Euroliiga kuulujutuveski kõige põnevamad jahvatused

Kuigi Euroliiga hooaeg pole läbi ning kõik tugevamad rahvuslikud meistrivõistlused on üsna hiljuti alustanud sõelmängudega, levib väga palju spekulatsioone, kes uueks hooajaks kuhu liigub. Kuigi paljud kuulujutud haisevad pullikaka järele, on omajagu ka neid, mille tõeks osutumine on (väga) tõenäoline.

Kaunase Žalgirist ootavad suvel suuremat sorti ümberkorraldused. Pole mingi ime, et lahkujate hulgas on võistkonna liider Keenan Evans, kes on end kahe hooajaga mänginud Euroliiga tippu ning kelle allkirja himustavad vaat et kõik tippmeeskonnad. Leedu klubikorvpalli au ja uhkusel pole lihtsalt piisavalt raha, et jänkit Kaunases hoida.

27-aastane ameeriklane on kõikide märkide järgi Olympiacose mees ning Evans sobib sinna nagu rusikas silmaauku, sest on just seda tüüpi mängija, keda Kreeka hiid taga igatseb. Praegu pole neil võistkonnas tagameest, kes oleks väga hea üks-üks mängija, aga sobituks ka Olympiacose väga meeskondlikusse joonisesse. Evans on täpselt selline pallur!

Teine Žalgirisest lahkuja paistab olevat Rolands Šmits. Lätlasest suur äär alustas hooaega suurepäraselt ning oli Euroliiga üks etemaid ääremängijaid, aga hooaja teine pool läks tal aia taha. Sellest hoolimata olla talle käpa peale pannud Istanbuli Anadolu Efes.

Türgi suurklubi jaoks oleks Šmits väga hea täiendus, sest tegemist on mitmeküglse mängumehe ja hea kaugviskajaga. Ja mis vahest isegi peamine – meie lõunanaaber võitleb mitme mehe eest ja on kaitses suurepärane.

Järgmine lühike staar?

Hispaania klubi Valencia koht Euroliigas pole uueks hooajaks küll kindel, – EuroCup’i võitja Paris Basketball tuleb kindlasti aste kõrgemale ehk keegi 18st klubist peab lahkuma ning Valencial pole liigaga pikka lepingut – aga nende tegemisi turul vaadates on üsna selge, et nad jätkavad Euroliigas.

Kuidas muidu seletada fakti, et nad on Baskoniast hankimas korvialust jõudu Matt Costellot, kes on kahtlemata Euroliiga kvaliteediga pallur ning kelle puhul oleks näiteks EuroCup’i klubisse minemine väga üllatav.

Valenciasse siirdudes naaseks Costello ilmselt suure ääre positsioonile, kuna pole ühtegi märki, et klubi tsentrid Brandon Davies, Damien Inglis ja Boubacar Touré lahkuksid. Ja olgem ausad: kuigi Baskonias mängis ameeriklane sel hooajal tsentrina, siis tegelikult ongi rohkem tegemist number neljaga.

Tagaliini olla Valencia polsterdamas Jean Monteroga. 20-aastase Dominikaani Vabariigi mängujuhi näol pole tegemist küll suure nimega, aga see võiks lähemate aastatega muutuda. Nimelt on 185 cm pikkune pallur teinud Hispaania meistrivõistlustel – see on pika puuga Euroopa tugevaim rahvusliiga – kaks väga head hooaega jutti ning käesoleval hooajal tõi ta Andorra ridades 15,7 punkti, 5,1 korvisöötu ja 3,6 lauapalli mängus.

Millegipärast meeldivad Valenciale lühikesed tagamehed, kuna sel hooajal on nende värve kaitsmas näiteks 188 cm pikkune Chris Jones ja temast kümme cm lühem Jared Harper. Aga nagu Euroliiga fänn teab, siis Vanas Maailmas pole lühike tagamees mingi haruldus ning see ei takista kedagi staariks tõusmast. On ju näiteks Mike James sama pikk kui Montero.

Mehed, kes vajavad uut hingamist

2021. aasta suvel USA ülikoolisüsteemist kodusesse Saksamaale naasnud Oscar da Silvat peeti riigi üheks andekamaks korvpalluriks. Berliini ALBA ridades tegi ta üpris tubli Euroliiga debüüthooaja, misjärel teenis lepingu Barcelonaga.

Siin-seal on Brasiilia ja Saksamaa juurtega Stanfordi ülikooli lõpetanu sähvatanud, aga laias laastus on da Silva olnud naelutatud Kataloonia gigandi pingile. Tema olevat väga lähedal liitumisele Müncheni Bayerniga, kelle peatreener Pablo Laso on taas panemas kokku satsi, kus on väga suured gabariidid ja mehed, kes suudavad mängida mitut erinevat positsiooni.

Mõneti on da Silva praegune olukord võrreldav Šmitsiga, kui lätlane kuulus Barcelona hingekirja. Temagi oli suuresti statist, aga tegelikult hea mängija, kes päästeti Žalgirisse toomisega puurist välja nagu kanaarilind.

Lisaks da Silvale otsib uut hingamist Luca Vildoza. Ta oli mullu suvel Ateena Panathinaikose üle võtnud peatreeneri Ergin Atamani üks esimesi nimekas ja kallis täiendus, aga argentiinlane on lati kolinaga maha ajanud.

Jah, oma osa mängib selles ebaõnn, kuna Vildoza on pidanud tegelema erinevate vigastustega. Lisaks on Ataman olnud kõike muud kui armuline, sest aprillis kritiseeris ta ladinaameeriklast avalikult, öeldes põhimõtteliselt, et Vildoza on rünnakul nii kehv, et ta ei väärigi Euroliigas rohkem minuteid.

Vildoza järgmine mängupaik olla Belgradi Crvena Zvezda, kus ta teenis leiba ka eelmisel hooajal. Tagamees alustas seal väga hästi, aga pärast kaasmaalase Facundo Campazzo liitumist kahanes tema roll ja efektiivsus märgatavalt.

Vana armastuse juurde naasvat ka Vanja Marinković. Belgradist pärit viskav tagamängija on alates 2019. aastast olnud Hispaanias, kuid ütles pärast hooaja lõppu, et tema aeg Baskonias on läbi.

Fännide jaoks ei tulnud see šokina, kuna Marinkovići on mitu kuud pandud paari kodulinna tiimi Partizaniga, mille noortesüsteemiga liitus ta juba 14-aastaselt. Seal tegi ta ka oma esimesed sammud meeste korvpallis, enne kui läks viis aastat tagasi Valenciasse.

Marinkovići hankimine on Partizanilt hea lüke, sest nende teine viisik vajab hädasti ründejõudu. Euroliigas karjääri parima hooaja teinud serblane pakub just seda ning koos Aleksa Avramovićiga moodustatakse ettearvamatu duo, mis paneb heal päeval vastaste korvivõrgud põlema.

Küsimärgid Maccabi kohal

Tel Avivi Maccabi üks kallemaid mängijaid Lorenzo Brown tegi enda standardite kohaselt kehva põhihooaja, aga veerandfinaalseerias Panathinaikose vastu oli Hispaania poolt kodustatud ameeriklane fantastiline.

Augusti lõpus 34-aastaseks saav Euroopa meister olla aga Iisraeli suurklubist lahkumas. Kohaliku meedia teatel tunneb tema vastu kõige suuremat huvi Euroliiga finaalturniirile jõudnud Istanbuli Fenerbahce. Klubi, kus ta mängis hooajal 2020/21.

Sealjuures pole Fenerbahce jaoks raha takistuseks, kuna Browni väljaostuklausel on 800 000 eurot ning väidetavalt pakutakse talle hooaja eest kaks miljonit eurot.

Maccabi võib ilma jääda ka korvialusest jõust Jasiel Riverost, kellele on silma peale pannud Zvezda. Hooaja sisuliselt ühe keskmängijaga läbi ajanud klubi üritab veast õppida ning kaitsva suunitlusega põhitsentri Joel Bolomboy kõrvale oleks kuubalane üpris hea valik.

Jah, Rivero on kaitses paras torbik, aga rünnakul on ta kindlasti üle keskmise osav ja efektiivne. Ta on suur võitleja, lauas tubli ning korvialune jõud, kes pole ohtlik ainult kolmesekundialas – Riverol on täiesti korralik keskpositsioonivise ning ta tabas kaugviskeid 57,1%. Tõsi, valim on 40 mängu arvestades imepisike, kuna 206 cm pikkune pallur tegi ainult seitse kolmepunktiviset. Aga see annab märku, et Rivero on selle elemendi kallal vaeva näinud ning küllap hakkab ta kaare tagant üha enam üritama.

Euroliiga Itaalia klubid ehk Milano ja Bologna Virtus soovivad täiendada tagaliini. Virtus jahtivat Valencia tähe Jonesi allkirja, aga lisaks neile olla võitluses Partizan. Muidugi, sellele kuulujutule viskas Armeenia passiga ameeriklane ise vett peale, öeldes, et tema jätkab igal juhul Valencias. Samas poleks Jones teps mitte esimene sportlane, kes oma lubadust murrab.

Mõlemad saapamaa tiimid olid väga huvitatud Põhja-Makedoonia koondise liidrist Nenad Dimitrijevićist. 26-aastane tagamees valiti sel hooajal VTB liiga ehk Venemaa lahtiste meistrivõistluste kõige väärtuslikumaks palluriks.

Väidetavalt võitis võidujooksu Skopjes sündinud palluri allkirjale Milano. Kui üleminek peaks saama ametlikuks, on ääretult huvitav näha, kas Dimitrijević on klubi legendaarse peatreeneri Ettore Messina silmis õige autojuht tema mängujoonise elluviimiseks. Kevin Pangos, nagu me hooajal teada saime, seda polnud.