Inglismaad ootab põnev teadmatus
Kui Inglismaa meeste jalgpallikoondise liikmed eesootavateks kohtumisteks kogunesid, ei tervitanud neid uksel enam Gareth Southgate – tema kaheksa aastat kestnud peatreeneripõli on ametlikult lõppenud. Kõigi küsimärkide kiuste unistatakse juba 2026. aastal maailmameistritiitli võitmisest.
Kust küsimustega üldse alustada? Inglismaa jalgpalliliit ei ole endiselt Southgate’i järglast ametisse nimetanud, esialgu juhendab meeskonda ajutise tärniga Lee Carsley; kui tegu ei ole just 50-aastase treeneri de facto tööintervjuuga, puudub selles igasugune loogika. Carsley kommentaarid igatahes viitasid sellele, et alaliit jätkab otsimist, aga sügisel õige inimese leidmine on tänamatu töö. Kogu olukord karjub selge plaani puudumise järele.
Iisrael, Bosnia & Hertsegoviina ja Šotimaa (!) valmistuvad mängudeks Rahvuste liiga A-tasandil, inglased aga kukkusid sealt viimati välja ja loositi nüüd B-tasandil kokku Iirimaa, Soome ja Kreekaga. Ambitsioone arvestades ei ole oktoobrikuine reis Helsingisse just ülemäära ideaalne, aga järgmised kuus mängu pakkunuks uuele peatreenerile ideaalse võimaluse katsetada. Hetkeseisuga …
Vähemalt otsustas Carsley seisvat vett natuke segada. Kieran Trippier loobus koondisejalgpallist, aga valikusse ei mahtunud ka Kyle Walker; Euroopa meistrivõistlustel käinud koosseisust jäid lisaks välja Lewis Dunk, Joe Gomez, Ivan Toney ja Adam Wharton. Vigastusega astusid välja Jude Bellingham, Phil Foden, Cole Palmer, Aaron Ramsdale, Luke Shaw ja Ollie Watkins. Kõige selle tagajärjel on koosseis saanud hoopis teistsuguse näo.
Vanadest tuttavatest on tagasi Harry Maguire ja Jack Grealish, kes EM-il käinud lennukist maha jäeti, täiesti uute nimedena aga Tino Livramento (Newcastle), Morgan Gibbs-White (Nottingham Forest), Angel Gomes (Lille) ja Noni Madueke (Chelsea). Keegi neist pole varem kutset saanud. Carsley on rõhutanud, et koondis peaks mängu läbi palli valdamise kontrollima, mistõttu on Inglismaa fännid keskmisest rohkem elevil.
Ka treeneri enda jaoks saab see olema eriline õhtu. Inglismaal sündinud ja kasvanud, otsustas ta mängijana esindada Iirimaa rahvuskoondist ja käis nendega ka 2002. aasta maailmameistrivõistlustel. Kas Carsley teekond 2026. aasta MM-ile algab samuti Dublinist ja millistel rahvusvahelistel mängudel veel silm peal hoida?
Kõik artiklis märgitud kellaajad on Ida-Euroopa suveaja järgi (GMT+3).
Iirimaa – Inglismaa
Laupäeval kell 19.00
Esimest korda pärast Giovanni Trappattoni taandumist 2013. aastal ja alles teist korda ajaloos on iirlased otsustanud tuua peatreeneriks mehe väljastpoolt Suurbritanniat. Saareelu on talle küll tuttav, aga miks valiti Heimir Hallgrimsson, endine hambaarst, kes oli aastatel 2013 kuni 2018 Islandi edu üks arhitektidest? Pärast kodumaa koondisega lõpetamist on ta viimased kuus aastat veetnud Kataris Al-Arabi klubi ja Jamaika rahvuskoondist juhendades, saavutamata suuremat edu. Iirlasted võtsid arvestatava riski.
Inglismaa seisukohast tuleb ära märkida, et kuigi nad mängisid vaid kaks kuud tagasi suurturniiri finaalis, on ajalugu iirlastega pigem plekiline. 17 omavahelisest mängust üheksa on lõppenud viigiga, Inglismaal on võite kuus ja Iirimaal kaks. Jah, inglased võitsid viimati, kui 2020. aastal kohtuti (3:0), aga sellele eelnes seitsmemänguline võitudeta seeria (5 viiki, 2 kaotust), mis kestis üle 40 aasta.
Norra – Austria
Esmaspäeval kell 21.45
Samal ajal võõrustab Prantsusmaa koondis Belgiat, aga Norra olukord on kindlasti intrigeerivam. Nad alustavad Rahvuste liigat Kasahstani vastu (B-tasandil – inglastega samal pulgal!), aga pannakse korralikult proovile Austria vastu, kes oli suvisel EM-il üks sümpaatsemaid meeskondi. Norra, tuletame meelde, jõudis viimati suurturniirile aastal 2000. Aga meeskond, kuhu kuuluvad Martin Ödegaard ja Erling Haaland, peab ju ometi (väga peatses) tulevikus tulemusi tootma hakkama?
Austria jätkab Ralf Rangnicku käe all, aga peatreeneril on mõtteainest – tema väga intensiivne mängustiil nõuab mängijatelt tippvormis olemist, aga piisavalt minuteid on alanud klubihooajal saanud vaid umbes pool koondisest. Kui need kaks 2020. aastal viimati kohtusid, lahkus Austria septembri alguses Oslost 2:1 võiduga – kas ajalugu kordub?
Holland – Saksamaa
Teisipäeval kell 21.45
Vaen on kestnud (vähemalt) pool sajandit ja kumbki naaber ei võta seda kohtumist kergelt. Hollandil õnnestus EM-il mõnevõrra üllatada ja poolfinaali jõuda, kus lisaaeg ka Inglismaa vastu kaugele ei jäänud, aga suurem töö käib tuleviku nimel; Ronald Koeman on taas ühe põlvkonna kõrvale heitnud ja Daley Blindi, Georginio Wijnaldumit ning Marten de Rooni tõenäoliselt enam Hollandi särgis ei näe. Eemale jääb ka Memphis Depay, kes endiselt klubita.
Saksamaa oli kodusel EM-il ehk turniiri paremuselt teine meeskond, aga nendegi jaoks on üks ajastu nüüd lõplikult möödas: raudvarad Manuel Neuer, Toni Kroos, Ilkay Gündogan ja Thomas Müller otsustasid kõik koondisekarjäärile joone alla tõmmata. Julian Nagelsmann loodab kahtlemata, et esimese ametis veedetud aastaga on loodud stabiilne vundament, mille peale nüüd ehitama hakata. Võiks isegi öelda, et Saksamaa fännid võisid sel suvel esimest korda pärast 2016. aastat koondise suhtes päriselt positiivsed olla.
