Kõikide NHLi klubide vangerdused enne hooaja algust: koos vihjetega

Lepime kõigepealt kokku, et rohkem pandeemiaid ja lockdowne ei tule, onju! Aus hooaeg on ees. Kokku on NHLi regulaarhooajaks kirjas 1312 mängu, kus igale meeskonnale jagub 82. Olen kokku seadnud ülevaate kõikide meeskondade hooajavahelistest tegudest ja pannud kirja omapoolsed vihjed ja lootused tulevaseks hooajaks. Loomulikult on ennustamine tänamatu töö, aga keegi peab seda tegema, siis miks mitte mina.

Nüüd pealkirjas välja lubatud ülevaade. Ühtegi klubi ei ole sellest välja jäetud, aus mäng alaku!

Läänekonverentsi Pacific divisjon

Anaheim Ducks
7. koht, 31-37-14 (21/22 hooaeg)

Igal juhul on sel hooajal play-offidele jõudmine Partidele edasiminekuks ja finaalini jõudmine oleks uskumatu suursaavutus. Suuremate uudistena läks kogu karjääri meeskonnas mänginud kapten Ryan Getzlaf pensionile ja tema koha võtab sisse New York Islandersis tubli hooaja teinud Ryan Strome.

Teine, võib-olla isegi kõige olulisem liituja, on ründehimuline kaitsja John Klingberg, kes tuli Dallasest. Anaheim on noor meeskond, millel head eeldused teha tugev hooaeg ja rosteris on endiselt väravamasin Troy Terry, litrivõlur Trevor Zegras ja eelmisel hooajalt draftitud Mason McTavish. Noor, uljas sats peab ilmselt leidma stabiilsuse – isegi kui seda ei leita, siis toovad noored talendid kamaluga nauditavaid hetki.

Calgary Flames
1. koht, 50-21-11 (21/22 hooaeg)

Kindlasti üks eelmise hooaja teravamaid meeskondasid. Ja nii ka seekord. Mängijate turul on tehtud päris huvitavaid liigutusi. Läinud hooajal üle saja punkti kogunud Matthew Tkachuk otsustas vastu võtta Florida päikeselise pakkumise.

Veelgi veidram on üheksa hooaega Calgarys mänginud Johnny Gaudreau lahkumine, kes vabaagendina ei võtnud vastu senise leivaisa pakkumist, vaid läks tagasihoidlikumatel tingimustel Columbus Blue Jacketsisse. See viimane on üllatav seda enam, et kui Calgary võib vabalt flirtida mõttega Stanley karikast ja Florida Panthers on eelmise aasta põhihooaja võitja, siis Blue Jacketsi jaoks on see unistus kauge ja helesinine.

Nutma siiski Calgarys ei hakata. Stanley karikatiimist toodi kohale Nazem Kadri, kes tuli oma isikliku parima hooaja pealt. Tkachuki vastu kaubeldi Panthersist eelmise põhihooaja punktitabeli teine, Jonathan Huberdeau. Supertäiendusena kaitsesse MacKenzie Weegar ning legendaarse teletop lausega: „see pole veel kõik“, kauba peale noor Cole Schwindt ja tingimuslik 2025 drafti esimene valik.

Lööge nüüd plussid-miinused kokku. Hooaja eelvaates on küsimärke, kas oma põhistaarid vahetanud tiim saab uute meestega keemia sujuma? Samuti on küsimärke puurivahtide osakonnas, aga parima pakkumise teeksin Stanley karikafinaalile – siin on kvaliteeti küll. Üldiselt peaks play-offid olema reaalsed ja sealt edasi võib raske töö ja veidikese õnnega kanda kaugele.

Edmonton Oilers
2. koht, 49-27-6 (21/22 hooaeg)

Pole vist vaja pikalt rääkida, et Connor McDavid ja Leon Draisaitl on täna hoki parim duo ja tundub, et lähevad aina paremaks. Väravasse toodi juurde Jack Campbell. Tema puhul tuleb küll loota, et nüüd jääb stabiilselt oma parimat vormi pidama. Virisev Mikko Koskinen saadeti eest ära Šveitsi. Play-offide parim Evander Kane ja Brett Kulak toeks ründes. Koos uue esiväravavahiga võivad lõpuks hakata kaugel põhjas paistma ajad, kui litrit liigutasid 99 ja 17 ehk ajaloo parim duo hokis Gretzky ja Kurri.

Kui kaitse, mis on olnud katmata koht Edmontoni raudrüüs, vähegi peab, siis on kõik võimalik. Tegelikult saadi kaitse pidama juba treenerivahetusega eelmisel hooajal, kui Dave Tippetti asemele toodi Jay Woodcroft. Koos treenerivahetusega paranes esipaari Darnell Nurse ja Cody Ceci mäng statistiliselt lausa 46%. Sel hooajal, erinevalt eelmisest, pole põhjust kahelda, et jätkatakse sealt, kus pooleli jäädi, seega play-offid muretult. Edmonton on üks võimalik Stanley karika pretendent.

Los Angeles Kings
3. koht, 44-27-11 (21/22 hooaeg)

Väga raske ennustada, sest eelmise hooaja Pacific divisjoni kolmas meeskond on Minnesotast juurde toonud parima isikliku hooaja teinud Kevin Fiala (33 väravat 85 punkti) ja loodetavasti on vigastustest paranenud kaitsja Drew Doughty taas valmis meeskonda õlgadel tassima. NHLis oodatakse läbimurdehooaegasid vastavalt 2020 drafti teiselt, Quinton Byfieldilt ja 2019 viiendalt valikult, Alex Turcottelt.

Märksa tõsisemat panust võrreldes läinud aastaga oodatakse suurlubaduselt Adrian Kempelt. Siiski oli eelmise hooaja punktitegemine meeskonna vanima ründaja Anze Kopitari teha (67 punkti 81 mängust) ja keegi teine üle 55 punkti ei kogunud. Loodetavasti hakkab noor kaardivägi kaela kandma ja vanad tugitalad nagu Johnathan Quick, tassivad kastanid tulest. Raske ennustada, kuna ootused on suured, kuid tegelikkuses oleks play-offide teine ring juba suur edasiminek.

San Jose Sharks
6. koht, 32-37-13 (21/22 hooaeg)

Ma tegelikult ei oska haisid ette kujutada ilma Brent Burnsita. Samas,  sel hooajal tuleb pisar silmanurgas nentida, et Carolina on saanud San Jose ikooni endale. Mis suunas fännid nüüd palvetama peavad? Ilmselgelt on meeskond ülesehitusfaasis ja kolm aastat pole kohamängudeni küünditud. Suure tõenäosusega tuleb ka neljas, kus peab leppima pelgalt põhihooajaga. Juurde on tulnud küll Steven Lorentz, Oskar Lindblom, Luke Kunin, Aaron Dell, Matthew Benning, Evgeny Svechnikov ja Markus Nutivaara, aga pigem on tegemist meeskonnaga, kes maadleb, et mitte põruda.

Seattle Kraken
8. koht, 27-49-6 (21/22 hooaeg)

Eelmisel aastal liigaga liitunud Kraken oli just täpselt nii vilets, kui tavaliselt esimest hooaega tegevad tiimid on. Aga hetkel tunduvad väljavaated veidi helgemad: vabaagentide turult toodi täienduseks karikavõitja Andre Burakovsky ja tulevikku vaadates on võib-olla isegi olulisem 2022. aasta drafti neljanda valiku, Shane Wrighti liitumine. Lisaks veel 2021 drafti teine valik Matty Beniers, kes läinud hooajal mängis küll kõigest 10 mängu NHLis, kuid kogus 9 punkti. Lisandunud on veel Oliver Bjorkstand Columbusest, kelle kontole kanti läinud aastal tunnustusväärsed 57 punkti. Üldiselt võib öelda, et tiim on tugevam ja võitleb play-off koha nimel, eriti kui Philipp Grubauer saab oma auklikuvõitu värava algaval hooajal tasemele vastavalt kinni müüritud. Tulema peaks teisigi positiivseid üllatusi. Näiteks see, et Kole Lind, eestlaste lemmiknimi NHLis, teeb ootamatult meeletult hea hooaja.

Vancouver Canucks
5. koht, 40-30-12 (21/22 hooaeg)

Ma väga loodan, et Canucks üllatab millegi vägevaga. Lõppude lõpuks olid Sedinidele pöidlad alati pihus ja sooviks midagi sama ilusat ka tänasel päeval näha. Hetkel aga tundub, et tiimi peamine trump on treener Bruce Boudreau. Lootust on, sest läinud hooaja kasvas kaosest tiim, kes peale treenerivahetust jäi napilt välja play-offidest. Juures on hea väravavaistuga Ilya Mikheyev, lisaks veel Andrei Kuzmenko, Curtis Lazar, Danny DeKeyser, kuid ei midagi pahvikslöövat. Vast olulisim on, et meeskonnaliider J.T. Miller on paigas 8-aastase lepinguga ja väravavaht Thatcher Demko on astumas parimasse mängijaikka muljetavaldavate statistiliste näitajatega. Kahtlen veidi, et Vancouverit sõelmängudel kohtame aga hea töö ja eneseületuste toel on see võimalik.

Las Vegas Golden Knights
4. koht, 43-31-8 (21/22 hooaeg)

Keeruline sats ennustajale. Paberil tugev, kuid eelmisel hooajal jäädi esmakordselt ajaloos play-offide ukse taha – no see ajalugu pole ka liiga pikk, seni 4 hooaega. Pärast seda on vahetatud peatreener ja Bruinsist kinga saanud Bruce Cassidy on koha sisse võtnud Vegase pingil. Tiimi tuumik on koos:  kapten Mark Stone, Alex Pietrangelo, William Karlsson, Reilly Smith jne. Oma esimesele täishooajale läheb vastu Buffalost liitunud superstaar Jack Eichel. Päris korraliku augu jätab ilmselt Max Pacioretti lahkumine, aga lisajõududena toodi kaitselegend Shea Weber ja vanameistrist ründetuus Phil Kessel. Samuti hoian isiklikult pöialt, et eelmisel hooajal veel KHLis uisutanud Sakari Mannineni NHLi debüüt oleks tähelepanuväärne. Kokkuvõttes on siin talenti, kogemust ja noort tarmu, kui mootor on õigesti õlitatud, siis play-offid on kindlasti võimetekohased.

Läänekonverentsi Central divisjon

Arizona Coyotes
8. koht, 25-50-7 (21/22 hooaeg)

Eelmisel hooajal mõnes mõttes imega hakkama saanud meeskond. Suutis vältida liiga kõige viimast kohta. Kuidas see võimalik oli, on senini paljudele peamurdmiseks. Montreal Canadiens oli selge päästeingel. Sel hooajal on asjad sootuks teisiti ja iga võit on kõrbekoertele suur väljakutse. Rohkem ei tahagi öelda, sest Phil Kessel on tänaseks läinud. Jäi Clayton Keller, mingi imega hangiti Zack Kassian Edmontonist ja Nick Bjugstad Minnesotast, kaitsesse tulid Patrik Nemeth, Josh Brown ja Troy Stetcher. Väidetavalt hangiti mehed peamiselt selleks, et mitte langeda alla NHLi palgafondi miinimumi, see on väga omamoodi probleem. Keeruline on neile midagi peale suurejoonelise kõrbemise ennustada. Kõlakad liiguvad, et eesmärgiks on viimane koht ja 2023 aasta drafti esimeseks valikuks ennustatava Connor Bedardi hankimine. Nii varasemate kui ka selle hooaja drafti valikud Logan Cooley (3.), Conor Geekie (11.) ja Maveric Lamoureux (29.), koos järgmiste hooaegade draftivalikute positsioonidega, lubab rääkida paari kolme aasta pärast noorest ja väga talendikast meeskonnast. Sel hooajal konkurentsitult kõige lootusetum seltskond.

Chicago Blackhawks
7. koht, 28-42-12 (21/22 hooaeg)

Kui keegi võib ohustada Arizona Coyotesi viimast kohta liigas hooajal 2022/23, siis see on kahtlemata kuulsusrikka ajalooga Chicago Blackhawks. Tuultelinnas on endiselt kinni Patrick Kane ja Jonathan Toews ning maksimumina võivad nad pääseda viimasest kohast. Tulevaste valikute vastu vahetati Ottawa Senatorsi tiimi parim väravakütt Alex DeBrincat. Liitus küll näiteks Max Domi, aga üldiselt on Chicago hetkel uppuv laev, kust on aeg lahkuda ja ka tiimi juhtkond on selgelt mõista andnud, et ei peljata absoluutset nadiiri, et siis ükskord algaks aega.

Colorado Avalanche
1. koht, 56-19-7 (21/22 hooaeg)

Kui aus olla, siis siin võiks teha lühidalt – kes iganes tahab Stanley Cupi võita, peab olema parem, kui Colorado Avalanche. Hetkel on kõik õigesti ja isegi nii hästi, et Nazem Kadri ja Andrei Burakovsky lahkumine ei tohiks palju ära võtta. Tippvormis Nathan MacKinnon, Mikko Rantanen ja Gabriel Landeskog on NHLi kõige ohtlikum ründekolmik, lisaks kaheksaks aastaks lepingu teinud Valeri Nichushkin ja veteran Andrew Cogliano. Cale Makar ja Devon Toews on iga tiimi unistuste kaitsepaar. Seejuures on meeskond noor ja heas balansis. Paneks juba Stanley karikale nimed kirja … aga ei, häid tiime on veel. Tasub hoida avatuna OlyBet NBA spordiennustuse statistika.

Dallas Stars
4. koht, 46-30-6 (21/22 hooaeg)

Eelmisel hooajal väga ebaühtlaselt esinenud Stars peaks olema korralik play-off meeskond, kui kõik püsivad terved ja mängivad oma oodatud taseme välja. Jake Oettingeri lepinguga sai kindlaks, et eelmisel aastal esikindaks kerkinud noor mees on kindlalt postide vahel. Loodetavasti leiab superstaarile kohase vormi üles kapten Tyler Seguin ja heas hoos jätkavad Roope Hintz, Joe Pavelski ja Jason Robertson. Meeskond lisas täiendusena Floridast Mason Marchmenti, kes on ühtmoodi hinnatud osava mängijana, kui ka musta töö tegijana, just seda tüüpi täiendus, mida veidi ebastabiilsusega kimpus olev tiim vajab. Pange tähele, Dallas on sel hooajal tiim, kelle otsa komistavad liiga parimad. Teisisõnu play-offid on reaalne võimalus.

Minnesota Wild
2. koht, 53-22-7 (21/22 hooaeg)

Wild on meeskond, mis on alati püüdnud ehitada satsi, mis on suurem, kui staarid, kes seal mängivad. Eelmisel hooajal oldi juba liiga parimate seas, kuid suur osa oli Kirill Kaprizovil ja Kevin Fialal. Fiala kaotus on ehk kõige keerulisem lappida, ju peavad noored tõusvad litritaltsutajad nagu Matt Boldy ja Marco Rossi veel juurde panema. Samuti tuleb loota, et Norra igiliikur Mats Zuccarello ei väsi.

Wildi olukord ei ole kiita, endale suudeti lubada vaid üks varasema NHLi kogemusega mängija Sam Steele, kellelt oleks liig loota Kevin Fiala saabastesse astumist. Lahkusid ka kaitsja Dmitri Kulikov ning väravavaht Cam Talbot viimase asemele saadi Ottawast küll Filip Gustavsson, aga tema NHLi karjäär on seni 24 mängu. Igal juhul peab lootma, et vanameister Marc-Andre Fleury eelmise hooaja vorm ei ole märk vanuse paratamatust saabumisest. Kokkuvõttes kuhjaga küsimärke eelmise põhihooaja viienda meeskonna kohal ja raske on hetkel ennustada sama tugevat tulemust, küll aga on play-offidesse jõudmine reaalne.

Nashville Predators
5. koht, 45-30-7 (21/22 hooaeg)

Nashville suutis eelmisel aastal oma paremad mehed tulemust tegema panna. Hea esituse krooniks sõlmis kaheksa-aastase lepingupikenduse Filip Forsberg (42 väravat, 84 punkti), samuti Matt Duchene (43 värava ja 86 punkti), Ryan Johansen tegi ilusa aasta, kogudes 63 punkti. Teises kolmikus värske täiendusena Nino Niederreiter, Mikael Granlund ja Tanner Jeannot on isegi NHLi mõistes vihane löögirusikas. Kõige kurjakuulutavam on aga koosseis sinise joone taga, kaitsja Roman Josi paugutas eelmisel hooajal kaitsjate rekordina sõgedad 96 punkti ja kui lisada Mattias Ekholm ning Tampa Bayst hangitud Ryan McDonagh, siis hakkab asi vastastele päris hirmuäratav välja nägema. Nojah, siia tuleb boonusena lisaks liiga üks paremaid väravavahte Juuse Sarose näol ja pilt saab päris lootusrikas. Nashville on põnev meeskond ja sel hooajal võib tegemist olla ühega peamistest kaartide segajatest.

St. Louis Blues
3. koht, 49-22-11 (21/22 hooaeg)

Blues ei ole teinud suuri muudatusi. Ja tegelikult on küsimuseks, kas on vajagi? Vaid kaks tiimi suutsid viimastes play-offides pakkuda tõsist konkurentsi Coloradole ja nii Tampa kui ka St. Louis Blues suutsid seeria viia 6 mänguni (ülejäänud olid kuivad 4-mängulised võidud Coloradole). Tiim, mille superstaariks on Vladimir Tarasenko, sai eelmisel hooajal superhästi tööle noore, alles parimasse mängijaikka jõudva kahuriväe. Robert Thomas, Pavel Buchnevich, Jordan Kyrou, kõik ületasid eelmisel hooajal suurelt oma karjääri senised rekordid ja vanus lubab ainult paremaks minna. Isegi David Perroni lahkumine ei tohiks tühja auku jätta ja ootused on noortel, peamised panused on 20-aastane vasakäär Jake Neighbours ja kõigest 19-aastane tsenter Zachary Bolduc, neilt oodatakse juba läbimurret.

Kaitses väga tublit tööd tegemas Justin Faulk,  Torey Krug ja Colton Parayko. Kui tervis vähegi peab, siis sel hooajal peaks kaitsjate eliidis nägema Scott Perunovichi nime: eelmisel aastal 17 mänguga 22 punkti on päris paljulubav statistika. Veidi on küsimärgiks Jordan Binningtoni mänguvorm, kes on pärast seda, kui Ville Husso Detroiti müüdi, taas esiväravavaht. Aga kui mees jätkab play-offide vormi pealt ja unustab eelmise põhihooaja, siis on Blues esitiimide mängus kindlalt sees.

Winnipeg Jets
6. koht, 39-32-11 (21/22 hooaeg)

Eelmisel hooajal kahvatuks kuivanud tulemused tähendasid seda, et käed löödi uue peatreeneri Rick Bownessiga, tegelikult aeti taga Barry Trotzi, kuid sellest asja ei saanud. Suurimateks saavutusteks on see, et  lepingupikendused said paika Mason Appletoni ja Pierre-Luc Dubuoisga. Tiimis on küll endiselt häid mängijaid nagu Mark Scheifele, Kyle Connor ja väravavaht Connor Hellebuyck, kuid üldiselt on kõikides liinides  auke, mida ei suudeta lappida. Carolina Hurricanesiga liitunud Paul Stastny asemele tood Sam Gagner, mis on samuti puhas downgrade. Jets jäi eelmisel hooajal sõelmängude kohast 9 punkti kaugusele, mis justkui lubaks, et suudetakse konkurentsi pakkuda, aga pigem näeb asi välja selline, et oma divisjonis suudetakse edestada vaid Arizonat ja Chicagot.

Idakonverentsi Metropolitan divisjon

Carolina Hurricanes
1. koht, 54-20-8 (21/22 hooaeg)

NHLi üks paremini komplekteeritud tiime. Paberil tõsine Stanley karika pretendent. Kuigi nimekaid lahkujaid on, näiteks Nino Niederreiter, Vincent Trocheck või Max Domi. Vast valusaima lahkumise, kaitsja Tony DeAngelo asemele toodi Brent Burns, mis peaks Canesi veelgi teravamaks vormima. Õnnetumalt läks Las Vegasest tulnud Max Paciorettyga, kes pärast saabumist kukkus achielluse kõõluse vigastusega välja vähemasti veebruarini. Arvan, et tiimil on nii palju tugevust ja sügavust, et see ei tohiks olla probleemiks.

Teised olulised täiendused on Paul Stastny ja Ondrej Kase, kes peaks koha sisse võtma teises-kolmandas ründekolmikus. Eelmisel hooajal oma divisjoni parimana lõpetanud meeskond, kus rünnet hoiavad teravana Sebastian Aho,  Andrei Svechnikov ja Teuvo Teravainen, peaks ka seekord muretult sama saavutust kordama. Ainus tiim divisjonis, kes paberil võib konkurentsi pakkuda, on New York Rangers. Hurricanes on sel hooajal analüütikute lemmik Stanley karikale ja ma ei hakka autoriteetidega vaidlema. Seda kinnitab OlyBet NHL spordiennustuse statistika.

Columbus Blue Jackets
6. koht, 37-38-7 (21/22 hooaeg)

Kõige olulisem jututeema on Johnny Gaudreau lisandumine Columbus Blue Jackets meeskonda. Tegemist on NHLi tipptalendiga, kes on võimeline mängud ära tegema. Ilmselt läheb kuulus vasakäär Patrik Laine ja Boone Jenneriga esimesse ründekolmikusse. Arvestades, et Gaudreau teeb kõiki enda ümber paremaks, siis võib see kolmik olla üks NHLi äkilisematest. Samas, kuna Gaudreau leping ja Laine lepingupikendus tähendas tiimile palgalimiidi lõhkemist, tuli suhteliselt kehva diiliga Seattle poole teele panna Oliver Bjorkstrand.

Loomulikult oodatakse palju ruukidelt. Kirill Marchenko ja Yegor Chinakhov on neist vast suurimat erutust tekitavad, kuid kokkuvõttes on siiski tiimi röster ebaühtlane ja ründes on selge puudus tipptasemel tsentritest. Kaitses pole Zach Werenski kõrvale sama tugevaid mehi panna ja kuigi väravas pani Elvis Merzlikins eelmisel hooajal ennast veenvalt maksma, siis Joonas Korpisalo panus võttis kõhklema. Kokkuvõttes on huvitav näha, mida sel korral suudetakse. Hulk vigastusi ja ebaühtlane tase, need said eelmisel hooajal Columbuse komistuskiviks. Sel hooajal võib hea mängu korral play-offide ust kraapida.

New Jersey Devils
7. koht, 27-46-9 (21/22 hooaeg)

Kuradid tegid sel hooajal oma meeskonnas muutusi aga küsitavaks jääb, kui palju see tulemust mõjutab? Nüüd juba päris pikalt liiga tagumises otsas asuv meeskond on suutnud suurima tõmbenumbrina soetada Tampast kahekordse karikavõitja Ondrej Palati 5-aastase, 30-miljonilise tehinguga. Hoolimata väravavahi Vitek Vaneceki, kaitsja John Marino ja tsentri Erik Haula liitumisest, ei suuda roster veenda, et sel aastal ollakse oluliselt paremad, kui eelmisel. Loodame, et Palat koos Nico Hischieri ja Jesper Bratt’iga suudavad panna võrgud veel võimsamalt sahisema, sest talenti on selles kolmikus kurjalt palju.

Samas tuleb tunnistada, et New Jersey eelmise hooaja suurim mure asus oma platsipoolel. Keskmiselt lubati 3,68 väravat mängu kohta, millega on väga keeruline mänge võita. Kui oletada, et see oli pigem väravavahi prohmakatest tekkinud kurb statistika, siis paranemist on. Washington Capitalsist toodud Vitek Vanecek on kahtlemata hea väravavaht, aga kahjuks oli eelmine hooaeg väga ebastabiilne ja nii peab meeskond lootma, et uus algus toob uue taseme. Hooaeg pole alanud ja tiimis on talenti tegelikult piisavalt, kui masinavärk hakkab jukerdamata toimima saab ehk ka sõelmängudeni.

New York Islanders
5. koht, 37-35-10 (21/22 hooaeg)

Eelmisel aastal Islanders play-offidesse ei pääsenud ja nii otsustas tiimi manager Lou Lamoriello anda kinga peatreenere Barry Trotzile, kelle asemele astus abitreener Lane Lambert. Islanders on varemgi suutnud üllatada oma valikutega, kuid on kõhklused, et sel hooajal ilma ühegi särava lisanduseta mängijateturul opereerinud manager on pigem suutnud tiimi nõrgemaks teha. Islandersi peamine päästerõngas on supertasemel väravavahtide duo Ilya Sorokin ja Semyon Varlamov, kellest esimesele ennustatakse Vezina karikat.

Samuti on kaitse üpris sitke, isegi peale Zdeno Chara pensionile jäämist toodi väärika asendusena Montrealist Alexander Romanov, kuid rünnakul jääb püssirohtu kardetavasti väheseks. See on probleem millele seni pole lahendust otsitud ja nii pole loota, et NHLi  22. koha vääriline rünne oluliselt paraneks. Kaitse ja väravavahtide toel on võimalik, et murtakse play-offidesse aga selleks peab meeskond absoluutse maksimumi välja panema.

New York Rangers
2. koht, 52-24-6 (21/22 hooaeg)

Kaugel sellest, et NY Rangers oleks ühe mehe tiim, aga eelmisel hooajal juhtis mängu väravavaht Igor Shesterkin, kelle näitajad olid .935 tõrjeprotsent ja 2.07 GAA. NHLi parimana sai ta loomulikult ka Vezina karika. Kui sul on postide vahel korralik müür, siis on palju lihtsam mängida. Üldiselt peetakse väravavahile lisaks Rangersi edu sepistajaks ka peatreener Gerard Gallanti. Sellele lisaks on Rangersil päris hea tasakaal kõikides liinides ning nad on kindlasti üks peapretendente divisjoni- ning miks ka mitte, konverentsi tiitlile.

Võtmekaotusena võiks mainida Ryan Strome lahkumist, kuid Carolinast asemele toodud Vincent Trocheck on igati väärt asendus. Ühtlasi peaks nüüd relvade tärinal astuma suurele lavale oma draftides esimese ja teise valikuna võetud Alexis Lafreniere ja Kaapo Kakko. Kaitses on NHLi absoluutse kolossina Adam Fox, hetkel kindlalt maailma kolme parima kaitsja seas, lisaks ühtlaselt tugevad Jacob Trouba ja K’Andre Miller. Tiim, kes sel hooajal mängib kõige kõrgema tiitli nimel.

Philadelphia Flyers
8. koht, 25-46-11 (21/22 hooaeg)

Tiim, kes vahetas peatreenerit. John Tortorella on väidetavalt parim mees, kui suhteliselt tagasihoidliku koosseisuga tahetakse play-offidesse jõuda. Igal juhul tundub Philadelphia selleks paslik sats. Fännide kurvastuseks ei suudetud palgata Johnny Gaudreaud, kes tahtis enim just Flyersisse tulla. Meeskonnale tuli palgalagi ette. Sisuliselt ei suutnud oma divisjonis viimaseks jäänud meeskond ühtegi märkimisväärset täiendust teha. Suurim nimi, kes lisandus, on Tony DeAngelo Carolinast.

Iseenesest on siin mehi, kelle statistilised näitajad on teistes tiimides olnud vägagi silmapaistvad ja Tortorellal peaks olema võimalus parim välja pigistada. Hetkel näib, et tiimi kõige kindlam osakond on väravavaht Carter Hart, siiski on vähetõenäoline, et Philadelphia mujal, kui oma divisjoni põhjas lõpetab.

Pittsburgh Penguins
3. koht, 46-25-11 (21/22 hooaeg)

Kui eelmise hooaja lõppedes võis pakkuda, et Sidney Crosby, Evgeni Malkin ja Kris Letang koos ei jätka, siis nüüdseks on siiski selge, et Penguinsi väärtuslikumad varad on uute lepingutega seotud ja tiimi selgroog on endiselt paigas. Mehi laastanud laatsaret on loodetavasti seljatatud (nii Crosby, kui Malkin jätsid hooajast päris suure osa vahele) ja seekord saab kohe jõulised avangud teha. Tsentrite nii Malkini kui Crosby kõrval on ründes oluline roll Jake Guentzelil ja Bryan Rustil, eelmise hooaja lõpus Pittsburghi saabunud ja säranud Rickard Rakellile ennustatakse suisa paika esimeses kolmikus. Lisaks kolmandas kolmikus on endiselt heas vormis tsenter Jeff Carter, kelle kõrval oodatakse päriselt säravat hooaega Kasperi Kapanenilt.

Peamiselt tugevdati hooaja vahelisel ajal kaitseliini. Kris Letang on endiselt liiga parimate seas. Minema saadeti Mike Matheson ja John Marino, juurde toodi Jeff Petry, Jan Rutta ja noor Ty Smith – teisisõnu peaks kaitses olema juures kogemust ja kindlust ning Ty Smithi näol litritaltsutajast tulevikulootus. Väravavahtide osas jätkavad Tristan Jarry ja Casey DeSmith, neist esimene oli kuni vigastuseni väga usaldusväärne puurivaht ja teine üks paremaid teisi väravavahte. Kokkuvõttes on kogenud ja tugev koosseis ja play-offid on üpris käeulatuses.

Washington Capitals
4. koht, 44-26-12 (21/22 hooaeg)

USA pealinna klubi on hooaja vahel andnud sule sappa oma mõlemale väravavahile ja arvestades eelmise hooaja väristamisi väravas peaks Coloradost toodud Darcy Kuemper ja Bluesisit varuväravavahiks kaubeldud Charlie Lindgren tooma stabiilsust puuri ette. Positiivselt vaadates on Capitalsi rosteris rohkelt kogemust, mis samas tähendab, et meeskonna keskmine vanus kipub valele poole 30-dat eluaastat. Siiski ei näita ühtki väsimuse märki Gretzky väravarekordit jahtiv Alex Ovechkin ja liiga ohtlikemate ründajate seas on ka Evgeny Kuznetsov.

Täiendustena on Chicago Blackhawksist saabunud Dylan Strome ja Ottawast Connor Brown, muus osas suuri muutusi pole. Suurimaks peavaluks on Nicklas Backstromi ja Tom Wilsoni vigastused, mis võivad kesta päris pikalt. Üldiselt peaks Capitalsil sarnaselt Penguinsiga olema piisavalt hea koosseis et playoffidesse jõuda, kuid midagi rohkemat on keeruline ennustada.

Idakonverentsi Atlantic divisjon

Boston Bruins
4. koht, 51-26-5 (21/22 hooaeg)

Boston on palganud kuue hooaja järel uue treeneri ja Bruce Cassidy asemel närib pingil nätsu Jim Montgomery. Kõige suuremate uudistena ei lähe Patrice Bergeron pensionile ja peale kodumaal veedetud hooaega on NHLis tagasi ka David Krejci. Kuigi mõlemad mehed on puhas kvaliteet, siis tänane Bruins pole päris 2011. aasta meeskond. Krejci tagasitulek on siiski hea uudis, kuna tiim vajas tugevat tsentrit teise kolmikusse. Meeskonnaga liitunud Pavel Zacha rolliks ennustatakse kaitsele toe pakkumist ja vähemusmängu tugevdamist.

Vahetult enne eelmise hooaja üleminekuakna sulgumist toodud Hampus Lindholm, on ühtlaselt tugevat kaitset veelgi polsterdanud. Peamine mure on selles, et eelmise hooaja punktiliider Brad Marchand ja kaitses superhooaja teinud Charlie McAvoy, on vigastusega väljas vähemalt esimesed paar kuud. Jääbki peamiseks küsimuseks, kas teised staarid nagu David Pastrnak, Taylor Hall, Jake DeBrusk ja Craig Smith suudavad Bergeroni kõrval hoida meeskonda kõrges mängus, kuni kahurid tagasi tulevad.

Buffalo Sabres
5. koht, 32-39-11 (21/22 hooaeg)

Sabres loodab, et  Jeff Skinner, Alex Tuch ja Victor Olofsson suudavad teha imesid. Tegelikkus on see, et ilmselt koidab eelmisel hooajal saavutatud NHLi absoluutse play-offideta järjestikkuste hooaegade rekordi ületamine. 11 korda järjest on jäädud sõelmängude ukse taha. Eelmisel hooajal ületati ootusi, kui paduviimase asemel saavutati divisjoni viies koht. Selle taga olid head üllatused noortelt mängumeestelt nagu Tage Thompson (38 väravat ja 68 punkti), Dylan Cozens (13 väravat ja 28 punkti) ja tervise korda saanud Rasmus Dahlin, kes tegi oma karjääri rekordilised 53 punkti. Lisaks üle oma viimatiste keskmiste esinenud Jaff Skinner ja Kyle Okposo.

Kaitse, mis on niigi Sabresi Achielluse kannaks, peab hakkama saama ilma Mark Pysyki, Will Butcheri ja Colin Millerita. Loodetavasti Paneb Dahlin veelgi juurde, Torontost liitunud Ilya Lyubushkyn kasvab ootuste tasemele ja Buffalo noored kaitsjad teevad esiletõusu. Kõige suuremad ootused on siiski 2021 drafti Nr. 1 valiku, Owen Poweri õlgadel, kellega tehti tugev 6 võitu ja 2 kaotust seeria hooaja lõppu. Väravavahtide osas pani aastasele lepingulisale käe alla Craig Anderson. Võib-olla teab meeskonna juhtkond midagi rohkemat, kuid seniste teadmiste põhjal räägime ikkagi 12. hooajast mil pole suudetud meeskonda play-offi kõlbulikuks ehitada.

Detroit Red Wings
6. koht, 32-40-10 (21/22 hooaeg)

Manager Steve Yzerman on olnud sel hooajal päris aktiivne kaupleja. Kingad sai pihku peatreener Jeff Blashill, kelle asemele peale kuuendat järjestikkust play-offideta hooaega palgati Derek Lalonde. Viimane aitas Tampa Bay Lightningul 2020 ja 2021 Stanley Cupi võita. Saab näha, mida ta Detroidis suudab. Kui Moritz Seider ja Lucas Raymond ruukidena eelmisel hooajal Red Wingsi jälle vaadatavaks satsiks tegid, siis suvel on ridu põnevate täiendustega veelgi tihkemaks pimbitud. Nii saabusid paremäär David Perron, tsenter Andrew Cropp, väravavaht Ville Husso, kaitsjad Ben Chiarot, Olli Määtä ja Mark Pysyk. Aga eks oli ka põhjust, kui lahkusid nimed nagu Sam Gagner või Marc Staal. Igal juhul on St. Louisist saabunud Perron olnud viimastel hooaegadel kindel 50+ punkti, Detroidist (täpsemalt Ann Arborist) pärit Andrew Cropp sai tänu vabaagendi staatusele lõpuks Winnipegist koju ja Chicagost toodud Dominik Kubalik, kelle puhul võib loota, et parema assisteerimise korral puhkeb õide.

Igal juhul on leitud mehed, kes võiks ründe esikolmiku Dylan Larkini, Tyler Bertuzzi ja Lucas Raymondi kõrval korralikult skoorida. See viimane oli väga tugevalt ennist mainitud meeste õlul. Kaitses on teistest peajagu üle juba jutuks olnud Moritz Seider.  Nüüd on sakslase kõrvale pakutud vanameister Olli Määtät, samuti loodetakse, et Ben Chiarot leiab ennast ja tugevdab oluliselt tagaliini. Kehvema uudisena on oma achiellust vigastanud värske täiendus Mark Pysyk ja hooaja alguses temale loota ei saa. Võimalik, et kõige tõhusam täiendus on Ville Husso, kes on NHLi paremate väravavahtide seas. Pealtnäha on tiimi tugevasti remonditud ja nüüd on põhjust loota, et põhihooaeg ei ole veel hooaja lõpp.

Florida Panthers
1. koht, 58-18-6 (21/22 hooaeg)

Eelmise hooaja play-offides hoidsin Floridale pöialt. Lausa panused olid neile pandud. Washingtoniga läks nagu oletasin aga Tampa sõitis põhihooaja muretult võitnud Floridast teerulliga üle. Kui oled olnud terve hooaja NHLi tabeli tipus, siis peab selline kuiv allajäämine haiget tegema. Florida eelmise hooaja ründemäng oli selline, et aasta 1995-96 Penguinsi paugutamisest saati pole nii uhket väravatesadu liigas nähtud, keskmiselt 4,11 väravat mängus. Peamised „süüdlased“ olid Jonathan Huberdeau (kelle 115 punkti jäi alla ainult Connor McDavidile, kes kogus 123) ja soomlane Aleksander Barkov, tsenter, kes lisaks võimsale ründemängule on NHLi parimaid ka kaitsefaasis. Loogiline ju, et iga tiim ehitaks sellele.

Sel suvel aga müüdi Huberdeau ja kaitse väga oluline lüli, MacKenzie Weegar, Calgarysse. Kahe mehe ja pudinate (drafti 1. ringi valik) asemele saadi küll Matthew Tkachuk, kes on kahtlemata absoluutne teemant ja üks kõige võimsamaid noori mängijaid üldse, aga kardan, et auk on suurem, kui paikamiseks toodud lapp. Rünne kaotas ka Claude Giroux, kes toodi eelmise hooaja lõpus ja tegi ründe põrgulikult teravaks. Vabaagendina aga otsustas Giroux Ottawa pakkumise kasuks ja Dallasesse müüdi väga hea hooaja teinud Mason Marchment. Asendused peavad kasvama tiimi seest.

Isegi kui lätlaste rõõmuks palgati vasakule äärele Rudolfs Balcers, siis tema roll on peamiselt neljandas kolmikus skoori hoida. Tõenäoliselt on Barkov, Aaron Ekblad ja Tkachuk hirmuäratav kolmik kõikidele vastastele, kuid päris sellist särinat, nagu eelmisel hooajal, ei julge lubada. Kui kaitsele jutt läks, siis Ekblad on endiselt hiid, aga Weegar on jätnud tühja koha, mida päriselt pole samaväärselt kaetud. Väravasuul muutusi pole ja esiväravavaht Sergei Bobrovsky on parimatel päevadel absoluutne eliit. Teine väravavaht, noor Spencer Knight, on mängudes näidanud, et esikinda koht pole sugugi otsustatud. Kindlasti on Florida Panthers hetkel üks NHLi kõige tugevamaid satse aga karikafinaali jõudmiseks on vaja supersooritusi kogu tiimilt.

Montréal Canadiens
8. koht, 22-49-11 (21/22 hooaeg)

Lepime kokku, et NHLi kõige säravama ajalooga meeskonna eelmine hooaeg on ainult unustamiseks. Nii lootusetut jõuku pole hokipealinn peaaegu kunagi näinud. Tõtt öelda hinnatakse 1939-40 hooaja satsi veel õnnetumaks, aga mitu inimest seda aega mäletab? Loodetavasti on põhjas käidud ja edasi saab ainult paremaks minna? Sellega on nii ja naa. Iseenesest ei suutnud mõned NHLi silmapaistvamate hulka kuulunud mehed nagu Brendan Gallagher või Jonathan Drouin kuidagi oma parimate hooaegade lähedale küündida. Erandina võib tuua vast oma isikliku rekordi teinud Nick Suzuki ja ruukihooaja kohta päris head tulemust teinud Cole Caufieldi. Kindlasti häiris Shea Weberi pikk vigastuspaus ja vast leiab igasugu põhjuseid.

Fakt on see, et Montreal sakkis täiega. Paremaks on püütud disainida. Jevgeni Dadonov on kindlasti väärt täiendus, loodame, et leitakse talle sobivad paarilised. Aga värskelt juurde toodud tsentrid, Sean Monahan ja Kirby Dach, on natuke nagu lotopanused, et hea õnne korral teevad talendile kohase hooaja. Arvestades asjade seisu, võib selle aasta drafti esimene valik, Juraj Slafkovsky olla vabalt ka Habsi päästeingel.

Üpris nutune on aga olukord kaitses. Juba jutuks olnud Shea Weber pakkis asjad lahti patupealinnas. Kõvasti hagu alla saanud, aga siiski eelmise hooaja parim, Montreali kaitsja Jeff Petry on nüüd Pittsburghis ja lootustandev Alexander Romanov täiendab Islandersi ridu. Asemele toodud Mike Matheson ja Madison Bowey pole kõige vägevam doping ootusärevusele. Päästa võiks järjekordne imeline hooaeg Carey Pricelt, aga kahjuks jääb ka see hooaeg väravavahil pärast põlveoperatsiooni vahele. 2021-22 hooajal osales Price ainutl 5 mängus. Jäävad Jake Allen ja Sam Montembeault. Mis seal ikka, vähemasti on lootust järgmises draftis Arizona järel oma valik teha.

Ottawa Senators
7. koht, 33-42-7 (21/22 hooaeg)

Jälle meeskond, mis on üles ehitamas tuleviku tiimi. Draftipäeval pandi paukuma, kui kaubeldi omale Alex DeBrincat Chicago Blackhawksist. Noore DeBrincati näol on tegemist mängijaga, kelle ümber võib tiimi ehitada. Kirsiks tordil on viimati juunioriaastatel Ottawas mänginud vanameister Claude Giroux tagasipöördumine koju. Ottawa ründemäng peaks olema särtsu täis nagu Olkiluoto tuumajaam. Eelmisel hooajal kasvasid NHLi paremate sekka Brady Tkachuk, Josh Norris ja võibolla kõige positiivsemalt 20-aastane Tim Stützle. Kui lisada DeBrincat ja lisaks väravatele ka kogemust toov Giroux, siis võiks puzzle päris kenasti paika joosta. Tuleb muidugi tunnistada, et kui esimesed kolmikud on päris uhked, siis kolmas ja neljas vaimustust ei too.

Kõige kõhklevam võiks olla kaitse osas, mis juba eelmisel aastal NHLi jaoks pehmeks jäi. Peamised mehed, kes tassivad, on Thomas Chabot ja Artemi Zub. Loodetavasti on abi ruukihooaega tegevast Jake Sandersonist ja viimaks võiks oma kõrget draftivalikut hakata põhjendama ka  Erik Brännström. Ainukese kaitsjana juurde toodud Jacob Larsson ei näi just sammuna paremuse poole. Väravas vahetati välja Matt Murray, kes läks Torontosse ning seda Minnesotast tulnud Cam Talboti vastu, viimase eest käidi välja lootustandev puurivaht Filip Gustavsson. Ilmselt paranenud ründemängu ja tugeva väravavahi toel suudetakse koguda eelmise hooajaga võrreldes rohkem punkte, kuid play-offidesse jõudmiseks peab kaitse müstilisel moel täiesti uuele tasemele tõusma.

Tampa Bay Lightning
3. koht, 51-23-8 (21/22 hooaeg)

Kui Nikita Kucherov püsib terve, siis on Tampal ründes muretu. 128 punktiga 2018-19. aasta hooajal hoiab mees aktiivsete mängijate absoluutset rekordit ja see võib vabalt korduda. Ründes tegelikult ongi muretu, sest Tampa on üks NHLi kõige hirmuäratavamaid tiime ja kahe meistritiitli järel tuli eelmise aasta Stanley karikafinaalis alla vanduda Colorado Avalanchele. Esimene ründekolmik: Nikita Kucherov, Steven Stamkos ja Brayden Point on nii hea, kui see üldse olla saab, rohkelt kiitust jagub ka Anthony Cirelli kohta.

Kahjuks on aga tiitlitega kaasnev palgalimiidi kasv vaikselt oma tolli võtmas ja nii tuli loobuda Ondrej Palati ja Riley Nashi teenetest. Asemele toodud Vladislav Namestnikov võib osutuda heaks täienduseks, kuid selles ei ole mingit kindlust. Samas sügavust on, kasvõi nimekad veteranid Corey Perry, Patrick Maroon ja Pierre-Edouard Bellemare. Jep, endiselt on tiimis Corey Perry, kes on saanud maha NHLi aegade rekordiga ehk kaotanud kolme erineva meeskonnaga kolmel korral Stanley karikafinaalis. Seejuures on iga tema lahkumine jätnud maha kaose.

Tampa puhul on raske öelda, kas pigem karta seda, mis juhtub Corey Perry lahkumise järel või loota, et finaalineedus saab murtud, kui mehel tiimi vahetada ei lasta. Kaitses ei saa kuidagi mööda kolossist nimega Victor Hedman, üks kolmest paremast kaitsjast planeedil Maa, praegusel hetkel. Hedmani kõrvalt on uued kodud sisse seadnud Ryan McDonagh Nashvilles ja Jan Rutta Pittsburghis. Asemele on toodud küll Ian Cole, Haydn Fleury ja Philippe Myers. Lepingupikendused kaheksaks aastaks on sõlminud Mikhail Sergachev ja Erik Cernak, kuid kokkuvõttes tundub siiski kaitse pisut õhem, kui NHLi tiitliks vaja.

Väravavahtdega on Tampal muretu isegi enda kohta kõige kehvema standardiga läinud hooajal oli Andrei Vasilevskiy liiga parimate kollkiprite seas ja teine väravavaht, Brian Elliott, on samuti igati tasemel. Tampa on viimasel ajal suutnud oma mängijatest parima välja tuua, kui see nii juhtub, siis on hea õnne korral kõik võimalik ka Stanley karikas.

Toronto Maple Leafs
2. koht, 54-21-7 (21/22 hooaeg)

Toronto oli eelmise aasta põhihooajal oma ajaloo paremas hoos, tehes frantsiisi põhihooaja võitude rekordi 54 ja punktirekordi 115. Auston Matthewsi 60 väravat oli läbi aegade suurim väravasaak Maple Leafsi mängija poolt ja ühtlasi ka üle 67 aasta esimene Leafsi mängijast liiga MVP ehk Heart Trophy võitja. Toronto on hea tiim ja ründes Matthews, Mitch Marner, William Nylander, John Tavares ning Morgan Rielly on üks NHLi teravamaid koosseise. Kuigi Vancouverisse lasti minema Ilya Mikheyev ja Ondrej Kase Carolinasse, siis loodetakse, et asendused nagu Calle Jarnkrok ja Nicolas Aube-Kubel korvavad ning noor ja paljulubav Nick Robertson teeb terve hooaja katki minemata kaasa.

Kaitse saadi eelmisel hooajal pidama tänu väga tugevale ründele ja TJ Brodie vedamisel tehtud tugevale tööle. Nii on lepingupikendused taskus Mark Giordanol ja Timothy Liljegrenil, juures on Victor Mete ja Jordie Benn ning lõpuks soostus uue lepingu sõlmima ka Rasmus Sandin. Kokkuvõttes võiks olla liiga top 10 kaitse. Väravasuu oli eelmisel hooajal paras peavalu. Jack Campbell, kes mängis hooaja alul nagu kulda, muutus talve saabudes tolmuimejaks, hiljem selgus küll, et mees mängis murtud roidega, aga faktiks jäi, et Toronto värav oli auklik nagu šveitsi juust. Campbell on nüüd Edmontonis ja tema asemele toodi Tampast Matt Murray. 28-aastane mees on enesekindlusega viimasel ajal veidi kimpus olnud, aga panused on tehtud, et see hooaja alguseks üles leitakse ja saab hakata möllama.

Kokkuvõttes on Toronto nüüd juba pikalt olnud hea tiim ja play-offidesse on jõutud kuuel järjestikkusel hooajal. Ma isegi ei kahtle, et ka seekord on Toronto peale põhihooaega platsile üles rivistatud, kuigi aastast 2004 pole suudetud esimesest ringist edasi jõuda. Kas 2022-23 hooajal suudetakse? Kõik märgid viitavad, et see on võimalik. Oleme ausad, koosseis suudaks välja panna ka lahingu Stanley karika nimel. Eelmisel korral komistati Tampa otsa, jääb näha kuidas läheb seekord.

NHLi kodumandril hakkab mürgel pihta 12. oktoobril ning esimene mäng on kuuemänguliseks veninud idakonverentsi finaali kordus, kui Tampa Bay Lightning läheb külla New York Rangersile Madison Square Gardenisse. Sall kaela, käpikud kätte ja kuumad emotsioonid veavad temperatuuri põhja, sest NHLi ametlik spordiennustuspartner OlyBet on NHLi hooaja juba avanud.