Kas USA valitseb endiselt korvpallimaailma?

Kümnendeid seadsid Ameerika Ühendriigid korvpallimaailmas teistele järgimiseks standardi. Nad võivad arvata, et see on endiselt nii, kuid viimased trendid viitavad muule. Korvpall on muutumas, ehk jäädavalt.

James Naismith võis sünni poolest olla kanadalane, kuid ajaks, mil ta esimesed reeglid välja mõtles, oli korvpalli idee autor kolinud Ühendriikidesse (Massachusettsi, et olla täpne – korvpalli sünnikohta). Järgneva 131 aasta jooksul on ameeriklased võidujooksu vedanud. Ükski täie mõistuse juures olend ei kahtleks selles.

Sobivaks mõõdupuuks võiks seada olümpiamängud. Hoolimata sellest, et 1988. aasta Souli olümpiani kasutasid ameeriklased vaid amatöörmängijaid, võideti esimesest üheteistkümnest kullast üheksa – ja Nõukogude Liidu vastuoluline triumf 1972. aastal vääriks eraldi lugu. Alates 1992. aasta Barcelona olümpiast, kus ameeriklasi esindas NBA suurimatest tähtedest koosnev Dream Team, on põrutud vaid korra. Ateenas 2004.

See oli esimene kord, kui USA tundus lihtsurelik. Aastatel 2002 kuni 2006, kui arvestada ka maailmameistrivõistluste tulemusi, lepiti kuuenda, kolmanda ja kolmanda kohaga. Vastus? Aastatel 2006 kuni 2019 võideti viis turniiri järjest, kaotamata ainsatki mängu. 58 võitu, null kaotust.

2019. aasta maailmameistrivõistlustel võideti viis esimest kohtumist, siis aga ootas veerandfinaalis Prantsusmaa. Neljandal veerandajal, veel 7:39 enne lõppu juhiti seitsme punktiga, lõpuks aga kaotati kümnega. Šokk, jah, kuid ka vahepealse võiduseeria käigus pääseti vahel üle noatera. Järgnenud kaotus Serbiale tähendas, et lõppkohaks märgiti seitsmes – USA läbi aegade halvim tulemus.

Uus päev, uus meeskond

Kaks aastat hiljem toimunud olümpiamängudele sõitis toonasest koosseisust vaid kaks mängijat, mainet kutsuti päästma terve plejaad NBA tähtmängijaid. Esimene mäng Tokyos? Prantsusmaaga, seitsmepunktiline kaotus. Järgmised viis mängu USA aga võitis ja finaalis serveeriti neile magusaim võimalik revanš – numbrid tablool võisid viidata tasavägisusele, aga USA juhtis viimased 38 minutit ja alistas Prantsusmaa 87:82.

Tõe huvides tuleb märkida, et peatreener Gregg Popovichil ei tekkinudki võimalust meeskonda korralikult ette valmistada. Hulk staare langes rivist omal soovil või vigastuse tõttu, NBA hooaeg lõppes aga vaid viis päeva enne esimest matši prantslastega. Kevin Durant, Draymond Green, Damian Lillard, Devin Booker ja teised taastasid USA koha toiduahela tipus. Nüüd maailmameistrivõistlustele sõitnud koosseis on aga hoopis teistsugune.

Ametisse on määratud uus korvpallidivisjoni president (Grant Hill) ja uus peatreener (Steve Kerr), viimase käsutuses on kõigest neli NBA Tähtede mängul käinud meest (ehk All-Stari) – Edwards, Haliburton, Jackson Jr. ja Ingram. Täiskasvanute tasemel ei ole USA koondist varasemalt esindanud keegi. Kas mainitud nelik pluss Banchero, Bridges, Brunson, Hart, Johnson, Kessler, Portis ja Reaves veavad välja?

See nimekiri oli ka peidetud ülesanne: mitu eesnime suudad paberile kanda? Vastuste lehe leiad loo lõpust, vahepeal võid aga sama proovida ka teise nimekirjaga: Boozer, Kidd, James, Williams, Redd, Wade, Bryant, Howard, Bosh, Paul, Prince ja Anthony. Olümpiavõitjad aastast 2008, Redeem Team.

Jõuvahekorrad muutuvad

Kui maailmameistrivõistlustele sõitev nimekiri peab ütlema üht, olgu selleks ameeriklaste naeruväärne sügavus. NBA All-Staride sekka on nimetatud 68 tegevmängijat, neist 52 on ameeriklased; ühelgi teisel riigil pole ette näidata rohkem kui kahte. See tähendab, et USA-l on ligikaudu 26 korda rohkem staarmängijaid kui ühelgi konkurendil.

Numbrid on veelgi rohkem kaldu, kui arvestada kogu liigat. 2022/23 hooaja avaõhtul oli klubide palgal 501 mängijat, kellest 381 Ameerika Ühendriikide kodakondsed. Vaid Kanada, kel 22 esindajat, saaks NBA mängijatest välja panna terve võistkonna. Austraalia (10), Prantsusmaa (9) ja Saksamaa (6) moodustavad esiviisiku.

Neid numbreid arvestades võiks pidada trükiveaks fakti, et viimati võitis mõni ameeriklane NBA MVP (põhihooaja kõige väärtuslikumale mängijale antav auhind) 2017/18 hooajal ehk viis aastat tagasi, kusjuures eelneva 72 hooaja jooksul oli sama au pälvinud vaid neli välismaalast. Vaid üks ameeriklane pääses 2022/23 NBA sümboolsesse viisikusse; võiks väita, et liiga neli parimat korvpallurit on välismaalased.

Kui lisada eelnevale tõsiasi, et rahvusvahelistes mängudes on väljaku mõõtmed ja reeglid veidi erinevad, tundub juba loogilisem, et USA jaoks ei tule võidud enam mängeldes. Maailm on järele jõudnud ja mängijad, kes ei kuulu NBA-sse, võivad olla sarnasel tasemel. Kui kohal on parimatest parimad, püsib USA tänu oma valikule endiselt esikohal, kuid vahed on väiksemad kui kunagi varem.

Kes on vastased?

Viimast nägime ka maailmameistrivõistluste eel. Puerto Rico (117:74) ja Luka Doncicita mänginud Sloveenia (92:62) pandi armutult selili, kuid Hispaania (99:88) ja Saksamaaga (99:91) püsis põnevus lõpuni välja. Et seni ollakse kaotuseta, võib noore meeskonna jaoks isegi murekoht olla – loorberitele puhkama jääda ei tasu.

C-alagrupist peaksid nad suuremate muredeta läbi marssima, sest Jordaania ja Uus-Meremaa tulevad platsile selge autsaiderina. Kolmas vastane on Kreeka, kelle ridadest puudu kahekordne NBA MVP Giannis Antetokounmpo – ja hiljutises kontrollmängus jäi USA selgelt peale (108:86).

Teises alagrupivoorus liituvad C-grupi parimatega D-grupi kaks esimest. Üks neist on ilmselt Leedu (kelle liider ja NBA All-Star Domantas Sabonis eemale jääb), teine kas Mehhiko, Montenegro või Egiptus. Kõik oma standardite järgi head meeskonnad, kuid ameeriklastel lasub sisuliselt kohustus kaotusteta veerandfinaali jõuda.

Siis võib neid oodata tõsisem proovikivi, tõenäoliselt Itaalia (tubli ja ühtlane, kuid superstaarideta koosseis) või Serbia (kahekordse NBA MVP Nikola Jokicita). Kaugemale vaadates: miks mitte Saksamaa, kes kontrollmängus ühel hetkel 16 punktiga peal oli? Või Kanada, kel rivis seitse NBA mängijat? Äkki Sloveenia, nüüd koos Luka Donciciga?

Eelmisel aastal kohtusid Euroopa meistrivõistluste finaalis raskekaallased Hispaania ja Prantsusmaa. Hispaanlased on kindlasti konkurentsis, kuid jäid turniiri eel ilma oma parimate mängujuhtide Lorenzo Browni ja Ricky Rubio teenetest; prantslased valmistuvad koduse Pariisi olümpia peaprooviks ilma NBA jaoks valmistuva ükssarviku Victor Wembanyamata.

Pariisile mõeldes ootab lahendust veel üks trumpkaart. Valitsev NBA MVP Joel Embiid, sünnilt Kameruni mees, sai möödunud aastal nii Prantsusmaa kui ka USA passi. Seni ei ole ta kummalegi sõrme andnud. Kas see võib olla otsus, mis USA korvpallikoondise pjedestaalilt kukutab? Peagi oleme targemad.

* * *

2023 USA korvpallikoondis: Anthony Edwards, Tyrese Haliburton, Jaren Jackson Jr., Brandon Ingram, Paolo Banchero, Mikal Bridges, Jalen Brunson, Josh Hart, Cameron Johnson, Walker Kessler, Bobby Portis, Austin Reaves.

2008 USA korvpallikoondis: Carlos Boozer, Jason Kidd, LeBron James, Deron Williams, Michael Redd, Dwayne Wade, Kobe Bryant, Dwight Howard, Chris Bosh, Chris Paul, Tayshaun Prince, Carmelo Anthony.