Euroliiga mängijad ja nende välismaised passid
Sel esmaspäeval lõppesid EuroBasket 2025 kaks esimest kvalifikatsiooniringi, kus paljud Euroliiga mängijad aitasid oma riike. Kuid mitte kõik neist ei esinda tegelikult oma kodumaad.
Ameeriklased või teised, kes mängivad Euroopas topeltkodakondsusega, pole midagi uut ega ebatavalist. Mängijad teevad selle sammu lihtsal põhjusel: nende karjäär muutub Euroopa erinevate leegionäride piirangute tõttu palju lihtsamaks.
Hispaania on ilmselt parim näide. Rahvusvahelise korvpalliliidu FIBA andmetel oli hooajal 2021–2022 Hispaania kõrgliigas ACB kõige rohkem välismängijaid ja erinevaid rahvuseid.
ACB reeglid on lihtsad: üks klubi võib registreerida maksimaalselt kaks mitte-Euroopa mängijat, välja arvatud Aafrika passiga mängijad. Seega pole juhus, et kui Brandon Davies 2019. aasta suvel Barcelonaga liitus, omandas ta Uganda passi.
Kuigi passid on seaduslikud, on neid nimetatud ebaeetiliseks. Ja mõnes mõttes nad seda on, aga kui see on lubatud, siis see pole petmine, eks? Pealegi pole asi ainult selles, et mängijad saavad Aafrika passid ja unustavad oma teise kodumaa.
Võtame taas näitena Daviese. Uganda passi saamiseks pidi ameeriklane mängima mõned kohtumised Uganda koondise eest ning Barcelona pidi ta vabastama. Osariikidest Michiganist pärit Baskonia mängija Matt Costello on mänginud Elevandiluurannikul ja pälvinud hüüdnime Valge elevant. Endine Baskonia tagamängija Pierria Henry Lääne-Virginiast, Ameerikast võttis 2021. aastal Senegali passi.
Ja mängijad ei kasuta ainult Aafrika riike. Sama kehtib ka Euroopa riikide kohta. Hispaania poleks tõenäoliselt 2022. aastal Euroopa meistriks kroonitud, kui neil poleks olnud Lorenzo Browni. 33-aastane USA-st pärit mängujuht, kes sai paar kuud enne EuroBasketit Hispaania passi.
Kes kelle heaks mängib?
Viimases FIBA koondiseaknas said paljud Euroliiga mängijad tänu ajakavapausile oma rahvuskoondisi esindada. Hooajasisene paus pole Euroliigas kaugeltki tavaline, kuid loodetavasti ei jää see viimaseks korraks, sest fännid tahavad näha oma rahvusmeeskondi mängimas võimalikult täistuuridel.
Kui Sloveenia korvpallimaailma šokeeris ja 2017. aastal Euroopa meistriks krooniti, oli Goran Dragićil ja Luka Dončićil palju abi naturaliseetud Ameeriklasest, suurest äärest/tsentrist Anthony Randolphist.
Kuna Sloveenias ei ole tipptasemel kodumaiseid suurmehi, on nad viimasel aastal meeskonna abistamiseks kasutanud Jordan Morganit ja Mike Tobeyt, kusjuures peamiseks valikuks on Crvena Zvezda Belgradi Tobey.
Sloveenia pääses selles koondiseaknas Iisraelist ja Ukrainast ning Tobey oli meeskonna üks liidreid, visates keskmiselt 15,5 punkti ja 10,5 lauapalli. Eriti hea oli tsenter Iisraeli vastu, kelle vastu viskas 20 punkti ja võttis 12 lauapalli, millest kaheksa tuli ründest.
Bulgaaria lõpetas koondiseakna üllatava 67:62 võiduga valitseva maailmameistri Saksamaa vastu. Varem on nad kasutanud Dee Bosti oma naturaliseeritud mängijana, kuid seekord keskendus meeskond Baskonia kaitsja Codi Miller-McIntyre’ile.
Ameeriklane oli Saksamaa ja Rootsi vastu heas vormis – Bulgaaria kaotas viimasele 70:84 – keskmiselt 22 punkti, kolm lauapalli ja kolm resultatiivset söötu. Muide, vaid viis mängijat viskasid veebruari mängudes rohkem punkte kui Miller-McIntyre.
Huvitav on märkida, et Miller-McIntyre säras Saksamaa vastu, kuigi tundis end kehvasti. Bulgaaria peatreener Rosen Barchovski sõnas meediale, et pärast matši Rootsiga ei osalenud ameeriklane ühelgi treeningul ega saanud pärast üht õhtusööki isegi liigutada. Bartšovski lisas: “Hommikul tuli ta mulle ütlema, et ainus viis, kuidas ta Saksamaa vastu välja ei tuleks, on see, kui ta on surnud. Tema suhtumine võttis mind lihtsalt sõnatuks.
Bulgaaria vs Saksamaa eredamad hetked:
Joe Thomasson ei ole veel Tel Avivi Maccabiga oma Euroliiga debüüti teinud, kuid eelseisvas voorus on Hispaania klubist Granada Iisraeliga liitunud ameeriklasest tagamängijat mängimas oodata.
Viimasel FIBA koondiseaknal lõi Thomasson kampa Gruusiaga ja oli nende põhijõud Virtus Bologna tähe Tornike Shengelia kõrval. Kahes kaotuses Taani ja Serbia vastu mängis ta keskmiselt ligi 35 minutit, kusjuures Thomasson viskas 61,5% kahepunktivisetest 14,5 punkti mängu kohta, mis on 193 cm pikkuse valvuri kohta suurepärane. Maccabi uustulnuk sai ka 3,5 lauapalli ja 3,5 korvisöötu.
Thomasson sai Gruusia passi vahetult enne veebruari mänge. Ida-Euroopa riik on varem kasutanud teisi naturaliseeritud Ameerika tagamängijaid, nagu Thaddeus McFadden, MarQuez Haynes, Ricky Hickman, Jacob Pullen ja Michael Dixon.
Uus türklane säras
Teine oma uue kodumaa eest debüüdi teinud mängija on Istanbuli Fenerbahce’i Tarik Biberović. Bosnias ja Hertsegoviinas sündinud väike äär kolis 2018. aastal Türki ning on hetkel Euroliiga parim kolmepunktiviskaja, olles sel hooajal sooritanud 56,4% oma katsetest.
Sellele eelnenud FIBA mängudes oli Türgi korvpalliliit kasutanud igale rahvusmeeskonnale Euroliiga staaridele Shane Larkinile või Scottie Wilbekinile vastavalt nende saadavusele antud ainsa välismängija kohta.
Kuid eelmisel suvel külmutas Türgi föderatsioon nii Larkini kui ka Wilbekini türklase staatuse, keelates neil pääsu koondisse ning keelates Anadolu Efesil Istanbulil ja Fenerbahce’l kasutada neid mängijaid Türgi koduliigas leegionäridena, kuna kumbki ei ilmunud Turkiye jõupingutustele 2023. aasta FIBA olümpia eelkvalifikatsiooniturniiriks Istanbulis.
Biberović alustas oma Türgi koondisekarjääri seitsmepunktilise kaotusega Itaaliale, visates 27 punkti ja hankides kaheksa lauapalli. Fenerbahce’i ründaja tegi oma 19-st kaugviskest kümme, visates kolmepunktistest 11-st viis.
Järgmises mängus suutis Türgi napilt alistada Islandi. Biberović sai lõpuks 11 punkti, kuid mis veelgi olulisem, ta tegi mängu võitnud kahepunktilise vahetult enne vilet.
Kuidas Biberović mängu võitis:
Jaleen Smith debüteeris Horvaatias 2022. aasta augustis, vahetult enne selle aasta EuroBasketit. Ta on teiste tagamängijate Dontaye Draperi ja Oliver Lafayette’i järel kolmas naturaliseeritud ameeriklane, kes Aadria mere riigi eest mängib.
“Meeskonnad nagu Horvaatia või Montenegro peavad otsima mängijaid, kes suudavad seda kvaliteeti tuua, kõrvalt,” ütles Smith 2022. aastal Serbia meediale. “Ma tean, et nad üritavad Horvaatias kodumaist mängujuhti luua, kuid see pole aastaid edukaks osutunud. See on raske ja sellepärast olen ma siin. Tahan kohaliku mängujuhi leidmisel nii palju kui võimalik abiks olla. Päeva lõpuks võidavad kõik.”
Partizan Belgrade’i ameeriklane/horvaat mängis sellel FIBA koondiseaknal vaid ühe mängu, kui veetis Prantsusmaa vastu väljakul veidi üle 37 minuti. Horvaatia 12-punktilises võõrsil-kaotuses viskas Smith 13 punkti, tehes kaugvisetest viis punkti 14st.
Smith ei mänginud võidul Küprose vastu, sest Partizani peatreener Željko Obradović käskis kõigil oma rahvusmeeskonnas mängivatel mängijatel mängida ainult ühe kohtumise ja seejärel klubisse naasta. Nagu Horvaatia meedia teatas, pole teada, kas tegemist oli varasema kokkuleppega või otsustas Obradović selle üle hiljem.
Horvaatia jäi seega ilma Smithita, kellel Partizanis tegelikult liiga palju minuteid ei ole, küll aga brasiillase Bruno Caboclo olukord, kes sõitis 15 tundi kodumaale, et mängida Paraguayga matši ja veetis seejärel taas 15 tundi lennukis, on veelgi veidram.
Ja lõpuks kasutas Kreeka viimases FIBA koondiseaknas kahte naturaliseeritud tagamängijat. Kui Olympiacose Naz Mitrou-Long ei mänginud Hollandi vastu peetud võidus sekunditki, siis tema klubikaaslane Thomas Walkup oli kaheksapunktilises võidumängus Tšehhi vastu üks staare. Ameeriklane oli lähedal kolmikduublile 16 punkti, kaheksa lauapalli ja kaheksa resultatiivse sööduga.
