Imeline lugu: Euroliiga täht Walter Tavares avastati tema vanaema poes
2009. aasta märtsis astusid Hispaania korvpalliklubi Gran Canaria noorteakadeemia juhi Raul Rodriguezi kabinetti kaks meest: üks kolleeg ja Kanaaridel autosid müünud ning tihti Roheneemesaartel puhkamas käinud Joaquin. On arvestatav šanss, et temata ei teaks me Euroliiga legendist Walter Tavaresist tuhkagi.
Joaquin rääkis kohtumisel, et silmas Roheneemesaartel ühte tohutult pikka noorukit, kes oli tema sõnul pikem kui 208 cm. Rodriguez kuulas mehe ära, kuid vajas enne tema külastamist tõestust, et tegemist on inimkraanaga.
Nõnda naasiski Joaquin Maiosse. 8000 elanikuga väikesaarele, kus oli vaid üks korvpalliväljak, aga katkiste rõngaste tõttu polnud seal kuigi lõbus mängida. Mõni ime, et 17-aastane Tavares ei teadnud korvpallist suurt midagi.
Esimest korda kohtas Joaquin Tavarest viimase vanaema poes, kus ta töötas kassapidajana. Hispaanlane üritas talle korvpalli proovimist maha müüa, selgitades, et sellega on tal võimalik aidata oma pere paremale järjele.
Mesijutust hoolimata oli nooruk segaduses. “Sa tahad, et ma mängiksin korvpalli, mitte jalgpalli?”
Vutt oli ainus Maios kanda kinnitanud spordiala. Joaquin selgitas end söögi alla ja söögi peale, aga Tavares oli endiselt kõhkleval seisukohal, kuna autoärikas ei tundunud kõige tõsiseltvõetavamana.
Jutuajamine võttis veelgi kummalisema pöörde, kui Joaquin palus Tavaresilt pilti, kus tema kõrval seisab üks tavalises suuruses inimene ja infot, kui pikk Musta Mandri mees täpselt on. Ta lubas, et läkitab selle õigete inimesteni.
Mõeldud, tehtud. Selgus, et 17-aastane Tavares oli 216 cm pikkune ning Joaquin sai ka pildi, kus nooruk seisis koos tavalise inimesega.
Plaan A nurjus, sest Tavares magas
Ka Joaquin pidas sõna. Fotot nähes otsustas Rodriguez, et tahab Tavarest oma silmaga näha ning võttis kaasa Gran Canaria põhimeeskonna abitreeneri Carlos Frade ja noorteprogrammi ühe ninamehe Alejo Melero.
Osapooled kohtusid Roheneemesaarte pealinnas Praias. Kanaaridelt kohale lennanud mehed ja Tavares leppisid kokku, et kohtuvad ühes kohvikus. Hispaanlased jõudsid kohale, võtsid istet ning ootasid. Ja ootasid. Ja ootasid natukene veel.
Tavarest nad aga ei näinudki, sest ta jäi kogemata magama.
Pärastlõunal helistas Tavares meestele ning leppis kokku uue kohtumisaja ja -paiga. Selleks oli üks korvpallisaal, mis oli nooruki peatumispaigale palju lähemal kui turistide seas palavalt armastatud Café de Paris.
Ent hispaanlastele tundus õige pea, et ka plaan B nurjub, sest jälle polnud Tavares kokkulepitud ajaks seal, kus teda oodati.
Või siiski.
Hispaanlased helistasid Tavaresile ning selgus, et tegelikult polnud tulevane korvpallistaar jäänud hiljaks. Tema oli saali ühe, külalised Euroopast teise sissepääsu juures. Melero läks sinna, Frade ja Rodriguez saali.
Kui Melero Tavarest nägi, oli ta tema gabariitide üle jahmunud. Järgmiseks takistuseks oli tõik, et Roheneemesaarte pojal polnud korvpallijalatseid. Ta eelistas olla paljajalu ning kui vajas jalavarje, kõndis sandaalides, mis mahutasid mõlemast jalast vaid poole.
Nõnda helistas Melero oma Praias elanud vennale Javierile ja palus abi. Tema pöördus omakorda Roheneemesaarte korvpalliliidu poole ning koos alustati jahti ketsidele, et mitte kunagi varem korvpalli mänginud Tavares saaks näidata, mida oskab.
Et aega parajaks teha, vestsid Tavares ja hispaanlased juttu. Selgus, et noor gigant oli kahe jalaga maa peal ning väga haritud.
Tõus NBA radarile
Kui ketsid lõpuks saali jõudsid, kerkis järgmine probleem: need olid liiga väikesed. Kuidagi mahutati Tavaresi väikepaate meenutanud jalad jalatsitesse ning kauaoodatud ja korra edasi lükatud test sai alata.
Trennis tehti väga algelisi asju, kuid hispaanlastele meeldis, et Tavares ammutas näpunäiteid nagu käsn ning tegi harjutusi korrektselt. Gran Canaria nägi temas pikaajalist projekti, aga ka tohutut talenti.
Nad võtsid ta enda tiiva alla. Kui Tavares õpilasviisaga Hispaaniasse jõudis, oli klubi U18 vanuseklassi meeskond juba komplekteeritud. Et aafriklane saaks mängida, tegi Gran Canaria ka B-tiimi.
Tavaresi areng oli kiire. See oli ka oodatav, kuivõrd nooruk treenis kogenud juhendajate käe all ning tegi korvpallis alles oma esimesi samme.
Tsenter jõudis Gran Canaria esindustiimi juba hooajaks 2012/13. Järgmisel suvel palgati peatreeneriks Euroopa üks hinnatumaid juhendajaid Aito Garcia Reneses, kellele meeldis noortega tegeleda ning kelle käe all mängisid enne NBAsse jõudmist näiteks Pau Gasol, Ricky Rubio ja Rudy Fernandez. Muide, neist viimane ütles enne siirdumist Põhja-Ameerikasse, et kõik tema korvpallialased teadmised on tulnud just tänu Renesesile.
Kui oma Hispaania meistrivõistluste debüüthooajal osales Tavares 12 kohtumises, kus müttas keskmiselt 5,6 minutit, siis Renesesi käe all kasvas tema mänguaeg 20,7ni. Roheneemesaarlane panustas kuus punkti ja 6,8 lauapalli lahingu kohta, olles Euroopa tugevaima rahvusliiga üks paremaid lauavõitlejaid.
Tolle hooajaga tõusis Tavares ka NBA radarile. Atlanta Hawks valis ta 2014. aasta draft‘is 43. pallurina, kuid enne unistuste liigasse siirdumist müttas ta veel ühe hooaja Gran Canarias, kus oli veelgi suuremas rollis ja tegi statistiliselt tubli edasimineku.
NBAs sai Tavares kahe hooaja peale väljakule vaid 13 kohtumiseks. Ta polnud selle taseme jaoks lihtsalt valmis ning naasis 2017. aasta novembris Hispaaniasse, lüües käed Madridi Realiga.
Edasine, nagu ütlevad klassikud, on juba ajalugu.
