Häbiga teele Pariisi poole

Prantsusmaa korvpallikoondise jaoks pidi see olema edukas peaproov järgmiste olümpiamängude eel, suur test. Ent juba turniiri kolmandal päeval pakkisid nad kohvrid. Kuidas edasi?

Alagruppide loosimise järel ei olnud prantslastel põhjust kurta: Kanada, Läti ja Liibanoniga ühte patta sattumine tõotas pigem lihtsat sissejuhatust. Tõsi, Kanada kogub hoogu ja võib heal päeval hammustada ka maailma tippe, aga teisi üleliia ohtlikuks pidada ei saanud. Liibanon ei ole korvpallikantsina just tuntud ja Läti jaoks oli tegu debüüdiga maailmameistrivõistlustel.

Ohumärgid võisid aga üleval olla algusest peale. Avamängus Kanada vastu jätkus tasavägist heitlust avapoolajaks, kuid kolmas veerand kuulus kanadalastele seisuga 25:8. Prantsusmaa oli selili löödud. Lõpuks kaotati 30 punktiga, mis pidanuks ehk häirekellad helisema panema. Aga ei pannud.

“Alustasime teist poolaega kehvalt ja kohe, kui nad edu sisse said, kadusime viimasel 15 minutil täielikult,” märkis Prantsusmaa koondise peatreener Vincent Collet. Tagamängija Evan Fournier täiendas: “Nad sundisid meid tegema asju, mida me teha ei tahtnud. Õnnitlen neid – nad mängisid hästi.”

Näis, nagu oleks äsjast kaotust võetud kalkuleeritud tööõnnetusena. Teadmine, et kaks võitu viib neid rahulikult edasi, süstis kindlust ka mängijatesse. Läti, rahvaarvult 36 korda väiksem ja oma suurima – mõni ütleks, et ainsa – staari Kristaps Porzingiseta, ei saa ju ometi võimsale Prantsusmaale vastu?

Le désastre (katastroof)

Ja tõepoolest, Läti tuli mängule selge autsaiderina. Avavoorus alistati “kohustuslikult” Liibanon 109:70, kuid kui meeskonna kapten Dairis Bertans mängus prantslastega kolm minutit enne avapoolaja lõppu vigastada sai, kadus korraks igasugunegi lootusekiir. Liibanoni korvi oli ta ladunud 20 punkti, Prantsusmaa vastu tõi kuue minutiga kaheksa silma.

Sel hetkel juhtis Prantsusmaa üheksaga, enne neljandat veerandaega oli tablool pluss kaksteist. Mäng läbi? Ei. Läti ei murdunud ja võitles lõpuni. 88:86. Kogu mängu olid nad olnud tagaajajad, kuni 37 sekundit enne lõppu ette läksid ja seda enam käest ei andnud. Arturs Žagars tõi meeskonna parimana 22 silma (visked 11-st 8), neist pooled neljandal veerandajal. Rolands Šmits lisas 20 (visked 10-st 8).

Žagars on 23-aastane töötu mängujuht, kes viimati esindas Leedu kõrgliigas vaevu sõelmängudele jõudnud Kedainiai Nevežist. Nende hooaja lõpetas Kaunase Žalgiris, 28-aastase Šmitsi tööandja. Suur äär on aastaid olnud Euroliigas usaldusväärne rollimängija, kuid ei enamat. Nad ei ole mehed, keda iga korvpallifänn peaks une pealt teadma. Prantslaste unenägudes figureerivad nad nüüd aga mõnda aega.

Läti kindlustas võiduga koha teises ringis, mis ühtlasi tähendas, et Prantsusmaa ja Liibanoni kohtumise tulemus enam tähtsust ei omanud – kõrgemal kui 17. kohal ei ole prantslastel võimalik lõpetada. Ülejäänud turniir on nende jaoks justkui karistus, sest USA ja Hispaania asemel tuleb kohtuda Iraani ja Elevandiluurannikuga.

La réaction (reaktsioon)

“Kunagi varem ei ole ma selles särgis häbi tundnud, kuid nüüd tunnen,” tõdes 34-aastane Nicolas Batum, kel hinge all 15 hooaega NBA-s. Meeskonna kaptenina võttis ta löögi enda peale. Vabandusi ei saa olla.

“Kardan koju minna, sest vedasime paljusid inimesi alt. Paljud uskusid, et oleme võimelised millekski eriliseks. Vedasime neid alt. Kõik – mängijatest treeneriteni, taustajõududeni, korvpalliliiduni. Peame endalt küsima, miks oleme viimasel 10 aastal nii edukad olnud. Tänane oli reaalsuskontroll. See oli suur pettumus.”

Numbrid ei valeta, Prantsusmaa jaoks on see ajaloo halvim resultaat, kusjuures vaid kümme aastat tagasi jõuti oma seni ainsa suure triumfini, Euroopa meistritiitlini. Ainus kord, kui 17. kohast on lõpetatud madalamal, oli 1936. aasta olümpiamängudel ehk ligi sada aastat tagasi. Kui see ei mõju koduse spordipeo eel äratuskellana, siis ei mõju miski.

“Peame sellest õppima ja järgmisel aastal tagasi olema,” märkis Evan Fournier, kes tõi Läti vastu 27 silma. “Midagi muud me teha ei saa. Väga raske on. Väga keeruline toime tulla. Me ei arvanud, et turniirilt sel viisil lahkuma peame.”

L’avenir (tulevik)

Fiasko võib tähendada peatreener Vincent Collet teekonna lõppu, koondist on ta juhendanud aastast 2009. Võidetud on palju – üks kuld, kolm hõbedat ja kolm pronksi kokku 13 turniirilt. Kriitikud on aga alati vihjanud, et edu saavutavad mängijad. Et Collet’l puuduvad oskused vastasega kohanemiseks ja selge mänguplaan. Nii ei pruugi kehtiv leping suurt tähendada.

Mängijad näivad temaga siiski rahul olevat. Veteranid tahavad koondist esindada. Batum (34), Fournier (30), Nando de Colo (36), Rudy Gobert (31) – kui mehed on terved, näeb neid ilmselt ka Pariisis. Suurem osa koosseisust jääb ilmselt samaks. Küll aga ootavad lahendamist kolm suurt küsimust, mis lasuvad Thomas Heurteli, Victor Wembanyama ja Joel Embiidi peade kohal.

Heurtel andis enne mulluseid Euroopa meistrivõistlusi oma sõna ja allkirja, lubades mitte esindada Venemaa või Valgevene klubisid, kuniks Euroopas käib sõda – ja sõlmis siis vahetult pärast turniiri lepingu Peterburi Zenitiga. Hetkeseisuga jääb mängujuht sinna 2025. aastani, mis tähendab, et kui teised oma sõnadesse tõsisemalt suhtuvad, ei ole talle koondises kohta. Värskete tulemuste järel kuulutas Batum, et tema isiklikult ootaks Heurtelit avasüli tagasi, tekitades nõnda sisemist hõõrumist.

Wembanyama, tänavuse NBA drafti esimese valiku nimi on ehk kusagilt läbi lipsanud. Korvpallistandardite järgi peetakse teda ükssarvikuks – 2 meetrit ja 24 sentimeetrit pikk mees, üks NBA pikimaid, kuid äärmiselt osav ka palliga. Teistest selgelt eristuv mängija, kellesuguseid sünnib üks iga põlvkonna kohta. Sel suvel otsustas ta koondisest loobuda ja NBA-s ootavaks valmistuda. Vaid 19-aastasena võib juhtuda, et järgmisel suvel on ta koondises võtmetegija, kuid esialgu on suuresti tegu potentsiaaliga paberil.

Sama skaala teises otsas on Joel Embiid, korvpallimaailmas end superstaaride seas kehtestanud mees. 29-aastane Philadelphia 76ersi keskmängija pärjati tänavu NBA parima mängija tiitliga ja pole kahtlustki, et ta tugevdaks igat meeskonda maailmas. Küsimus seisneb selles, et tal on valida Kameruni, Prantsusmaa ja USA vahel. Kui terve, on ta Pariisis ilmselt kohal, aga millises särgis?

Pariisi olümpiamängude korvpalliturniir algab 27. juulil 2024. Aeg tiksub. Prantsusmaa jaoks eriti halastamatult.