Euroopa klubijalgpalli viis kõige õnnetumat riiki

Vana Maailma klubijalgpall keerleb ümber eurosarjade. Kui suuremate riikide jaoks on see prestiiži küsimus, siis väiksemate jaoks eluline, kuivõrd euroeduga kaasnevad korralikud preemiad, millega võimalik klubi edasi arendada. Küll leidub Euroopas jätkuvalt neid riike, kes pudrujõgedest ja piimamägedest und näevad.

Albaania, Island, Luksemburg, Põhja-Iirimaa, Wales, Iirimaa, Malta, Liechtenstein, San Marino, Fääri saared, Armeenia, Gruusia, Eesti, Läti, Leedu, Põhja-Makedoonia, Andorra, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Kosovo ja Gibraltar on need õnnetud 21, kelle klubid pole kunagi jalgpalli Meistrite liigas, kus liiguvad kõige suuremad summad, alagrupiturniirile jõudnud.

Tänu UEFA heldusele ja eurosarjade ümberstruktureerimisele on paljud neist aste-kaks madalamal ehk Euroopa ja Konverentsiliigas siiski tõotatud maale jõudnud. Kui piirduda Baltikumi näidetega, siis 2021/22 hooajal tegi otsa Eesti (Tallinna FC Flora), aasta hiljem said punni eest ka lätlased (RFS) ja leedulased (FK Žalgiris).

Ent vaatamata sellele leidub Euroopas jätkuvalt viis riiki, kelle klubid pole kunagi – me rõhutame, mitte kunagi – eurosarjas alagruppi jõudnud. Ei Meistrite liigas, Euroopa liigas ega Konverentsiliigas.

Nendeks õnnetuteks on Andorra, Malta, Põhja-Iirimaa, San Mario ja Wales, kuid kui doominokivid sel ja järgmisel nädalal õigesti paika kukuvad, võib see eksklusiivne klubi veelgi eksklusiivsemaks muutuda.

Andorra

See, et 85 000 elanikuga vürstiriik pole saanud kunagi eurosarjas alagruppi jõudmise üle rõõmustada, ei tule ilmselt enamik jalgpallisõpradele üllatusena, arvestades et üldjuhul klohmime neid isegi meie, eestlased.

Ent tänavu võib see, vähemalt teoorias, muutuda. Nimelt õnnestus Andorra valitseval meistril UE Santa Colomal Meistrite liiga esimeses eelringis kahe mängu kokkuvõttes Kosovo klubi Ballkaniga 3:3 viik teha ja nad penaltiseerias ka alistada.

Järgmises ringis saadi muidugi kiire koslep: taanlaste Midtjyllandilt 0:4, misjärel pudeneti Euroopa liigasse, kust saati lätlaste RFSilt omakorda 0:9.

Nendest skooridest tulenevalt andorralastel Konverentsiliiga viimases eelringis islandlaste Reykjaviki Vikinguri vastu ülemäära lootusi hellitada ei maksa, kuid nagu klišeed kõlavad: pall on siiski ümmargune ja mäng algab 0:0st.

Kunagi varem pole Andorra klubid eurosarja alagrupile nii lähedal olnud, sest aastaid oli nende puhul saavutuseks isegi ühe värava löömine, rääkimata siis mängu võitmisest. Ent tõe huvides, kui jätta vahepeal eksisteerinud ja spetsiaalselt kääbusriikidele mõeldud eel-eelringid kõrvale:

UE Sant Julia suutis 2009/10 Meistrite liiga esimeses eelringis olla 2:2 viigi järel penaltiseerias üle San Marino klubist Tre Fiori.

Inter Club d’Escaldes suutis 2023/24 Konverentsiliiga esimeses eelringis olla 3:2 üle fääride Vikingurist ja tänavu, taas Konverentsiliigas, bosnialaste Mostari Veležist 6:2.

Malta

Kui andorralased evivad vähemalt teoreetilist šanssi tänavu alagruppi jõuda, siis neist kuus korda suurem Malta – jah, saareriigis elab 542 000 inimest – jääb ka tänavuse hooaja järel sellesse õnnetusse nimekirja.

Nende valitsev meister Ħamrun Spartans kaotas nimelt Meistrite liiga esimeses eelringis 1:1 viigi järel penaltiseerias Gibraltari klubile Lincoln Red Imps. Lohutust ei pakkunud neile ka Konverentsiliiga, mille teises ringis kaotati bosnialaste Ballkanile 0:2.

Samas faasis pudenesid konkurentsist ka Floriana (0:5 portugallaste Vitória de Guimarãesile) ja Sliema Wanderers (0:7 armeenlaste Noahile). Mullune Malta neljas Marsaxlokk koperdas Konverentsiliigas kohe esimesel tõkkel, kaotades 2:3 albaanlaste Partizanile.

Kõige lähemal on maltalased eurosarja alagrupile olnud 2022/23 hooajal, kui Ħamrun Spartans alistas Konverentsiliigas järjepanu kolm (!) vastast. Esmalt 4:2 armeenlaste Alashkerti, seejärel 2:0 bosnialaste Mostar Veleži ja viimasena 2:2 viigi järel penaltiseerias ka bulgaarlaste Sofia Levski.

Alagrupiuks jäi toona siiski nende jaoks suletuks, sest viimases, play-off-ringis jäädi kahe mängu kokkuvõtte 4:7 alla serblaste Partizanile.

Tõe huvides: 1995. ja 1997. aastal mängisid Floriana ja 1996. aastal Hibernians küll Intertoto alagruppi, kuid nagu me ka OlyBet.TV-s oleme kirjutanud, ei saa seda päris õigeks eurosarjaks siiski pidada.

Loe ka: Eurosari, millel pole finaali? Ka seda on vutiajaloos nähtud!

Põhja-Iirimaa

Kuigi Põhja-Iirimaa koondis on ajaloo jooksul mänginud nii MMil (1958, 1982 ja 1986) kui ka EMil (2016), siis nende klubid pole kordagi veel tõotatud maale jõudnud. Tänavu, tõsi, võib see muutuda, sest nende valitsev tšempion Larne on jõudnud väikese õnne kaasabil Konverentsiliigas play-off’i.

Miks õnne? Tegelikult algas nende tänavune euroseiklus košmaarselt, kui Meistrite liiga esimeses eelringis kaotati 0:7 lätlaste RFSile, misjärel pudenetigi Konverentsiliigasse. Sealses loosimises jäid nad aga fortuuna tahtel vastaseta, pääsedes nõnda automaatselt kolmandasse eelringi!

No ja seal suudeti bosnialaste Ballkaniga 1:1 madistada ja neist penaltiseerias üles olla, tänu millele ootabki neid play-off’is ees nüüd Gibraltari klubi Lincoln Red Imps.

Vaid korra varem on Põhja-Iiri klubid eurosarja alagrupile nõnda lähedal olnud. 2019/20 hooajal jõudis Linfield Euroopa liigas viimasesse eelringi ja viigistas seal kahe mängu 4:4 armeenlaste Qarabağiga, kuid pudenes toona veel eksisteerinud võõrsil löödud väravate reeglile ikkagi konkurentsist.

Tõe huvides: 1966/67 hooajal jõudis Linfield Meistrite liiga eelkäija ehk Euroopa karika veerandfinaali, kuid toona oli süsteem teistsugune ehk alagruppe polnud. Samuti ignoreerisime me Põhja-Iiri klubide puhul Intertoto karikat (1996 Cliftonville ja 1997 Ards).

San Marino

Selle eest, et Malta tänavuse hooaja järel üksinda õnnetute riikide loetellu ei jääks, hoolitsevad saareriigi õnneks San Marino klubid.

Nende meister AC Virtus sai Meistrite liiga esimeses eelringis 1:11 paki rumeenlaste FCSB-lt, kuid pidas Konverentsiliigas seejärel korraliku madina Tallinna Floraga. Avamäng lõppes 0:0 ning teinegi läks 2:2 seisult lisaajale, kuid lõpuks jäi 5:2 peale ikkagi meie meister.

Ülejäänud Konverentsiliigas osalenud San Marino klubid? La Fiorita alistas 1:1 viigi järel penaltiseerias valgevenelaste Minski Islotši, kuid kaotas teises ringis 1:10 türklaste İstanbuli Başakşehirile. Tre Penne piirdus avaringiga, jäädes 2:4 alla maltalaste Florianale.

Ja kui ajaloos tagasi rännata, siis ega San Marino klubid reaalselt kordagi alagrupiturniiri õhku tundnud polegi: aastate jooksul on neil näppude jäänud vaid üksikud kordaminekud.

Kui vahepealsed kääbusriikidele mõeldud eelringid kõrvale jätta, siis esimese San Marino klubina pääses üldse eurosarjas edasi Tre Fiori, kes oli 2022/23 Konverentsiliiga esimeses eelringis 4:1 üle Luksemburgi Fola Eschist.

Wales

Viimane õnnetu selles nimekirjas on Wales, kel samamoodi ette näidata nii MMil kui ka EMil osalemine – viimasel jõuti Gareth Bale’i vedamisel 2016. aastal mäletatavasti isegi poolfinaali – kuid mitte eurosarjas alagruppi jõudnud klubi.

Kahe nädala pärast võivad asjalood olla aga juba teistsugused, sest valitsev Walesi tšempion The New Saints mängib Konverentsiliiga play-off’is leedulaste Panevežysega.

Kuidas nad sinna jõudsid, küsite? Väga lihtsalt. Nad alistasid Meistrite liiga esimeses eelringis 4:1 montenegrolaste Dečići. Pärast seda, tõsi, on kaotatud nii ungarlaste Ferencvárosile (1:7) kui ka moldaavlaste Hîncești Petrocubile (0:1), kuid kui leedulastest üle rullitakse, ei kobise draakonitemaal ilmselt keegi midagi.

Vaid korra varem on Walesi klubid olnud sama lähedal eurosarjas tõotatud maale jõudmisele. 2010/11 hooajal alistas seesama The New Saints Meistrite liiga teises eelringid 4:1 iirlaste Bohemiansi, pärast mida kaotati 1:6 aga belglaste Anderlechtile. Seejärel ootas ees juba Euroopa liiga play-off-ring, kus aga bulgaarlaste Sofia CSKA asja kärmelt 5:2 klaariks tegi.

Ning jah, ka Walesi puhul vaatasime kunagistest Intertoto seiklustest – Rhonda Bulldogs (1995), Conwy United (1996) ja Ebbw Vale (1997) – mööda.