Korvpallimaailma paremad isad-pojad: Arvydas ja Domantas Sabonis
Mõnikord ei kuku käbi kännust teps mitte kaugele. OlyBet.TV uues lugude seerias vaatame otsa korvpallimaailma kõige parematele isadele ja poegadele. Esimeses osas on rambivalgus suunatud Leetu.
Arvydas Sabonis on igasuguse kahtluseta Euroopa läbi aegade üks vägevamaid korvpallureid. Küllap peab mõni teda isegi selleks kõige-kõigemaks, aga kuna ajastuid on keeruline võrrelda ning 221 cm pikkune tsenter jõudis NBAsse liiga hilja, on objektiivselt hinnates võimatu teda sellele troonile istutada.
Leedu korvpallipealinnast Kaunasest pärit Sabonise auhinnakapist leiab vaat et kõike, kui välja jätta NBA tiitel. Hiiglane on olümpiavõitja, maailmameister, Euroopa tšempion, Euroliiga võitja ning kõiki tiitleid ja aunimetusi võikski loetlema jääda.
Samas pole kahtlustki, et 13-aastaselt korvpallitreeningutega alustanud Sabonise lend võinuks olla vägevamgi. Kahjuks algas tema karjäär aga Nõukogude Liidu ikke all, mistõttu oli välismaale siirdumine pikalt välistatud.
Lisaks andis Nõukogude Liit tema kehale liiga palju vatti. 1980. aastate teises pooles mängis Sabonis tohutult palju ning talle ei antud piisavalt aega, et taastuda erinevatest vigastustest. Näiteks pidanuks leedulane eemale jääma 1988. aasta Seouli olümpiast, kuna käis veidi enne turniiri USAs Achilleuse kõõluse lõikusel, aga kommunistlik režiim vajas oma parimat mängijat olümpiaks. Lonkava Sabonisega võidetigi ihaldatud kuld.
Arvas, et pole NBAks valmis
Aasta hiljem sai Sabonis loa Nõukogude Liidu tolm jalge alt pühkida. Kuigi tänu 1986. aasta draft‘ile kuulusid tema NBA õigused Portland Trail Blazersile, leidis pallur, et pole Põhja-Ameerika profiliigaks füüsiliselt valmis.
Selmet minna lombi taha, nagu tegi kaasmaalane Šarunas Marčiulionis, kolis Sabonis kuueks aastaks Hispaaniasse, kus lõi esmalt käed Valladolidiga ning seejärel Madridi Realiga. Hooajal 1994/95 mängis ta riigi kuningliku klubi Euroliiga võidus kõige suuremat rolli, tuues keskmiselt 21,8 punkti ja 11,2 lauapalli.
Samas oli tema alakeha saanud 1990. aastate keskpaigaks nii palju koormust, et erinevad põlve-, hüppeliigese- ja reieprobleemid piirasid tema plahvatuslikkust ja liikuvust.
Ta polnud enam päris SEE Arvydas Sabonis.
Ehkki tippaegade Sabonis oli füüsilises mõttes jahmatavalt hea, ei põhinenud tema mäng ainult sellele. Leedulane oli äraütlemata tark pallur, kes suutis kolmesekundiala lähistel rünnakuid dirigeerida ning nägi sööduliine, mis jäid 99% mängijatele märkamatuks.
Pärast Realiga Euroliiga võitmist oli Sabonis saavutanud Vanas Maailmas sisuliselt kõik. 30-aastane valutava kehaga gigant siirdus lõpuks NBAsse, kus mängis Blazersiga seitse hooaega ja 521 kohtumist. 12 punkti ja 7,3 lauapalli mängu kohta tõestasid ilmekalt, et veidi tervema keha ja varasema mineku puhul olnuks ta USAs domineeriv jõud.
Lõpetuseks tasub märkida sedagi, et 39-aastasena naasis Sabonis kodulinna Kaunasesse, et teha sealse Žalgirise särgis viimane tants. Kuigi ta oli sama liikuv nagu kümneid tonne vedav veoauto, valiti keskmängija Euroliiga MVPks. Sabonise 18 kohtumise keskmine statistika oli 16,7 punkti ja 10,7 lauapalli, mis on Vana Maailma mõistes erakordselt hea, eriti sellises vanuses.
Põikpäine poiss Domantas
Sabonise ja tema abikaasa, endise Leedu modelli ja näitlejatari Ingrida perre sündis neli last. Mõistagi armastasid pere kolm poega korvpalli ning kui Tautvydasest on saanud Žalgirise hinnatud abitreener, siis mängijana on kõrgeima lennu saavutanud Domantas.
Tema isa jaoks pole see mingi üllatus.
Nimelt küsiti Arvydaselt kunagi, kas keegi poegadest võiks tema jälgedes käia. Ta näitas näpuga Domantase suunas, kes oli ääretult põikpäine ja vasakukäeline. “Tal on selleks olemas kõik eeldused,” kostis papa mõeldes poja võimalikule korvpallurikarjäärile.
1996. aasta mais Portlandis ilmavalgust näinud Domantas sündis vabas maailmas, kus keegi ei sundinud teda mängima ega piitsutanud tema keha murdumiseni. Sellest hoolimata haaras Sabonis igal võimalusel korvpalli, rassides alguses vaat et hommikust õhtuni oma mitu aastat vanemate vendade vastu.
Kuigi Sabonis on sündinud USAs, kasvas ta korvpalluriks Hispaanias Malagas, kuhu pere kolis pärast Arvydase karjääri lõppu. Sealse tippklubi Unicaja süsteemis tõusis Domantas väga hinnatud talendiks, kuid rahaka profilepingu asemel valis ta hoopis ülikoolikarjääri.
Gonzaga on 21. sajandil tõusnud USA tudengikorvpalli üheks kõige tugevamaks jõuks, kes on palju kasutanud Euroopast sirgunud mehi. Sabonise näol said meeskonna treenerid enda hoole alla väga hea noormängija, keda tuli aga tagasi hoida, sest ta tahtis treenida, treenida ja veelkord treenida.
Treenerid on meenutanud, et ühel ööl pidid nad saali lukku panema, et Sabonis otsustaks natukenegi puhata.
“Tema kirg korvpalli vastu on nii suur, et mõnikord tuleb talle päitsed pähe panna,” rääkis üks anonüümseks jäänud treener Leedu väljaandele 15min. “Kui tema võistkond kaotab treeningul näiteks viskevõistluse, hakkavad isegi ta käed värisema.”
Sabonis ei alustanud Gonzagas küll põhimehena, aga tõusis pärast poolaka Przemysław Karnowski seljaprobleeme algviisikusse. Leedulane säras nii väljakul kui ka koolipingis ning NBAsse jõudmine oli vaid aja küsimus.
2016. aasta draft‘is 11. kaubaks läinud 208 cm pikkune korvialune jõud on teinud särava karjääri. Ta on esimene NBAs kolmikduubli teinud leedulane, valitud korduvalt tähtede mängule ning oli kahel eelmisel hooajal keskmiste lauapallide arvestuses liiga parim. Sabonis ei hiilga füüsiliste võimetega, küll aga on ta ääretult tark ja mitmekülgne mängija.
Täpselt nii nagu tema isa, sest mõnikord ei kuku käbi kännust teps mitte kaugele.
