Tiitlivöö süsteem on jalgpallis küll fiktiivne, kuid tõsihingelised jalgpallisõbrad peavad seda sellegipoolest ülimalt oluliseks. Foto: Imago Images
Tiitlivöö süsteem on jalgpallis küll fiktiivne, kuid tõsihingelised jalgpallisõbrad peavad seda sellegipoolest ülimalt oluliseks. Foto: Imago Images

Jalgpalli tiitlivööd asuvad hetkel Uruguays ja Saksamaal

Jalgpall OlyBet 31/01/2024

17. veebruaril selgub, kellest saab raskekaalu absoluutne pokstitšempion, kui Saudi Araabias lähevad omavahel vastamisi Tyson Fury ja Oleksander Ussõk. Tolle matši võitja saab nimelt endale kõik neli suur tiitlivööd: WBA, WBC, WBO ja IBFi oma. Tegelikult on sarnane „tiitlivöö“ süsteem kasutusel ka jalgpallis.

Nii-öelda jooksvale tiitliarvestusele pani 2003. aastal aluse inglasest ajakirjanik Paul Brown, kes võttis aluseks kõik koondisemängud alates 1872. aasta kõige esimesest Inglismaa–Šotimaa kohtumisest.

Süsteem on iseenesest lihtne. Meistrivöö saamiseks tuleb kohtumine võita ning sealjuures lähevad arvesse ka lisaajal ja penaltiseerias saavutatud võidud. Viigi korral, tõsi, jääb aunimetus jätkuvalt tiitlikaitsjale.

Tõsisemad jalgpallisõbrad mõistagi teavad, et ajaloo esimene vutilahing Inglismaa – Šotimaa vahel jäi 0:0 viiki. Brown sellest ennast häirida ei lasknud, vaid hakkas arvestust pidama aasta hiljem toimunud teisest kohtumisest, mis samuti inglaste ja šotlaste vahel toimus. Tiimid olid ju lõppude lõpuks samad.

Tolle, 1873. aastal toimunud kohtumise võitis 4:2 Inglismaa, mis tegi neist esimese tiitlivöö omaniku.

49 erinevat omanikku

Kuivõrd ammustel aegadel viljeletigi vuttmängu peaasjalikult Suurbritannias, püsis tiitlivöö ka kaua Briti saartel: Inglismaa, Šotimaa, Iirimaa ja ka Wales. Esimene „välisriik“, kes selle peale üldse mängida sai, oli Ungari, kes võõrustas 1909. aastal Budapestis inglasi. Ent tulemus oli kaotus.

Briti saartelt rändas kõnealune tiitlivöö esmakordselt välja alles 1931. aastal, kui Šotimaa kaotas 0:5 Austriale. Sellest hetkest alates hakkaski pihta suurem rändamine ning tänaseks päevaks on meistriks olemise rõõmu saanud kogeda kokku 49 riiki, nende seas näiteks ka Angola, Zimbabwe, Gruusia ja Põhja-Korea.

Hetkeseisuga on tiitlivöö omanikuks Uruguay, kes haaras selle endale 2026. aasta MM-valiksarja raames, kui oli 16. novembril 2:0 üle valitsevast maailmameistrist Argentinast.

Tiitlivöö kõigi aegade edetabelis on mõneti ehk üllatuslikult esikohal Šotimaa (149 tiitlimatši / 86 võitu), kuid see tuleneb just tõsiasjast, et koondisejalgpalli algaastatel viljeleti vuttmängu ennekõike Briti saartel. Šotlaste järgnevad vastavas edetabelis Inglismaa (146 / 73 ), Argentina (116 / 72), Holland (96 / 58) ja Itaalia (79 / 45).

Väikeriikide kuningas

Kõige väiksem riik, kes meistrivööd omanud, on Kariibi meres asuv Hollandi Antillide võistkond – nende praegune õigusjärglane on Curacao – , kes sai 1963. aastal 2:1 jagu Mehhikost. Neli päeva hiljem tuli neil see aga omakorda Costa Ricale loovutada.

Ka Eesti koondis on ajaloo jooksul neli korda tiitlivöö peale mängida saanud. 2019. aastal saime oma „debüüdil“ Saksamaalt 0 : 8 sauna, samal sügisel saime lisaks veel kaks korda kere peale Hollandilt, vastavalt 0:4 ja 0:5.

Viimati madistasime meistritega 2020. aasta sügisel, kui jäime 0:4 alla Itaaliale. Ehk tegelikult meil kordagi päris šanssi olnud polegi…

Klubide tiitlivöö on Saksamaal

Samas ei maksa selle üle nukrutseda, sest põhjanaabrid soomlased on saanud tiitli peale mängida koguni 14 korda, kuid pea kohale neil seda virtuaalset vööd veel tõsta pole õnnestunud.

Mõistagi peavad statistikasõbrad analoogset arvestust ka klubijalgpallis. Selle puhul algab ajaarvamine 1871. aasta Inglismaa karikasarjast, kui Clapham Rovers oli 3:0 üle Upton Parkist.

Pärast seda on maailmas peetud 5285 (!) tiitlimatši ning hetkeseisuga on vöö omanik Saksamaa tippklubi Leverkuseni Bayer. Kusjuures, sakslased haarasid selle endale juba eelmise aasta 9. märtsil ehk on tiitlit kaitsnud praeguseks juba rekordiliselt 26 korda.

Kes on Eesti tšempion?

2022. aasta lõpus otsustas ajakiri Jalka välja raalida ka, kelle käes on Eesti klubide tiitlivöö.

Neil sarnaselt Brownile üht konkreetset kohtumist alguseks võtta polnud, aga kuivõrd taasiseseisvunud Eesti meistriliiga esimeses voorus – 1992. aasta 2. mail – lõppes kolm kohtumist neljast viigiliselt, jäi ainsana püünele Sillamäe Kalevi ja Jõhvi Eesti Põlevkivi duell.

Kuivõrd see kulmineerus Jõhvi 2:0 võiduga, said ka neist tiitlivöö esimesed omanikud!

Pärast seda on tiitlivöö omanikku vahetanud 176 korda, olles praegu JK Tallinna Kalevi valduses, kes napsas selle endale eelmise aasta 26. novembril toimunud karikamängus, kui alistas 3:1 Nõmme Unitedi.

Esimest korda tuleb neil seda kaitsma hakata 10. Märtsil, kui Premium liiga avamängus kohtutakse valitseva meistri Tallinna FC Floraga.


OlyBet

See postitus on valmis vorbitud ja üles laetud alati tööka OlyBet.TV tiimi poolt. Loodame, et meeldib!
Kui soovid samuti OlyBetTV portaali sisu luua, siis võta meiega ühendust kontaktilehe kaudu.

Jaga