oma kaitset korda ei saa, pole neil Maccabi vastu suurt šanssi.
Kaunase Žalgiris vs. Milano (28. märts, 20:00)
Kui Žalgiris selle mängu kaotab, pole neil play-in’i kindlasti asja. Milano võitis eelmise nädala topeltvoorus mõlemad kohtumised, nagu ka Žalgiris, ning neil jagub enesekindlust, aga kuivõrd hooaja lõikes on Itaalia hiiu esitused olnud väga kõikuvad, on nad küllalt ettearvamatud.
Viimast kolme mängu vaadates on nii Milano kui ka Žalgiris olnud eelkõige tublid kaitses. Milano on sundinud vastaseid mängima võrdlemisi individuaalset rünnakut, Žalgiris on lubanud endale visata vaid 73,7 punkti ja kaugviskeid on tabatud kõigest 27%.
Milano paneb Žalgirise perimeetrikaitse tõsiselt proovile, sest Shavon Shieldsi ja Nikola Mirotići juhtimisel meeldib neile kaugelt palju peale visata. Eriti tuleb kaitses silmas pidada Mirotićit, kes on viimases kolmes mängus toonud keskmiselt 18,3 punkti ja 6,7 lauapalli, on väljakult tabanud 55% visetest ja kaare tagant 42%.
Kelle peab aga Milano rajalt maha võtma? Mõistagi Žalgirise vaieldamatu liidri Keenan Evansi. Ameeriklane on Euroliiga üks paremaid pallureid ja viimases kolmes voorus kaugviskeid 47% tabanud tagamees on toonud mängu kohta samuti 18,3 silma.
Müncheni Bayern vs. Barcelona (28. märts, 21:30)
Ka Bayerni unistused play-in’ist kaovad, kui nad peaksid selle kohtumise kaotama. Kuigi tabelis on Barcelonal neist seitse võitu rohkem, pole Kataloonia gigandi esitused olnud viimasel ajal kuigi head.
Bayerni seisu teeb raskemaks tõik, et vigastustega on probleeme olnud põhijõul Devin Bookeril, samuti pole muredest priid snaiper Andreas Obst ja varutsenter Danko Branković. Kas keegi neist Barcelona vastu mängib, pole praegu selge.
Viimases kolmes voorus on Barcelona üheks komistuskiviks olnud tõik, et nende vastu tabatakse üsna hästi kaugviskeid. Bayernile see sobib, kuna hea käega mehi neil jagub.
Sama vahemiku jooksul on Bayern näidanud aga väga head kaitset. Nende vastu on visatud vaid 72,3 punkti mängus ning vastaste visketabavus on olnud kohutav. Samuti on Bayerni vastu antud kõige vähem resultatiivseid sööte, vaid 12,7 kohtumise kohta.
Küll aga on Bayernil olnud probleeme kaitselaua kontrollimisega. Viimase kolme mängu jooksul on vastased võtnud nende vastu 10,7 ründelauapalli, mis pole küll Euroliiga kõige halvem näitaja, aga Jan Vesely ja teised Barcelona agressiivsed laualõvid limpsivad selle statistika peale kindlasti keelt.
Belgradi Partizan vs. Olympiacos (28. märts, 21:30)
Hooaja teises pooles märgatavalt oma taset tõstnud Olympiacos on Euroliiga üks paremaid võõrsiltiime. Eelmisest neljast mängust on võidetud kolm, aga möödunud nädala kaotus Istanbuli Anadolu Efesile Türgis tõestab, et nad pole praegu alistamatud.
Kui Partizan tahab Olympiacose kodus selili suruda, vajatakse head mängu korvialustelt jõududelt Frank Kaminskylt ja Bruno Caboclolt. Et Olympiacose kolmesekundiala turvab hiiglane Moustapha Fall, rullivad Kaminsky ja Caboclo kattest mängides kindlasti kaugviskejoone taha ning kui Fall neile peale ei lähe, võivad Partizani pikad panna püsti tõelise peo. Lisaks, kui Belgradi satsil õnnestub prantslane korvi alt välja meelitada, tekitatakse teistele rohkem ruumi ja võimalusi edukalt korvi rünnata.
Partizani üks olulisemaid lülisid Zach LeDay jättis topeltvooru oma isa surma tõttu vahele. Käesolevaks nädalaks on suur äär aga tagasi. Olympiacosel on kindlasti audis korvialune jõud Filip Petrušev, lisaks peavad mängujuhid Thomas Walkup ja Nigel Williams-Goss tegutsema vigastuse kiuste.
Eelkõige oma hea rünnaku poolest tuntud Partizani tugevus pannakse Olympiacose vastu tõsiselt proovile, sest Kreeka klubi on viimases kolmes lubanud vastastel visata vaid 71,3 punkti, mis on Euroliiga parim näitaja.
Partizan on aga kaitses üks nõrgemaid tiime. Tõele au andes vajatakse Olympiacose vastu rünnakul peaaegu ideaalset esitust, muidu on Georgios Bartzokase hoolealuste alistamine paganama keeruline.
Baskonia vs. Istanbuli Anadolu Efes (28. märts, 21:30)
Kodusel Fernando Buesa Arenal on Baskonia saanud sisse väga hea hoo, sest Euroliigas on seal võidetud neli mängu jutti. Vähetähtis pole ka fakt, et võidumängudes on visatud vähemalt 88 punkti.
Efes on seevastu Euroliiga üks kehvemaid võõrsiltiime, kui 15 mängust on võidetud ainult kaks ja viimati tunti vastase väljakul võidurõõmu eelmise aasta 7. detsembril, kui alistati punane latern Berliini ALBA.
Efesi suurimaks ülesandeks on neutraliseerida Baskonia mängujuht ja vedur Codi Miller-McIntyre. Ameeriklase roll Baskonia rünnakus on tohutu ning kui ta ei saa kaaslastele palle õigesse kohta anda, jääb Hispaania tiimi rünnak väga üheülbaliseks ja individuaalseks.
Statistika näitab, et viimases kolmes voorus on Efesi vastu tabatud 44% kaugvisetest. See on väga kõrge protsent ja süstib Baskoniasse optimismi, kuna neil jagub häid viskajaid. Eriti tuleb otsa vaadata Markus Howardile, kes on märtsis teinud Hispaania meistrivõistlustel kaks 37 punkti mängu, kus ta tabas kokku 18 kolmest.
Baskonia suurimaks nõrkuseks on lauavõitlus, just kaitsefaasis. Viimases kolmes mängus on nende vastu võetud 11,7 ründelauapalli, aga hooaega tervikuna vaadates on Efes olnud lauavõitluses Euroliiga üks halvemaid tiime.
Villeurbanne’i ASVEL vs. Monaco (28. märts, 22:00)
Tegemist on selle hooaja viienda Prantsusmaa derbiga, aga seni pole ASVEL leidnud Monaco vastu mingit rohtu. Neljast mängust on neli kaotust, väikseim punktivahe kaheksa silma eelmise aasta 1. oktoobril, kui vastamisi mindi Prantsusmaa meistrivõistlustel.
Samas on ASVEL liikunud Euroliigas tõusvas joones ja kuigi tabelis kuulub neile eelviimane koht, ollakse palju paremini mängus kui hooaja esimeses pooles. Tõsi, Monaco on võõrsil väga hea, sest Euroliigas on võidetud neli mängu jutti.
Huvitav on näha, millises hoos on Monaco liider Mike James. Ameeriklane on küll viimases kolmes voorus visanud tublisti punkte, kuid tema visketabavus väljakult on kõigest 29%. Lisaks on James teinud tervelt 3,3 pallikaotust mängu kohta.
ASVELi kaitsestatistikat vaadates peaks James tegema nüüd palju parema mängu. Nimelt on ASVEL lubanud vastastel visata 86 punkti kohtumises, nende vastu on hästi tabatud nii lähedalt kui ka kaugelt ja tehtud vähe pallikaotusi.
Istanbuli Fenerbahce vs. Berliini ALBA (29. märts, 19:45)
Mäng, kus sõnad on sisuliselt üleliigsed, sest ALBA võiduvõimalus on olematu. Aga mõned read paneme ikka kirja.
Kui ALBA on tabeli viimane ning on sel hooajal võitnud võõrsil vaid korra, – ASVELi – siis Fenerbahce on Euroliiga parim kodutiim. 14 võitu 15 kohtumisest on vägev saldo ja ütles ju ka Fenerbahce tagamees Marko Gudurić hiljuti, et mängijad on nüüd oma rollidega kohanenud ja see on olnud nende viimase aja edu üheks võtmeks.
Pealegi pole mingit kahtlust, et Fenerbahce ei võta seda kohtumist lõdvalt. Esiteks mängitakse Istanbulis, teisalt võitlevad nad esineliku koha nimel, mis annaks veerandfinaaliks koduväljakueelise. Ja vaadates, kui head on nad Ülkeri Arenal olnud, on sel eelisel tohutu väärtus.
Madridi Real vs. Belgradi Crvena Zvezda (29 märts, 21:30)
Pärast mõningast vormilangust on Real noppinud Euroliigas kolm võitu järjest, millega kindlustati ka põhiturniiri võit. Lisaks püstitati rekord, kuna praeguses formaadis pole ükski klubi võitnud põhihooajal rohkem mänge kui Madridi klubi praegu.
Zvezda jaoks on Euroliiga hooaeg sisuliselt läbi, sest sõelmängudest jäädakse kindlalt eemale. See on kajastunud ka tulemustes, kui viimasest viiest mängust on võidetud vaid üks. Tõsi, seda Bologna Virtuse vastu, kel on käsil neljamänguline kaotusteseeria.
Muidugi ei lehvita Zvezda Realile valget lippu, aga ausalt öeldes on väga keeruline näha, kuidas võiks Serbia klubi valitseva Euroliiga meistri alistada, sest nende mängus, eelkõige kaitses, on palju puudujääke.
Näiteks on viimases kolmes voorus tabatud Zvezda vastu tervelt 44% kaugvisetest ja võetud 14,3 ründelauapalli mängu kohta. Pea kõik Reali mängijad, kui välja jätta tsentrid Walter Tavares ja Vincent Poirier, on kaare tagant ohtlikud ja keegi pole sel hooajal võtnud rohkem lauapalle kui Real.
Bologna Virtus vs. Ateena Panathinaikos (29. märts, 21:30)
Virtus püsis pikalt tabeli esikolmikus, kuid neli järjestikust kaotust on nad langetanud kaheksandaks. Tulemused on kõikunud ka koduväljakul, kus oldi pikalt suurepärased, aga eelmisest kolmest Bolognas peetud mängust on kaotatud kaks. Panathinaikos on seevastu väga heas vormis.
Hooaja esimeses pooles oli Virtuse suurimaks trumbiks hea kaitse. Kaotusteseeria jooksul on see aga osutunud nende Achilleuse kõõluseks, kuna neile on visatud 88,3 punkti, tabatud väljakult 51% visetest, võetud 36,5 lauapalli ja antud 20,8 resultatiivset söötu.
Muidugi, osalt on Virtuse kaitsemäng kannatanud vigastuste tõttu. Eelmise nädala topeltvooru jätsid vahele nii Daniel Hackett kui ka Isaia Cordinier, kel on kaitses (väga) oluline roll. Kas nad Panathinaikose vastu platsile jooksevad, pole praegu selge.
Lisaks on Virtus olnud suurtes raskustes vastaste korvialuste jõudude ohjeldamisega. Kõike arvesse võttes on Panathinaikos reedel tohutu favoriit, sest nende mängumootor töötab hästi ja individuaalselt on heas hoos nii põhimängujuht Kostas Sloukas kui ka staartsenter Mathias Lessort.
