F1-hooaja eel: virvarr turul, viva Las Vegas ja rehvieksperiment
5. märtsil kihutatakse Bahreinis võidusõidumaailma kuningliku sarja vormel 1 tänavune esimene etapp. Vaatame, mis on sel hooajal uut!
Uued näod, uued võimalused
Nagu sisuliselt igal hooajal toimus ka tänavuse eel posu sõitjate vangerdusi. Stardijoonel pole neljakordset maailmameistrit Sebastian Vettelit, endist tippu Daniel Ricciardot, irvhammaste küüsis olnud Nicholas Latifit ja legendaarse Michael Schumacheri poega Micki.
Pierre Gasly lahkus Red Bulli mütsi alt ning liitus kodumaa tiimi Alpine’iga. Mullu Williamsiga ühe etapi kaasa teinud ja võistlejaterivi kõige nõrgema vormeliga kohe kaks punkti teeninud Nyck de Vries saab võimaluse AlphaTauris.
Vetteli poolt vabastatud Aston Martini koha haaras endale kahekordne maailmameister ja juuli lõpus 42-aastaseks saav Fernando Alonso. Haas asendas Schumacheri teise sakslase Nico Hülkenbergiga, kel F1-sarjas 181 starti.
Esimest korda saavad kuninglikus klassis tuleristsed austraallane Oscar Piastri (McLaren) ja ameeriklane Logan Sargeant (Williams), kes kihutasid eelmisel aastal koos Jüri Vipsiga F2-sarjas.
Vangerdatud on ka tiimipealikega. Fred Vasseur kolis Alfa Romeost Ferrarisse, McLaren ostis üle Ferraris võistlusinsenerina töötanud Andrea Stella. Williams hankis James Vowlesi, kes oli 13 aastat Mercedese peastrateeg. Vasseuri asemel ohjab Alfa Romeot Alessandro Alunni Bravi.
Las Vegas naaseb F1-sarja
Hooaeg koosneb 23 võidusõidust ning lõpeb 26. novembril Abu Dhabis. Pärast vaheaastat näeme vormeleid taas kihutamas Kataris ja esimest korda pärast 1982. aastat on kalendris Las Vegase GP ehk USAs toimub tervelt kolm etappi.
Rohkem sprinte
2021. aastal korraldati F1-sarjas esimene sprindivõistlus, mida oli nii tol kui ka järgneval aastal kavas kolm tükki. Tänavu on neid aga kuus. Sprindivõistluse formaat on lihtne: stardijärjestus pannakse paika reedeses kvalifikatsioonis, võistlusdistants on kolmandik GPst ning esikaheksa teenib punkte (esimesele kaheksa, teisele seitse jne). Pühapäevase täispika võidusõidu stardiruudud täituvad sprindi tulemuste põhjal.
Väiksem kululimiit
F1-sarjas kasutatakse USA profispordist tuntud kululimiiti, mis piirab, kui palju saavad tiimid kulutada. Tõsi, selle alla ei kuulu kogu eelarve, sest näiteks sõitjatele võivad võistkonnad maksta nii palju kui võimalik ning näiteks ei arvestata kululimiiti ka turunduskulutusi ja reisimiseks vajaminevat raha. Lihtsustatult öelduna läheb kululimiidi alla sisuliselt kõik, mis seotud vormelauto endaga.
Kui mullu oli algne kululimiit 140 miljonit dollarit, siis inflatsiooni tõttu kergitati see 142,5 miljonile. Tänavu alustatakse 135 miljoni pealt, kuid paistab tõenäoline, et hooaja lõpus tõstetakse limiiti taas.
Põrkamise ohjeldamine ja rehvieksperiment
Eelmisel aastal rajale tulnud uue põlvkonna autode puhul pakkus palju kõneainet vormelite põrkamine, eriti hooaja esimeses pooles, mis tegi paljudele sõitjatele füüsiliselt valu. Kõige enam avaldus see Mercedesel, kus asi läks nii hulluks, et Lewis Hamilton võitles pool hooaega seljavaludega. Samuti tähendas põrkamine, et nii mõnigi tiim ei saanud oma neljarattalisest põrgulisest maksimumi välja pigistada. Üleliigse põrkamise ohjeldamiseks on autode minimaalne sõidukõrgus tänavu 15 mm kõrgem.
Kahel etapil tehakse rehvieksperiment, kus sõitjad peavad kvalifikatsiooni esimeses voorus kasutama ainult kõva, teises keskmise ja kolmandas pehme seguga rehve. Igast segust antakse ajasõiduks kaks komplekti ehk kaheksa rehvi. Eksperimendi eesmärk on jätta tiimidele sõiduks rohkem kiiremini kuluvaid pehme seguga rehve, millega on üldjuhul võimalik näidata kiiremat minekut kui teiste segudega.
Kokkuvõttes on 2022 ja 2023 hooaegade vahel tunduvalt vähem muudatusi kui eelmise hooaja alguses. Sellegipoolest on vormelifännidel palju, mida oodata. Kas Ferrari suudab eelmise hooaja taktikalistest vigadest üle olla? Kas Mercedes suudab taas esikohtade eest võistelda? Kas Max Verstappen jätkab domineerimist? Vaim valmis, sest “Lights out and away we go” on juba paari päeva kaugusel!
