Ryder Cup 2023: Kõik teed viivad Rooma

Kui kuuled Ryder Cupist esimest korda, oled ehk elu valesti elanud. Isegi keskmisele spordifännile pakub golfi suurim vaatemäng etendust, mida vähesed teised spordialad suudavad pakkuda.

See aeg aastast on jälle käes. Sel nädalavahetusel kogunevad maailma parimad golfarid, pluss-miinus mõni üksik, Rooma. Neid ootab 44. korda toimuv Ryder Cup, iga kahe aasta tagant toimuv golfivõistlus, kus võtavad mõõtu Ameerika Ühendriikide ja Euroopa võistkonnad. Legendide mõõduvõttudes on kaalul igavene kuulsus ja rahvuslik (või siis kontinentaalne) au.

Kaks konkurenti on mõõtu võtnud alates aastast 1927, ameeriklased on 43 võistlusest võitnud 27; tõsi, alates 1979. aastast, kui Suurbritannia võistkonna asemel (või laienemise tulemusena) kohtutakse Euroopa võistkonnaga, juhivad eurooplased 11:9. USA ei ole Euroopa pinnal võidurõõmu maitsnud 1993. aastast, seega pole kahtlustki, milline on nende eesmärk Roomas.

Rääkides sellest, keda Roomas näeb, siis maailma kuulsaim golfar – Tiger Woods – ei kuulu taas USA võistkonda. Hoolimata sellest, et teda peetakse oma ajastu parimaks, ei ole Woods võistkondlikus mängus kunagi tugev olnud. Tema tulemused Ryder Cupil on kesised, ekspertide sõnul satuvad tiimikaaslased aukartuse küüsi ja vastastele pakub Woods vaid lisamotivatsiooni. Ja muidugi on ta pooleldi pensionil. Plussid ei kaalu miinuseid üles.

Kaptenid, Zach Johnson ameeriklaste ja Luke Donald eurooplaste poolel, on oma valikud langetanud. Maailma esinumber Scottie Scheffler (USA) on kohal, nagu ka endised esinumbrid Jon Rahm (Euroopa), Rory McIlroy (Euroopa), Justin Thomas (USA), Justin Rose (Euroopa), Brooks Koepka (USA) ja Jordan Spieth (USA). Täpselt nii, nagu 96 aastat tagasi plaanitud.

Seemnekaupmees (The seed merchant)

Ta sündis 24. märtsil 1858 neljanda lapsena kaheksast Prestonis, Lancashire’is. Tema isa Samuel, kellelt ta nime sai, oli aednik, ema Elizabeth aga õmbleja. Ta ise õppis õpetajaks, aga alustas karjääri logistikas ja liikus siis isa käe alla, kes oli äri laiendamise läbi jõudnud lillede ja seemnetega tegelemiseni.

Hõõrumised isaga sundisid teda kodus lahkuma ja Londonisse kolima, kus ta rivaali ridades tööd sai, aga 1890. aastateks sündis äriidee: müüa seemneid väikestes pakendites, täpselt sellistes, nagu tänagi levinud – inglased tundsid neid pennipakendina, sest igaüks maksis ühe penni. Kaup läks inimestele peale, peagi oli seemneärikast saanud rikas mees.

Sport polnud teda kunagi liigselt huvitanud, kuid 50-aastaselt oli tervis kehv. Sõbra soovitusel hakkas ta käima golfi mängimas, et värskes õhus aktiivne olla. Selgus, et algaja kohta on ta päris hea. Aga samal ajal tõstsid pead ameeriklase, kes valitsesid Briti lahtiseid aastatel 1921 kuni 1933. Kodumaa patrioodina võttis ta asja isiklikult. Parimad parimate vastu, peaasi, et briti peale jääksid.

Tema nimi oli Samuel Ryder ja just tema algatusel peeti 1927. aastal esimene Ryder Cup. Karikas, mille võitjad veel tänagi pea kohale visata saavad, maksis ligi 300 naela – rohkem, kui keskmine tööline tol ajal aastaga teenis.

Garderoob (The Wardrobe)

Ta sündis 24. mail 1910 neljanda lapsena kümnest Houstonis, Texases. Tema isa oli John O’Brien, ema Lila Mae Demaret. Golfini jõudis ta varakult: kotipoisina alustas ta kümneselt, kolm aastat hiljem võitis oma esimese võistluse. Keskkooli teisel aastal oli ta juba professionaalne golfar.

Aastatel 1935 kuni 1958 võitis ta kokku 31 PGA Touri võistlust ja kerkis esimeseks kolmekordseks Masters-sarja võitjaks triumfidega aastatel 1940, 1947 ja 1950. See aga ei tähenda, et peaksid olema temast kuulnud. Suurema osa karjäärist veetis ta Ben Hogani ja Sam Sneadi varjus. Siis tulid Arnold Palmer ja Jack Nicklaus, siis sai televisioonist uus meelelahutusvorm.

Tõenäoliselt oli ta sündinud valel ajastul. Täna oleks tema uhkeldav stiil ja Texase iseloom pakkunud suurepärase teleprodukti. Erilised, eredavärvilised riided tegid temast fännide lemmiku, kes peatuspaikades aja mööda saatmiseks ööklubides komöödiaõhtutel esines. Aga ta oli mängides päriselt hea – ajakiri Golf Digest nimetas ta aastal 2000 kõigi aegade paremuselt 20. golfariks.

Tema nimi oli Jimmy Demaret ja ta võitis Ryder Cupi aastatel 1947, 1949 ja 1951. Kolmel turniiril jäi tema saldoks kuus võitu ja mitte ühtegi kaotust – paremat statistikat ei ole vastu panna mitte kellelgi.

Ken (The one to watch)

Ta sündis 31. oktoobril 1999 pere teise lapsena, pesamunana, Eslövis, Rootsis. Tema isa Johan oli tubli golfiharrastaja, kes tutvustas mängu ka kaheksa-aastasele pojale. Tema ise oleks pigem mänginud jalgpalli, aga kuna isa lubas rajal veedetud lisatundide eest jäätist, oli asi paigas. Ema Mia nägi pojas varakult potentsiaali.

Ülejäänud 23 mängijat, kes Roomas üles rivistuvad, ei vaja golfifännidele tutvustamist. Tosin parimat pääsesid põllule kogutud punktide alusel, teise tosina valisid kaptenid. Kõik on omas mahlas tähed, tema ei mahu edetabelites aga isegi 50 parema eurooplase sekka. Alles paar kuud tagasi, juunis, alustas ta profikarjääri.

“Ta alles hakkab oma lugu kirjutama. Arvan, et ta on haruldane talent,” märkis eurooplaste kapten Luke Donald pressikonverentsil. Greg Sands, tema treener Texas Tech ülikoolis, oli veelgi ülistavam. “Treeneritena tahame alati mängijatele mingi jälje jätta. Aga tema puhul ei saa ma seda väita, sest, noh, tema puhul pani Jumal kokku perfektse golfari,” märkis Sands intervjuus Daily Mailile.

Tema nimi on Ludvig Aberg ja temast sai just esimene mängija ajaloos, kes kuulub koosseisu Ryder Cupil, osalemata varasemalt ühelgi suurel turniiril. Nad kutsuvad teda Keniks, sest ta on laitmatu. Jätke see nimi ja see naeratus meelde, sest see on alles algus.