Jeremy Lin – mees metsast, kes tõusis üleöö NBA superstaariks

2011. aasta NBA tööseisak tuli Jeremy Linile kasuks. Ta muutis oma viskestiili ja tegi end väga palju tugevamaks, kuid keegi poleks osanud oodata, et oma debüüthooajal keskmiselt 2,6 punkti visanud mehest saab 2012. aasta veebruaris liiga kõige kuumem nimi.

Golden State Warriorsiga esimest korda NBA väljakul mütanud Lin ei saanud tööseisaku tõttu end klubi uuele peatreenerile Mark Jacksonile tõestada. Kuna tema debüüthooaeg polnud midagi märkimisväärset ja juhendaja tahtis meeskonda täiendada tsentriga, visati tagamees tööseisaku lõppedes üle parda.

Kolm päeva hiljem liitus Lin Houston Rocketsiga, kellele sai end kontrollkohtumistes näidata. Ta mängis vähe, ei jätnud taas muljet ning kuivõrd Rocketsil olid garanteeritud lepingutega mängujuhid Kyle Lowry, Goran Dragic ja Jonny Flynn, läks Lin uue koduklubi jahile. Saatuse tahtel lahkus ta Houstonist, et nemadki saaksid end täiendada ühe keskmängijaga.

Taas kulus Linil järgmise võimaluse saamiseks kolm päeva.

New York Knicks oli loobunud mängujuhist Chauncey Billupsist, et palgata tsenter Tyson Chandler. Kuivõrd Baron Davis oli trauma küüsis ning vigastada sai ka Iman Shumpert, vajas suure õuna klubi tagaliini sügavust.

Selleks palgatigi Lin. Ja oi kui hea otsus see oli…

Lin kartis vallandamist

Maailma ühe parema ülikooli Harvardi lõpetanud Lin seadis eesmärgiks tõusta Knicksi varumeheks, kuid meeskonnakaaslaste vigastustest hoolimata ei saanud ta väga palju võimalusi.

Nõnda saadetigi Lin 2012. aasta jaanuaris tänasesse G liigasse. Seal tehtud kolmikduubel aitas ta tagasi Knicksi, kuid mängija kartis lepingu lõpetamist nii väga, et palus ühel kaplanil tema nimel palvetada.

Lin naasis küll Knicksi, aga et Davise vigastuspaus kujunes ootamatult pikemaks, mõtles klubi käesoleva loo peakangelase minema saatmisele. See on küll tagantjärele tarkus, aga olgu tänatud kõrgemad jõud, et seda ei tehtud, sest oma kohast kümne küünega kinni hoidnud Lin tõusis superstaariks.

D’Antoni jokker

Tõsi, Knicksi veebruari esimeses mängus etendas Lin pisikest rolli. Ta käis väljakul vaid seitsmeks minutiks, kuid kohtumine Boston Celticsi vastu oli märgiline. Nimelt mängis New Yorgi sats neljandal veerandajal maha suure edu, kaotas kahe punktiga ning fännid nõudsid peatreener Mike D’Antoni pead.

Celticsi lahingu järel oli Knicks kaotanud eelmisest 13 kohtumisest tervelt 11. Lin mängis vähe, kuid et keegi klubi rünnakute dirigentidest ei suutnud D’Antoni rünnakujoonist käima saada ja pinge oli meeletu, otsustas treener anda Linile võimaluse.

4. veebruaril võeti kodusel Madison Square Gardenil vastu Brooklyn Nets. Lin teenis NBA karjääri suurimad minutid (36) ning osutus jokkeriks, keda vajas D’Antoni nagu õhku. Pallur viskas 25 punkti, jagas seitse korvisöötu ning mis kõige tähtsam: Knicks võitis 99:92.

Edasine, nagu ütlevad klassikud, on ajalugu. Järgmiseks mänguks edutati Lin algkoosseisu ning jätkas oma vägevat seeriat, visates nii punkte kui ka dirigeeris rünnakut. Tema vedamisel võitis Knicks seitse kohtumist jutti.

Enne kuu lõpus toimunud tähtede mänguks tehtud pausi jõudis Lin veebruaris käia algkoosseisus väljakul 12 kohtumises. Knicks võitis neist üheksa, nende uus täht tõi selle aja jooksul keskmiselt 22,5 silma ja 8,7 tulemuslikku passi.

Mainitud kohtumiste hulgas oli mitu mälestusväärset sooritust. Näiteks kostitas ta Los Angeles Lakersit 38 punktiga, misjärel võttis Lini kohta sõnas tolles lahingus 34 silma kogunud Kobe Bryant. “Üldiselt pole nii hästi mängivad pallurid mehed metsast. Küllap oli ta varemgi tasemel mängija, kuid keegi ei pannud seda tähele,” rääkis ta.

Minnesota Timberwolvesi vastu kindlustas Knicksile võidu just Lini vabavise 4,9 sekundit enne lõppu, kui seis oli 98:98. Kolm päeva hiljem tabas ta Toronto Raptorsi vastu lõpusireeniga kolmese, tuues oma leivaisale 90:87 võidu.

Kuigi Lini imelise kuu puhul tõstetakse enim esile just hiilgepartiid Lakersi vastu, oli tegelikult tema parim esitus lahing valitseva meistri Dallas Mavericksiga. 28 silma kõrvale jagas pallur tervelt 14 korvisöötu ning nagu USA Today kirjutas, sai Lin hakkama kõigega, millega üritas Mavericks tema tiibu kärpida: nad võtsid kahe mehega, üritasid karpi suruda, proovisid tema pidurdamiseks nii pikki kui ka lühemaid kaitsjaid, aga miski ei töötanud. Mitte miski.

Lini esiletõus tekitas paksu verd

Märtsis Lini hoog rauges. Osalt seetõttu, et D’Antoni asemele palgati peatreeneriks Mike Woodson, kelle joonises polnud kattest mäng, mis Linile nõnda hästi sobis, nii oluline kui eelmisele juhendajale. Osalt seetõttu, et pallurit segas põlvemure, mis vajas lõikust ning mängija kuulutas hooaja enneaegselt lõppenuks.

Neli aastat hiljem selgus, et Linsanity’ks ristitud ajajärk tekitas Knicksis paksu verd. “Et Jeremy saaks särada, pidi ta mängima teatud moodi. Täpselt sama kehtis ka Carmelo Anthony ja Amar’e Stoudemire’i kohta,” rääkis D’Antoni intervjuus ESPNile.

“Seega tekkiski küsimus, kas nad kõik suudavad ühtselt tegutseda? Selleks pidanuks Melo mängima suure äärena, aga ta ei tahtnud seda eriti teha. Selleks pidanuks Amar’e olema varutsenter, aga ta ei tahtnud seda eriti teha.”

Mõni kuu varem oli ka Stoudamire märkinud, kuidas Knicksis polnud teps mitte kõik Lini uue seisusega rahul. Ta ei toonud küll välja ühtegi nime, ent NBA ringkondades olid kõik kindlad, et korvialune jõud viitas just Anthonyle.

Nõnda piirduski Lini karjäär New Yorgis vaid ühe hooajaga. Samas tuleb ääretult tööka mängujuhi kiituseks öelda, et ta ei jäänud NBAs üheööliblikaks.

Jah, Lin ei kerkinud uuesti kordagi nõnda suureks täheks kui ta oli 2012. aasta veebruaris, ent tal oli kokkuvõttes viisakas üheksa hooaega kestnud NBA karjäär, kus viskas keskmiselt veidi üle 11 punkti mängus ja jagas neli korvisöötu.

Pealegi jäi tal NBAst näppude vahele midagi muud peale raha ja kuulsuse, kui Lin tuli 2019. aastal Toronto Raptorsi särgis meistriks. Seejärel on tänaseks 36-aastane mängija teeninud leiba Hiinas, G liigas ja Taiwanis ning vajunud suure korvpalli mõttes unustuste hõlma.

Aga seda imelist kuud 12 aastat tagasi ei unusta ükski NBA fänn.