Jalgpallireeglid, millest enamik vutisõpru pole isegi kuulnud
Kuigi jalgpall on maailma populaarseim spordiala, ei tähenda see, et vutifännid kõiki selle ala nüansse ja tahke tunneksid. Olybet.TV sõbralik kollektiiv paneb siinkohal õla alla, et tutvustada teile jalgpallireegleid, millest te võib-olla isegi kuulnud pole.
1. Karistuslöögist ei saa omaväravat lüüa
Selleks, et mängijad ei saaks meelega tulemusega manipuleerida, on FIFA juba aastakümneid rakendanud reeglit, kus karistuslöögist palli oma väravasse virutamise korral tabamust ei arvestata.
Kui keegi nõnda talitab, jätkatakse mängu lihtsalt vastasmeeskonna nurgalöögiga. Sama, muide, kehtib ka vabalöögi ja küljeautide korral.
Tõsi, siinkohal tuleb siiski arvesse võtta, et kui keegi – olgu selleks siis väravavaht või kaitsemängija – üritab omaväravasse teel olevat palli mängida, ent teeb seda ebaõnnestunult ja mänguvahend lõpetab ikkagi võrgus, siis sellisel juhul tabamus ikkagi loeb.
Nõnda juhtus omal ajal Aston Villa soomlasest puurivahi Peter Enckelmaniga, kes ei suutnud kontrollida Olof Mellbergi sooritatud küljeauti, mistõttu värav ka luges.
2. Kui pall läheb tühjaks, siis värav ei loe
Kuigi tegemist on äärmiselt vähetõenäolise stsenaariumiga, siis FIFA reeglid näevad ette, et kui pall muutub misiganes hetkel mängukõlbmatuks, siis mäng peatatakse. Nõnda võibki ette tulla, et kui mänguvahend läheb teel väravasse katki või hakkab ootamatult tühjenema, siis tabamust ei arvestata ning mäng jätkub hoopis kohtuniku palliga.
Nõnda juhtus näiteks 2004/05 hooajal Belgia kõrgliigas, kui Anderlechti mängumehe Walter Bassegio võimas jalg palli purustas. Mängu peakohtunik luges toona küll värava ära ning Anderlecht teenis RAA Louvieroise vastu ka 2:1 võidu, kuid hiljem tuli kohtumine just kõnealuse reegli tõttu uuesti mängida.
3. Värava tähistamise eest saadud kaart jääb kehtima isegi kui värav tühistatakse
Kui värava tühistamistest juba juttu, siis seda võib jalgpallis – eriti VARi ajastul – ikka ette tulla. Olgu siis põhjuseks suluseis, viga või mõni muu määruste rikkumine.
Kui aga mängija pärast palli väravasse saatmist tabamust reeglitevastaselt tähistab – näiteks tõmbab särgi seljast või hüppab tribüünidele – ja saab selle eest ka kollase kaardi, siis see hoiatus jääb kehtima isegi juhul, kui tabamus tühistatakse.
4. Punane kaart võib välkuda ka enne avavilet
Kui me juba kaartidest juttu tegime, siis tegelikult võib kohtunik mängija duši alla saata ka enne avavilet. Üldjuhul tuleb rikkumine sellisel juhul sooritada kas mängijate tunnelis või juba platsil viibides. Nõnda läks 2017. aastal näiteks Patrice Evraga, kes lõi enne avavilet vihahoos fänni, mistõttu ka punase kaardi sai.
5. Mängu alustamiseks on vaja vähemalt seitset mängijat
Selleks, et jalgpallikohtumisega algust teha, peab ühes võistkonnas väljakule jooksma minimaalselt seitse mängijat (sh väravavaht). Seega teoorias võivad enne avavilet fännidega tüli norida ja seeläbi punase kaardi teenida koguni neli meest ning kohtumisega hakataks ikkagi pihta.
Kui mingil ajahetkel jääb mängijaid väljakule aga alla seitsme, siis kohtumine lihtsalt peatatakse ning kõnealusele võistkonnale määratakse tehniline kaotus.
6. Kuue sekundi reegel
Lõpetuseks vaat, et jalgpallimaailma mõttetuim reegel: nimelt tohivad väravavahid palli käes hoida maksimaalselt kuus sekundit.
Säärane reegel on mõeldud aja viitmise vältimiseks, kuid reaalsuses kohtunikud sellest väga kinni ei pea. Hoia sa palli käes kuus, seitse, kaheksa, üheksa või kümme sekundit.
Samas, kui sa üritad minna ikkagi äärmustesse, nagu Liverpooli omaaegne belglasest puurilukk Simon Mignolet kunagi tegi, kui hoidis Bordeaux’ vastu palli käes 22 sekundit, siis õigusemõistjad ikkagi sekkuvad.
Karistuseks: esimesel korral vabalöök vastastele ja järgnevatel kordadel ka kollane kaart.
Boonusena toome välja veel omapärase nüansi, et Inglismaa madalamates liigades – alates Conference’ist ehk viiendast tasandist – ei tohi võistkonnad mängida mustas särgis.
Tegemist on ajaloolise reegliga, mis võeti omal ajal kasutusele, kuna seda värvi särke kasutasid kohtunikud. 1993. aasta Inglismaa jalgpallireformiga, millega tekkis ka Premier League, pühiti see küll ajaloo prügikasti, kuid seda ainult kõrgematel tasanditel. Madalamal selle reegli kallale miskipärast ei mindud.
Nõnda oli see mitu head hooaega pinnuks silmas Wrexhami jalgpalliklubi ühele staaromanikule Rob McElhenney’le, kes soovis pärast klubi soetamist kasutusele võtta musta särgi – et austada seeläbi vana (söe)kaevanduslinna – kuid ei saanud seda teha enne, kui meeskond League Two’sse tõusis.
Mullu see neil õnnestus ning Wrexham värvuski kaevurite auks musta!
I’ve been trying to get this one made for 3 years. Under national league rule, we couldn’t have a black kit. Not a problem anymore 😉 pic.twitter.com/xCXGzuRpmX
— Rob McElhenney (@RMcElhenney) July 12, 2023
