Klubi, mis teeb kõikidele teistele silmad ette

Kui jalgpalliväljakul võib maailma kaasaegseimaks klubiks pidada Manchester Cityt – jätkem nende hiljutine ärakukkuminesiinkohal kõrvale –, siis väljaspool seda on selleks ilma igasuguse kahtluseta Forest Green Rovers.

Kes siinkohal suured silmad teeb, see võib rahulikult sisse-välja hingata. Ega 1889. aastal asutatud klubi peagi teadma. Kuid võiks, sest teist nende sarnast maailmas lihtsalt pole.

Kuigi roheliste – nõnda klubi fännide poolt kutsutakse – vutiteekond sai alguse 135 aastat tagasi, siis nende praegune peatükk, mistõttu ka meie neist kirjutame, algas 2010. aastal.

Nimelt otsustas briti roheärimees Dale Vince osta siis enamuse klubist. Põhjus selleks oli lihtne: tema rajatud roheenergia firma Ecotricity, mille turuväärtus ulatus miljarditesse, asus Gloucestershire’i maakonnas, kus resideerus ka Forest Green.

Ametlik: maailma rohelisim klubi

Uue omanikuna oli Vince valmis ka vuti nimel oma rahakoti rauad valla päästma, kuid tema investeeringutel oli konks. Nimelt hakkas roheline krõbisev klubi suunas liikuma ainult ühel tingimusel – rohelisel!

Uut suunda hakati käima koguni nõnda sihikindlalt, et 2018. aastal väljastati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames neile süsinikuneutraalne sertifikaat, mille tulemusena sai Forest Greenist ametlikult kõige rohelisem klubi maailmas.

Või 21. sajandile kohaselt oleks vast paslikum kirjutada, et kõige jätkusuutlikum klubi maailmas.

Abi saab bambusest ja vetikatest

Mida Forest Green siis tegi? Näiteks ei pakuta nende klubis liha, vaid kogu menüü koosneb täielikult taimetoidust. Seda sealjuures nii mängijate kui ka fännide jaoks.

Kui esiti olid nende särgid valmistatud bambusest, mis vajab kasvamiseks märgatavalt vähem vett kui puuvill, siis praeguseks on üle mindud taastöödeldud plastikule ja kohviubade jääkidele.

Nende staadioni katusel on päikesepaneelid, mis toodavad 20 protsenti vajaminevast energiast. Ülejäänud saavad nad lähedalasuvast tuulegeneraatorist, mille rajas Vince’i firma Ecotricity.

Mis veel? Vutiväljakut ei hoolda nad mitte kemikaalide vaid vetikatega ning murutraktorid töötavad mõistagi elektri jõul. Nagu ka ülejäänud võistkonna masinapark, kust võib leida ka suure tiimibussi.

Mõnitusobjektist teenäitajaks

Kui esialgu langesid nad sääraste muudatuste tõttu naerualustaks – 2015. aastal, kui taimetoidu menüüd tutvustati, käisid paparatsod spetsiaalselt mängijaid pitsakohtades otsimas-pildistamas, ning vastasfännid mõnitasid neid mängudel hüüetega nagu „Kus on teie burgeriputka?“ ja „Liha! Liha! Liha!“ –, siis praeguseks on olukord muutunud.

Viimastel aastatel annavad Forest Greeni ninamehed ja omanik Vince konkurentidele aina rohkem loenguid sellest, kuidas klubina jätkusuutlikult (loe: roheliselt) majandada. Sealjuures ei tehta seda ainult Inglismaal: hiljuti külastas neid ka Dortmundi Borussia delegatsioon.

„Tore on näha, et jätkusuutlikus on saamas oluliseks ka jalgpallis. Kümme aastat tagasi olime üksik hääl radikaalse ideega, kuid tänapäeva maailmas muutub see aina enam normaalsuseks,“ sõnas Vince.

„Jalgpalliklubidel on täpselt samasugune vastutus nagu kõikidel teistel, et oma jalajälge vähendada. Ent erinevalt paljudest teistest on meil ka võimalus olla platvormiks miljonitele inimestele üle kogu maailma,“ lisas ta.

Visioon käib edasi

Sealjuures on oluline rõhutada, et kuigi juba süsinikuneutraalne ja jätkusuutlik, pole Forest Green loorberitele puhkama jäänud. Nad otsivad jätkuvalt viise, kuidas klubi jalajälge vähendada, olgu lahenduseks siis midagi lihtsat ja pisikest, nagu „pargi ja reisi“ süsteem fännidele või suurt, nagu süsinikneutraalne staadion.

Nimelt on neil töös plaanid uue, 5000-pealise Eco Parki rajamiseks, mis ehitataks täielikult puidust – kõige keskkonnasõbralikumast materjalist.

Arvestades, et Nailsworthi linnas, kus Forest Green Rovers asub, elab kõigest 6000 inimest, on see küll ambitsioonikas (ja ehk isegi klubi rohevisiooniga vastuollu minev?), kuid Vince’i sõnul vaatavad nad lihtsalt tulevikku ja hindavad oma kasvupotentsiaali.

Sest juba praegu väisab nende kodumänge keskeltläbi 3000 inimest ning nende (põhimõttelises) fännigrupeeringus on esindatud üle 100 rahvuse üle kogu maailma. Sest tegemist pole mitte lihtsalt vutiklubi, vaid maailma teadlikuima vutiklubiga.

Kaua oldi eikeegid

Mis puudutab vutti, siis sellestki ei saa rohesuunast rääkides üle ega ümber. Nimelt on Forest Green Rovers just praegu nautimas oma ajaloo parimat perioodi. Või noh, oli nautimas…

Kuigi klubi auhinnakapist võib leida ridamisi trofeesid, on enamik neist kohaliku tähtsusega ja/või rahvaliiga tasemega. Säärane on näiteks 16 puhul pea kohale tõstetud Stroud Charity Cup.

Reaalsuses veetis Forest Green esimesed 109 aasta mudaliigades ja alles 1998/99 tõusti Football Conference’i ehk tugevuselt viiendale liigatasandile.

Sealgi virelesid nad üldiselt põhjaotsas ning kahel puhul pidanukski nad tagasi mutta langema, ent konkurentide finantsraskused ja pankrott olid need, mis klubi päästis.

Rohepöördega kaasnes ka edu

Kes siinkohal arvab, et asi muutus siis, kui Vince oma roherahaga õla alla pani… noh, sel on ainult pooleldi õigus. Sest kuigi Ecotricity finantsmusklist on olnud palju abi, on need investeeringud olnud rohkem põhimõttelised ja platsivälised.

Väljakul pusiti ikka samamoodi edasi, kuid 2016/17 hooajal õnnestus Forest Greenil viimaks teenida ihaldatud tõus Inglismaa profisüsteemi ehk League Two’sse.

Vähe sellest, 2021/22 tõusti omakorda League One’i, kuid sellele järgnesid kaks väljalangemist, mistõttu mängitakse tänavu taas viiendal tasandil, mil sponsorpõhjustel nüüd nimeks Vanarama National League.

Ent nagu siit artiklistki läbi kumab, polegi see kõige olulisem. „Väljalangemine pole mõistagi see, mida keegi soovib, kuid see on üks osa jalgpallist. Kindlasti pole see aga maailma lõpp,“ oli rohelise mõtteviisiga Vince’i läbimõeldud sõnamäng pärast tagasi „amatööride“ sekka pudenemist.