Euroliiga palgad: staaridele miljonid, pingimeestele sajad tuhanded

Kahjuks või õnneks pole Vana Maailma tugevaima korvpallisarja Euroliiga kõik palgad avalikud nagu NBAs. Sellegipoolest on meil tänu ajakirjanikele üsna hea arusaam, kui palju teenivad A-kategooria staarid, kui palju teise ešeloni mehed ja kui palju pingimehed.

Enne konkreetsete näidete juurde minemist olgu märgitud, et Euroopa tippklubid on oma paremate mängijate vastu olnud alati helded. Näiteid Vana Maailma superstaaridest, kes ei läinud NBAsse osalt raha pärast, on omajagu ning vahest parimaks neist on Serbia legend Dejan Bodiroga.

Milleks minna ookeani taha suure tõenäosusega pinki nühkima, kui saad Euroopas ilmselt suurematki palka ning võitled igal hooajal tiitli(te) eest? Selles polegi ju loogikat!

Ning Euroliiga superstaaride puhul pole ka praegu kivisse raiutud, et nad teenivad NBAs rohkem kui kodukamaral. Näiteks teenis Sasha Vezenkov eelmisel hooajal Sacramento Kingsis veidi üle kuue miljoni euro, kuid Uues Maailmas võib laias laastus kasutada kirvemeetodit: mängija saab erinevate maksude ja tasude tõttu brutopalgast kätte umbes poole.

Tänavu Olympiacosesse naastes sõlmis Vezenkov Euroopa praeguse aja kõige priskema lepingu, millega pistab hooaja eest taskusse vähemalt 3,7 miljonit eurot – summa võib erinevate boonuste abil tõusta mõnesaja tuhande võrra. Erinevalt NBAs raporteeritavatest summadest on tegemist netopalgaga, lisaks on Euroopa eluolu USAga võrreldes märksa odavam.

Kolm meest üle maagilise piiri

Vezenkovi kõrval on vähemalt kolme miljoni euro meeste klubis vaid kaks meest: Istanbuli Anadolu Efesi liider Shane Larkin (3,4 miljonit) ja Madridi Reali inimkraana Walter Tavares (3,0).

Kahe ja kolme miljoni vahel on mitu superstaari: Nikola Mirotic, Kendrick Nunn, Kevin Punter ja teised. Tõsi, tolles pundis on ka mitu meest, kellele makstakse selgelt liiga palju.

Parim näide on Barcelona tsenter Willy Hernangomez. Seitse hooaega NBAs mütanud keskmängija teenib Kataloonia gigandis 2,3 miljonit eurot hooaja kohta ja on küll rünnakul tubli, aga kaitses täielik torbik.

Sel hooajal on Hernangomez keskmiselt mänginud 13 minutit ja 25 sekundit ning toonud 7,4 punkti ja 3,4 lauapalli. Numbrid on viisakad debütandi, mitte mehe kohta, kes on Euroliiga ühe suurema palgaga.

Niisamuti on mängijaid, kes teenivad märksa vähem kui peaks. Siin ei saa üle ega ümber T. J. Shortsist, kes on debütandi Pariisi särgis tõusnud liiga üheks paremaks meheks. Põhja-Makedoonia passiga ameeriklase statistika on imeline, kui vaid 175 cm pikkune tagamängija on toonud 19,3 punkti ja 7,9 korvisöötu kohtumise kohta.

Eelmisel hooajal Pariisiga liitunud Shortsi palga osas raporteeriti toona, et ta pistab hooaja eest taskusse pool miljonit eurot. Seejärel võitis ta EuroCup’i ning oli selle nii põhihooaja kui ka finaalseeria MVP. Võib mürki võtta, et väle ja osav jänki sai tänu sellele palka juurde.

Kui palju täpselt, on aga paras mõistatus. Samas on klaar, et Shorts ei mitmekordistanud oma töötasu kolme- või neljakordseks ning küllap teenib ta midagi vahemikus 750 000 kuni miljon eurot.

Lisaks, Euroliiga üheks paremaks ääremängijaks on kerkinud aga mees, kelle palk on 380 000 eurot. Jutt käib Tel Avivi Maccabi vedurist Jaylen Hoardist, kelle esiletõus on tema senist karjääri vaadates olnud üllatav.

Teine ešelon võib sind teha miljonäriks

Mõistagi pole ühtegi tiimi, kes koosneks ainult superstaaridest. Miljoneid teenivate meeste kõrvale on vaja ka ustavaid leitnante, kelle palk võib olla küll tähtedest paar korda väiksem, kuid kelle mänguline panus on palju olulisem.

Taas vaatame Maccabi otsa, kus on selliseid mehi omajagu. Jordan Loyd on küll tänaseks jõudnud tagasi Monacosse, kuid hooaega alustas ta Iisraeli klubis ning pidi teenima 1,14 miljonit eurot hooaja kohta.

Jasiel Rivero on Maccabi põhitsenter, kuid tipptiimides oleks ta kindel vahetusmees. Mõneti on ta sarnane Hernangomeziga, kuna ka kuubalase tugevus on rünnak. Samas pole Rivero kaitses kaugeltki nii kehv kui hispaanlane.

Nühid pinki? Palun, võta mitusada tuhat!

Euroliiga klubide tegevjuhid kurdavad küll söögi alla ja söögi peale, et Vana Maailma mängus pole raha, aga… Muidugi, mängijate palgad paneb eeskätt paika nõudlus, aga tiimidel peab olema ka piisavalt raha, et endale hankida rohkem kui viisiku jagu tasemel mehi.

Pingipoiste palku vaadates pole Euroliiga tiimide finantsseisul häda midagi. Maccabi äär Rafi Menco on osalenud vaid viies kohtumises, aga paneb taskuse 285 000 eurot hooaja kohta. Muidugi, tegemist on kohaliku palluriga ja see tõstab ta hinda, kuid fakt on see, et Menco on Maccabi kõige pisema töötasuga mängija.

Kaunase Žalgirise mängujuht Lukas Lekavičiuse keskmine mänguminutite arv on Mencoga võrreldes kahekordne, kuid kuus minutit ja 42 sekundit tähendab siiski, et leedulane nühib pinki. Ent tal on 400 000 põhjust, miks ta olukord võiks olla nukramgi.

Mõistagi on Euroliigas mehi, kes teenivad Mencost ja Lekavičiusest veel vähem. Üks neist peaks olema Eesti koondislane Sander Raieste, kelle palga osas pole ajakirjandus spekuleerinud ja seetõttu jätame ka meie kuluaarijutud sinnapaika. Küll võib öelda nii palju, et ka Raieste töötasu on kuuekohaline.

Euroliiga palku vaadates on huvitav märkida, et tippude ja madalama otsa meeste vahel pole sellist kuristikku nagu NBAs, kus parimad mehed teenivad mõne hooaja pärast veidi alla 70 miljoni euro aastas ja “vaeseimad” umbes kolm-neli miljonit.

Miinus maksud, muidugi.