Jalgpalli EMi must know: alagruppidest, piletidest ja Eesti šanssidest
Kuigi klubivuti hooaeg on täies hoos, pole enam mägede taga ka 2024. aasta EM. Selles artiklis koondamegi ühte kohta kõik vajaliku, mida jalgpallisõber suvise EM-finaalturniiriga seoses teadma peab.
2024. aasta EM-finaalturniir, mis on järjekorras 17., toimub Saksamaal, mis võõrustab suurvõistlust 36-aastase pausi järel. Tõsi, terasem vutisõber teab, et liidumaal mängiti ka 2020. aastal, kui seal toimus kolm alagrupi mängu ja üks veerandfinaal, kuid üle-Euroopalise EMi puhul tavapärasest „võõrustamisest“ siiski rääkida ei saa.
Eelmine „õige“ vutipidu toimus Saksamaal, või õigemini Lääne-Saksamaal, 1988. aastal. Kui toona peeti avamäng Düsseldorfis, siis sel suvel tehakse ots lahti Münchenis, Bayerni 70 000 inimest mahutaval kodustaadionil.
Lisaks Münchenile mängitakse veel Berliinis, Kölnis, Dortmundis, Düsseldorfis, Frankfurdis, Gelsenkirchenis, Hamburgis, Stuttgardis ja Leipzigis, mis on ainus endine Ida-Saksa linn, mis EMi võõrustab.
Alagrupid on selged
Tänu detsembri esimesel nädalavahetusel toimunud loosile on meil ka teada EMi alagrupid ja avamäng: 14. juunil avavad vutipeo Saksamaa ja Šotimaa. A-alagrupist võib nende kõrvalt leida veel Ungari ja Šveitsi.
B-alagrupp: Hispaania, Horvaatia, Itaalia ja Albaania
C-alagrupp: Sloveenia, Taani, Serbia ja Inglismaa
D-alagrupp: A?, Holland, Austria ja Prantsusmaa
E-alagrupp: Belgia, Slovakkia, Rumeenia, B?
F-alagrupp: Türgi, C?, Portugal ja Tšehhi
Oluline on rõhutada, et küsimärgid – A?, B?, C? – alagruppides pole mingid trükivead, vaid kolm EMil osalejat saavadki selgeks alles märtsikuus. Sellest, aga veidi aja pärast.
Süsteem jääb samaks
Esmalt EMi-formaadist, mis on tegelikult sarnane 2020. aasta omaga. Igast neljaliikmelisest alagrupist pääseb edasi kaheksandikfinaali kaks paremat. Ka alagruppide kolmandaid meeskondi võrreldakse omavahel ning kuue grupi peale naeratab õnn veel neljale paremale.
Nõnda selgitataksegi 24 koondise seast need 16 paremat, kes jätkavad seejärel juba harilikus play-off-formaadis teed EM-tiitli poole. Esmalt kaheksandik-, siis veerand, seejärel poolfinaalid ja lõpuks, 14. juulil kauaoodatud finaal, mis peetakse Berliinis.
Ning nagu 1984. aastast tavaks, siis pronksmedalisti EMil välja ei selgitata.
Eesti omapärane šanss
Nüüd aga küsimärkidest. Nimelt selgub kolm EM-finaalturniirile pääsejat Rahvuste liiga kaudu.
Et uue turniiri osatähtsust suurendada otsustas Euroopa alaliit (UEFA) premeerida kõikide gruppide võitjaid pääsmega EM-play-off’i. Kui vastav võistkond oli valiksarja kaudu EM-pileti eelnevalt juba teeninud, liikus play-off-koht edasi sama tasandi järgmise asetusega võistkonnale.
A-tasandil juhtus aga nõnda, et otsepääset ei lunastanud ainult Poola ja Wales ehk ühtegi „järgmist asetust“ polnudki.
UEFA oli siiski ka selle peale mõelnud ning kirjutas reglementi, et sellisel juhul täidetakse play-off koht D-tasandi võitjaga: kuivõrd erinevalt 2019. aastast nõrgimale tasandile sel korral eraldi play-off’i enam ei tehtud.
Ja kui oma halli ajurakke korra teritada, siis 2022. aastal oli D-tasandi parimaks Eesti.
Korra oleme Poolat võitnud
Säärane tagaukse meetod on siis põhjus, miks läheb Eesti tuleva aasta 21. märtsil play-off’i poolfinaalis vastamisi Poolaga. Ja kui me Varssavis peetava mängu imekombel võidame, ootab meid finaalis ees kas Wales või Soome, kes oli siis üks B-tasandi „järgmistest asetustest“u
Mis puudutab Eesti ja Poola mängu, siis etteruttavalt olgu statistikasõpradele välja toodud, et ajaloos oleme nendega kohtunud üheksa korda ning seitse korda kaotanud. Lisaks on meil ette näidata veel üks viik, ent seda aastast 1925., mistõttu jätame selle siinkohal kõrvale, ning üks võit!
Mälestusväärne triumf sündis viimasest omavahelisest matšist 2012. aastal, kui Konstantin Vassiljevi oivaline karistuslöök 90+2. minutil meile A. le Coq Arenal mesimagusa 1:0 võidu tõi. Aga see oli maavõistlusmängus…
Ent kui märtsikuus peaks juhtuma pisikene ime ning Eesti võitma esmalt Poola ja seejärel veel ka Walesi/Soomet, ootaks meid ees ajalooline EM, kus platseeruksime D-alagruppi koos Hollandi, Austria ja Prantsusmaaga.
B-teekonna kaudu selgitavad EMile pääseja Iisrael ja Island ning Bosnia ja Hertzegoviina ja Ukraina.
C-teekonna kaudu selgitavad EMile pääseja Gruusia ja Luksemburg ning Kreeka ja Kasahstan.
Kõik EMile saajad lüüakse lukku 26. märtsil, pärast mida jääb EM-finaalturniir alguseni veel 80 päeva.
Keeruline piletikadalipp
Küll on olukord omapärane nende vutisõprade jaoks, kes sooviksid omasid Saksamaale vaatama minna. Praegu on piletimüük, või õigemini taotlemine, avatud vaid kvalifitseeritud riikide jaoks… Eesti jalgpallifänn arusaadavalt nende sekka (veel) ei kuulu ning peab ootama 12. detsembrit, mil algab üldmüük. Või tähendab, taotlemine.
Oma piletiostu soovist tuleb teada anda UEFA Ticket Portalis (https://euro2024-fans.tickets.uefa.com/lottery/welcome_en.html) ning kirjutada juurde, mis mänge ja mis põhjusel näha soovid. Seejärel toimub jaanuaris loos, mille tulemusena selgub, kas fortuuna naeratas sulle või mitte.
Ühesõnaga, imele panustavatel Eesti vutisõpradel tuleb sõna otseses mõttes kobada pimeduses, sest sinisärkide EMil pääsemine selgub alles kaks kuud pärast seda, kui ametlik piletimüük/loos lukku läheb.
Karm, aga selline see süsteem kord juba on. Kellele lahendus ei meeldi, sel tuleb olukorra selginedes hakata vutifoorumeid kammima, et mustal turul piletidele küüsi taha saada.
Lõpetuseks oluline fakt aga kõikidele vutitrivia ja mälumängu sõpradele. 2024. aasta EMi tunnusloo miksivad kokku Itaalia produtsent Meduza, USA pop-roki bänd OneRepublic ja Saksamaa popikoon Kim Petras. Milline see kõlama saab, selgub läheneva kevade jooksul.