Jalgpalliajaloo kiireimad väravad
Christoph Baumgartneri nimi ei pruugi enamik vutisõpradele ilmselt midagi öelda, kuid vähemalt neil, kes panevad ennast aeg-ajalt proovile ka spordimälumängudel, tasub see nüüdsest peakolusse raiuda.
Nimelt sai Leipzigi RB klubi poolkaitsjast nädalavahetusel kõigi aegade kiireima (A-)koondisevärava autor, kui ta tegi kohtumises Slovakkiaga skoori juba mängu kuuendal sekundil.
24-aastane Baumgartner võttis pärast lahtilööki kohe sihiks vastaste värava, tormates järjepanu mööda kolmest mängijast ja pannes seejärel 20-meetrilt teele kauglöögi, mis väravavaht Martin Dubravka jaoks püüdmatuks jäi.
En Hızlı Gol
Slovakya ile Avusturya arasındaki maçta Baumgartner’ın 6. saniyede attığı gol, milli takımlar arasındaki müsabakalarda tarihin en hızlı golü olarak kaydedildi.
— Ülke Puanı (@UlkePuan) March 23, 2024
Nõnda haaras ta sekundiga endale maailmarekordi, sest 2013. aastal tegi Saksamaa koondislane Lukas Podolski kohtumises Ecuadoriga skoori mängu seitsmendal sekundil. Muidugi, tolle tabamuse muudab kurioossemaks tõsiasi, et Ecuador oli see, kes palli lahti mängis…
Saksamaa ja seitsmes sekund olid tegelikult sünonüümid ka nädalavahetusel, sest Florian Wirtz sahistas just siis maavõistluses Prantsusmaa vastu. Igal teisel päeval piisanuks sellest, et vutiportaalide esiuudiseks pääseda, kuid sel korral jäi sekund vajaka.
𝟕 𝐒𝐄𝐂𝐎𝐍𝐃𝐒…..
Florian Wirtz’s first international goal is the 𝐅𝐀𝐒𝐓𝐄𝐒𝐓 goal in Germany’s history. pic.twitter.com/YgYuJcpd1p
— CentreGoals. (@centregoals) March 24, 2024
Wirtzi ja Baumgartneri välkväravatest ajendatuna otsustasime meie Olybet.TVs aga kaardistada erinevate võistluste kiireimad väravad. Järgnev pingerida on pandud ajalisse järjekorda:
EM – 67 sekundit
Kui üldjuhul räägime ajaloo kiireimate väravate puhul sekunditest, siis jalgpalli EMide ajaloos pole esimese minuti jooksul keegi veel skoori teinud. EMide kiireim tabamus pärineb 2004. aastast, kui Venemaa koondislane Dmitri Kiritšenko sahistas alagrupikohtumises Kreekaga võrku mängu 67. sekundil.
Olgu siinkohal välja toodud, et Kreeka kaotas tolle kohtumise 1:2 ning see oli kõnealusel EMil ainus matš, mida hiljem Euroopa meistriks kroonitud Kreeka ei võitnud.
MM – 11 sekundit
MMidel on esimese minuti sees seevastu skoori tehtud küll, koguni kümnel korral. Ots tehti selles arvestuses lahti kohe ajaloo esimesel MMil 1930. aastal, kui rumeenlane Adalbert Deșu sahistas Peruu vastu 50. sekundil.
Neli aastat hiljem nihutas sakslane Ernst Lehner tippmargi 24 sekundi peale ja 1962. aastal sai rekordiomanikuks tšehh Václav Mašek, kes skooris Mehhiko vastu 16. sekundilt.
See tabamus pühiti aga ajalooannaalidest 2002. aastal, kui türklane Hakan Şükür saatis MMi pronksimatšis palli Lõuna-Korea võrku mängu 11. sekundil.
Meistrite liiga – 10,12 sekundit
Prestiižseimas eurosarjas, mis kannab praegu Meistrite liiga nime, pole samuti välkväravatega probleeme olnud. Rekordiomanikuks on Müncheni Bayerni endine mängumees Roy Makaay, kes tegi 2007. aastal Madridi Reali vastu skoori kohtumise 10. sekundil.
Bundesliga – 9,32 sekundit
Liikudes edasi Euroopa tippliigade juurde, siis „kõige aeglasema“ nalju saab visata sakslaste üle. Nimelt mahub Bundesliga tippmark napimalt kümne sekundi sisse: Karim Bellarabi sahistas 2014. aastal Dortmundi Borussia võrku 9,32-sekundilise mängu järel.
Ligue 1 – 8 sekundit
Prantsusmaa jalgpalli kõrgliiga kiireima värava rekord näib võrreldes teiste tippliigadega igivana. Nimelt virutati Ligue 1 tippmark 32 aastat tagasi, kui Michel Rio tegi 1992. aastal Cannes’i vastu skoori kohtumise 8. sekundit.
La Liga – 7,8 sekundit
Hispaania jalgpalli kõrgliiga kiireima värava autoriks on Joseba Llorente, kes jõudis 2008. aastal Espanyoli vastu sihile 7,8 sekundiga.
Premier League – 7,69 sekundit
Napimast-napimalt edestavad hispaanlasi inglased, sest Premier League’i kiireim värav on löödud 7,69 sekundit pärast avavilet. Autoriks Shane Long ning ohvriks Watford.
Serie A – 6,2 sekundit
Euroopa viie tippliiga nobedaim värav pärineb aga Itaaliast, kus Rafael Leão, kes tegi 2021. aastal Sassuolo vastu skoori kõigest 6,2 sekundiga.
Austria kõrgliiga – 5 sekundit
Euroopa kõrgliigade kiireim TÕENDATUD värav pärineb Austria kõrgliigast ning sündis kõigest tänavuse aasta alguses, kui Salzburgi RB ründaja Petar Ratkov oli lihtsalt õnnelik mees (vt videot).
Jõuame otsapidi Eestini
Miks me rõhutasime eespool sõna TÕENDATUD? Seepärast, et mitteametlikel andmetel on ka Eesti jalgpalli kõrgliigas väravavõrk sahisenud viie sekundiga. Sealjuures veel omavärava tõttu, kuid kuna kõnealusest matšist videolinti pole, on meil vaid osaline tõde.
Kõnealune seik juhtus 2009. aasta 12. septembril, kui FC Kuressaare sõitis külla FC Levadiale ja kaotas 0:8. Siinkohal aga sõna saarlaste toonasele peatreenerile Jan Važinskile.
„Levadia mängis palli lahti ning [Konstantin] Nahk andis keskelt pika diagonaalpalli, mille Roland [Kütt] võinuks kergelt noppida, sest polnud võimalustki, et mõni ründaja sinna jõuab, ent ta ütles Jaanis [Kriskale], et too mängiks ning nii lendaski pall pealöögist õnnetult omaväravasse,“ lausus juhendaja toona klubi kodulehele. „Ütleme ausalt, et esimese värava puhul tehtud uskumatu lolluse pärast on jube kahju.“
Oli maailmarekord või mitte?
Seda, et sündmused niimoodi kulgesid, kinnitavad kõik. Ainult, et kas selle peale kulus neli, viis, kuus või seitse sekundit…
„Võis täiesti vabalt viiendal sekundil sündida,” sõnas Levadia abitreener Marko Kristal pärast matši Õhtulehele. „Ma arvan, et oli tõesti viiendal sekundil,” sekundeeris talle Kuressaare vahetuspingil istunud Dmitri Skiperski.
Ka mängu peakohtunik Ainar Kuusk pooldas viienda sekundi väidet: „Pall oli praktiliselt kohe pärast avavilet väravas. Rääkisin hiljem ka mängul viibinud Heigo Niilopiga (endine jalgpallikohtunik – toim) ja tema arvas samuti, et viies sekund.“
Lähtudes pelgalt asjaosaliste ütlustest, purustas Kriska sel päeval ka kiireima omavärava maailmarekordi. Kuigi ametlikku arvestust selles osas ei peeta, on enamik faktikogumeid ühel nõul, et (eelmine) tippmark kuulus inglasele Pat Krusele, kes sepistas 1977. aasta 3. jaanuaril Inglismaa neljanda liiga mängus Cambridge Unitedi vastu omavärava kohtumise kuuendal sekundil.
Ent kuna Levadia-Kuressaare mängust videolinti pole, pole võimalik ka raudse veendumusega öelda, et Kriska ikkagi Kruse rekordi ületas. See sobis mõistagi ka saarlasele. „Ausalt öeldes, siis uhkust ma küll ei tunne. Olen ju ikkagi antikangelane,“ sõnas kaitsja, kes kõnealuses kohtumises teise poolaja alguses ka punase kaardiga varakult duši alla saadeti.
Aegade kiireim värav?
Jättes Kriska tabamuse ajalise tõelisuse aga sinnapaika, siis… kui kiire on ajaloo kiireim värav? Sellele küsimusele vastates tuleb mõistagi arvesse võtta erinevaid parameetreid: kas arvestada ainult kõrgliigade kohtumisi? Kas ainult täiskasvanute mänge? Kas tabamusest peab olema videopilt?
Ent need hetkel sinnapaika jättes on enamik faktikogumeid üksmeelel, et jalgpalliajaloo kiireima värava autoriks on Gavin Stokes, kes saatis Lääne-Šotimaa superliiga I divisjoni matšis (ehk ikkagi ametlik liiga, mitte mingi rahvaliiga) nahkkera Clydebanki võrku 2,1 sekundiga.
Kuidas Maryhilli mees seda tegi? Eks ikka keskringist otse peale virutades!
