Euroliiga play-off’i suur eelvaade: mida ja keda jälgida?

Korvpalli Euroliigas on käes peaaegu need kõige otsustavamad mängud, kui sel nädalal tehakse algust nelja veerandfinaalseeriaga.

Koha nelja parema hulgas lunastavad klubid, kes võidavad esimesena kolm mängu. Teisisõnu võivad seeriad venida viie kohtumiseni, aga selge on see, et Euroliiga veerandfinaalid peavad olema mängitud hiljemalt 8. maiks. Seejärel ootab meid 24.-26. maini Berliinis peetav finaalturniir.

Kaheksa parema hulgas on koduväljakueelis põhihooaja kõrgemal kohal lõpetanud tiimil, kelle koduväljakul mängitakse kaks esimest mängu ja vajadusel ka otsustav viies lahing.

Ateena Panathinaikos vs. Tel Avivi Maccabi (23. aprill, 20:30, 25. aprill, 21:15)

Panathinaikos suutis põhihooaja teises pooles oma koduväljakueelist suurepäraselt ära kasutada, kui OAKA-l on võidetud üheksa mängu jutti. Heas hoos on ka Maccabi, kes on võitnud Euroliigas viimasest üheksast kohtumisest kaheksa.

Iisraeli klubi edu vundament on nende rünnak. 2024. aastal on Maccabi visanud keskmiselt 90,3 punkti, mis on Euroliiga parim näitaja. Sealjuures on Oded Kattashi hoolealused säranud nii kaare tagant kui ka kahepunktivisetel ning jaganud viimases neljas mängus tervelt 21,8 resultatiivset söötu mängu kohta.

Maccabi rünnakuvankrit veab tagaliin. Wade Baldwin on tiimi alfaisane, Lorenzo Brown tegi play-in’i lahingus Baskonia vastu 29 punkti ja seitsme tabava kaugviskega hooaja parima mängu ning Tamir Blatt on Euroliiga üks etemaid varumängujuhte.

Panathinaikos oli aga põhihooajal Euroliiga paremuselt teine kaitsetiim, lisaks on kreeklastel Jerian Granti näol kaitselukk, kes on väga edukalt pidurdanud näiteks nii Mike Jamesi kui ka Shane Larkinit.

Põhihooaja viimases kolmes voorus oli Panathinaikose kaitse ühest kohast aga väga nõrk. Nimelt tabati nende vastu tervelt 46,7% kaugvisetest, mis on isegi väikese valimi juures košmaarne number.

Kindlasti on Panathinaikose jaoks väga oluline ka kaitselaua kontrollimine. Maccabi on ründelauas tohutult ohtlik ning üldjuhul saavad nad sealt mängu jooksul mitu lihtsat punkti.

Muide, põhihooajal võitis Maccabi Panathinaikose vastu mõlemad kohtumised.

Madridi Real vs. Baskonia (23. ja 25. aprill, 22:00)

Põhihooaja mõlemad kohtumised olid väga tasavägised, kui hooaja alguses võitis Real võõrsil kahega ja hooaja lõpus Baskonia võõrsil neljaga. Hispaania meistrivõistlustel on sel hooajal kohtutud korra, siis võttis Madridi sats kindla võidu.

Viimaseid voore vaadates on Baskonia edu valem ääretult lihtne: Markus Howard peab viskama 30 punkti kanti ja siis on Duško Ivanovići hoolealustel võimalus. Muidugi, see on liiga lihtne vaatenurk, küll on aga fakt, et kui Howard end käima ei saa, on Baskonia võimalused kohe palju-palju-palju väiksemad.

Kohaliku meedia teatel on Baskonia mehed meeletult väsinud ja see pole ka mingi ime. Kui näiteks Realil on laias laastus kahe koosseisu jagu kvaliteetseid mehi, siis Baskonial mitte. Muide, nii eelmisel kui ka sel nädalal on Baskonial kavas suisa kolm kohtumist.

Nende seisu teeb keerulisemaks tõik, et play-in’i lahingus Maccabi vastu väänas hüppeliigest põhimees Chima Moneke. Ääremängija on seni teinud väga hea hooaja, aga praegu on selgusetu, kas ta teeb esimestes Reali kohtumistes kaasa või mitte.

Kuigi paberil on tegu kõige ühekülgsema paariga, – Real on ju ikkagi tiitlikaitsja ja põhihooaja parim – siis tegelikult peaks Baskonia olema Chus Mateo hoolealustele üsna ebamugav vastane.

Seda eeskätt tänu Matt Costellole. Ameeriklasest korvialune jõud võib kolmepunktivisetel olla väga  hea, mis tähendab, et Reali kaksiktornid Walter Tavares ja Vincent Poirier peavad korvi alt välja tulema. See annab Baskonia meestele parema võimaluse korvi rünnata ja ründelauast palle noppida.

Samuti meeldib Baskoniale mängida väga kiire tempoga ja põhihooajal oli mitu kohtumist, kus Real oli selliste vastaste vastu väga lohakas ja tegi palju pallikaotuseid. Veerandfinaalis peab keskendumine olema parem ja selliseid apse ei saa teha.

Niisamuti ei tohi Baskonia lubada Realil kiirrünnakuid joosta. Selleks on vaja kontrollida lauavõitlust, aga isegi kui Hispaania kuningliku klubi mehed saavad jooksma, tuleb nad võimalikult kiiresti veaga maha võtta. Põhihooajal Madridis peetud kohtumises ei teinud Baskonia õigel ajal vigu ja Real sai väga palju lihtsaid punkte.

Monaco vs. Istanbuli Fenerbahce (24. ja 26. aprill, 20:00)

Põhihooajal suutis Monaco küll vürstiriigis Fenerbahce alistada, aga ajalooliselt on Türgi suurklubi olnud neile väga ebamugav vastane, kui Monaco on võitnud kuuest kohtumisest vaid kaks. Nende õnneks ei loe see praegu aga midagi, pealegi on Monaco imelises hoos, kui viimasest 13 Euroliiga mängust on võidetud 12.

Monaco liider Mike James polnud põhihooaja lõpus küll nii hea kui selle esimeses pooles, aga Fenerbahce vastu on ameeriklane olnud imeline. Viimases üheksas kohtumises on ta Türgi hiidu kostitanud keskmiselt 20,4 punktiga.

Statistikat uurides ja puurides tuleb välja, et võistkonnad on igas mõttes väga sarnased. Küll aga torkab silma, et seeria üheks kõige suuremaks võtmeks võivad osutuda kolmepunktivisked.

Nimelt lõpetas Monaco põhihooaja nõnda, et kolmes kohtumises visati kaugelt kõige vähem peale ja tabati kõige halvema protsendiga. Kaitses lubati aga enda vastu teele saata 28,3 kolmest, vastaste tabavusprotsent 36,5% oli üle keskmise hea.

Fenerbahce on võistkond, kellele meeldib kaare tagant väga palju tulistada. Põhihooaja kolmes viimases voorus tehti keskmiselt 31,3 kaugviset, mis oli Euroliiga kõrgeim näitaja. Tabavusprotsent oli väga viisakas 38,3.

Barcelona vs. Olympiacos (24. ja 26. aprill, 22:00)

Põhihooajal mõlemad omavahelised mängud kaotanud Olympiacose jaoks on kaitse A ja O. Nad on Euroliiga üks paremaid kaitsetiime ning võivad ise visata 60 punkti, aga kui Kreeka hiiu kaitse töötab, võib sellest piisata.

Tõele au andes pole suurt ohtu, et Olympiacose kaitse märkimisväärselt käriseks. Seeriat silmas pidades on märksa olulisem aga nende rünnak.

Nimelt on play-off’is paratamatu, et osavad üks-üks mängijad on hädavajalikud. Enamasti on kaitse sõelmängudes märksa agressiivsem ja see tõstab individuaalselt osavate pallurite rolli, sest nemad suudavad kaitset murda ja nii endale kui ka teistele võimalusi luua. Olympiacosel aga sellist meest pole. Näiteks eelmisel hooajal mängis Kostas Sloukas play-off’is üliolulist rolli, aga suvel Panathinaikosesse lahkunud rünnakute dirigendi saapad jäid täitmata.

Seega poleks teps mitte üllatav, kui Olympiacose rünnak jääb Barcelona vastu jänni, sest Hispaania klubi on kaitses päris hea.

Põhihooaja viimased kolm vooru annavad põhjust veel kahte asja oluliseks pidada. Esiteks, kas Olympiacos suudab end lauavõitluses kehtestada? Nimelt olid nad tolle aja jooksul nii kaitse- kui ka ründelauas Euroliiga kõige kehvem tiim, samal ajal kui Barcelona oli üks etemaid.

Teiseks jäi Barcelona kaitses hätta vastaste söödumeistrite pidurdamisega eeskätt pick and roll’is ja lõigete maha magamisega. Neist viimases on Olympiacos eriti hea.

Muide, see võiks olla paar, kus koduväljakueelisel on vahest isegi kõige suurem roll. Barcelona on viimasest 26 Euroliiga kodumängust võitnud 24.