Kui Baskoniaga on kõik, siis mis saab Kotsarist?

Eesti korvpallikoondise ühe liidri Maik-Kalev Kotsari leping Euroliiga klubiga Baskonia saab käesoleva hooajaga läbi. Kui keskmängija Hispaania tiimi ridades ei jätka, siis kuhu võiks ta Vana Maailma tugevaimas klubisarjas sobida?

Esmalt olgu öeldud, et nädalavahetusel kirjutas Baskonia tegemistel kätt pulsil hoidev väljaanne El Correo, et Baskimaa tiim pakub lepingupikendust suurele äärele Tadas Sedekerskisele ning soovib uuel hooajal tiimis näha ka Kotsarit, ent talle pole veel järgmist kontrahti nina alla antud.

Teist hooaega Baskonias leiba teeniv Kotsar on sel hooajal kaotanud Euroliigas veidi mänguminuteid ja pole statistiliselt olnud nõnda särav. Tõsi, häid mänge on tulnud küll ning kaitses on eestlane jätkuvalt oma positsioonil selgelt üle keskmise pallur.

Kotsari vähenenud rollis mängib osa tõik, et Baskonia vahetas hooaja alguses peatreenerit, kui maarjamaalase klubisse toonud Joan Peñarroya vahetati Duško Ivanovići vastu. Meeskonnas neljandat ajastut alustanud montenegrolane on tsentri peal eelistanud Matt Costellot, kel on erinevalt Kotsarist olemas kaugvise, ehkki sel hooajal pole ka Elevandiluuranniku passiga ameeriklane kolmepunktijoone tagant üleliia ohtlik olnud, kui on tabanud 32,5% kaugvisetest. Aga mängu tõmbab endine NBA mees laiali ja see on fakt.

Kui Ivanović klubis jätkab, on väga keeruline näha, et Kotsar võiks taas tõusta eelistatud keskmängijaks, mis tõstab tõenäosust, et neljandat profihooaega mängiv meie mees ei soovi Baskonias edasi mängida.

Kotsari õnneks on ta end kahe hooaja kokkuvõttes näidanud piisavalt heast küljest, et kosilastest ei tohiks tal Euroliigas puudust olla.

Kuhu Kotsar ei sobi?

Samas pole mingi üllatus, et kõik 18 Euroliiga klubi Kotsarit ei vaja. Näiteks pole talle kohta Madridi Realis, kus on ees Walter Tavares ja Vincent Poirier, Barcelonas (Jan Vesely pikendas hiljuti lepingut ja Willy Hernangomez peaks jätkama) ning Olympiacoses, kus Nikola Milutinov ja Moustapha Fall moodustavad liiga ühe parema tsentriduo.

Kotsarit on raske näha ka Villeurbanne’i ASVELis, kus Joffrey Lauvergne mängib uue peatreeneri Pierric Poupet’ käe all jälle viie peal, Youssoupha Fall on aga võistkonna üks liidreid ning teeb Euroliigas karjääri üht paremat hooaega. Pealegi on mõlemad prantslased ja neid on ASVELil väga vaja.

Milano põhitsentriks on peatreeneri Ettore Messina lemmik Nicolo Melli, keskmängija positsioonil saab kasutada ka Johannes Voigtmanni ja Alex Poythressi, 37-aastane Kyle Hines ei näita loobumise märke ja andekas Ismael Kamagate kuulub klubi hingekirja, aga on praegu laenul Hispaania meistrivõistlustel. Selge on see, et Melli ei liigu moepealinnast kuhugi ja arvestades, kui kõrgelt Messina teda hindab, jääks Kotsari minutite arv paratamatult praegusest väiksemaks ja sel juhul pole ju mõtet tiimi vahetada.

Sama selgelt on Belgradi Crvena zvezdas kivisse raiutud Joel Bolomboy suured mänguminutid. Ukrainas sündinud, aga USAs üles kasvanud tsenter mängib selgelt karjääri parimat korvpalli ning jaanuari lõpus pikendas ta klubiga lepingut ülejärgmise hooaja lõpuni.

Bolomboy on üks neist meestest, kelle tugevused tulevad säravalt esile, kui ta saab väga palju mängida. Näiteks sel hooajal on 204 cm pikkune laua- ja kaitselõvi teeninud Euroliigas keskmiselt peaaegu 25 minutit.

Täpselt sama jutt kehtib Ateena Panathinaikose ühe suurema staari Mathias Lessorti kohta, kelle seljatagust on viimasel ajal üsna hästi turvanud kohalik mees Kostas Antetokounmpo. Lisaks on Ergin Atamanil võimalik kasutada Aleksander Balcerowskit, kelle tänavune hooaeg on läinud küll aia taha, aga poolakas on igal juhul hea mängija.

Müncheni Bayern soovib pikendada lepingut aastaid NBAs mänginud Serge Ibakaga ning Danko Brankovići esiletõus tähendab, et kui peatreeneri Pablo Lasoga lähedane Ibaka klubis jätkab, ei jaguks Kotsarile taas minuteid.

Head hooaega tegeva Valencia poolelt on keeruline näha, miks peaksid nad loobuma Brandon Daviesest või Damien Inglisest. Mõlemad on olnud tublid, samas mitte nii head, et teised Euroliiga klubid oleksid nõus nad lepingust välja ostma.

Istanbuli Anadolu Efesis võivad tsentris mängida Tibor Pleiss, Dan Oturu ja Tyrique Jones. Neist esimene on pärast vigastuste seljatamist tegutsemas väga hästi, debüüthooaega Euroliigas tegev Oturu on kohati olnud suurepärane ja Jones selline mees, kel ei pruugi enam küll Euroliigas kohta olla, aga Pleissi ja Oturu kõrvale pole Kotsarit otseselt vaja.

Monaco puhul oleneb väga palju, kuidas käimasolev hooaeg lõpeb. Kui edukalt, on raske näha, et tiim mängijaid eriti vahetama hakkab. Pealegi on Donatas Motiejunas ja Donta Hall vürstiriigi klubis olnud juba mõnda aega ning nendega ollakse rahul. Mouhammadou Jaitehi hooaeg algas vigastuse tõttu halvasti, aga kohati on ta olnud väga tubli.

Sealjuures on Jaiteh hea näide, milline roll on võistkonna kolmandal tsentril. Prantslase mänguminutite arv on kõikunud kolmest minutist 18 minutini ehk on kõike muud kui stabiilne. Vaevalt Kotsar endale sellist elu tahaks.

Tel Avivi Maccabisse sobib Kotsar teoorias väga hästi, sest nende korvialuse osakonna kaitsemäng ei kanna suurt kriitikat. Samas on tegemist klubiga, kus pannaksegi eeskätt rõhku rünnakule ning ühe hea kaitsva tsentri olemasolu ei muuda midagi.

Berliini ALBA osas on suurim küsimärk Johannes Thiemann. Mullune maailmameister on oma aktsiaid meeletult tõstnud, kellele pakuvad tuge tervikuna tublilt mänginud Yanni Wetzell ja igavene projekt Christ Koumadje. Et Wetzell ja Koumadje ei liigu suure tõenäosusega kuhugi, poleks Thiemanni jäädes Kotsaril lihtsalt kohta.

Kuhu Kotsar sobib?

Kui Baskoniast mööda vaadata, jätab eelnev loetelu alles neli klubi: Bologna Virtuse, Istanbuli Fenerbahce, Belgradi Partizani ja Kaunase Žalgirise.

Alustame Partizanist. Serbia suurklubi selle hooaja peamiseks nõrkuseks ongi tsentripositsioon, kus Frank Kaminsky mängib vaid rünnakul ja Alen Smailagić jääb korvi all kaitses vastastega hätta, mistõttu tegutseb ta Euroliigas rohkem suure äärena.

Bruno Caboclo on tegelikult väga hea korvpallur, aga tema mängijatarkus on Euroliiga üks kehvemaid. Tõsi, kui peatreener Željko Obradović suudab brasiillast turgutada, on seal peidus väga hea tsenter.

Kotsari vaatevinklist ongi Caboclo saatus võtmeküsimus. Eestlanne annaks Partizanile juurde mõnusa käigu, just kaitses, ning moodustaks Kaminskyga duo, kes täiendaks teineteist.

Virtuse korvialuseks kaitseankruks on Bryant Dunston, kes saab mais juba 38-aastaseks. Ante Žižić pole paari kuuga jätnud mingit muljet ja Jordan Mickey keskendub selgelt rünnakule. Jah, Bologna klubil on ka Devontae Cacok, aga tema sel hooajal enam vigastuse tõttu ei mängi ja Virtus ei kaotaks midagi, kui ameeriklase teenetest loobuks.

Mickey, Dunston ja Kotsar kõlab Virtuse jaoks väga kihvti triona, kus on nii füüsilisust, ründemängu kui ka kaitset. Lisaks on Kotsar varem öelnud, et soovib koos mängida mõne kogenud tsentriga, kellelt saaks omajagu õppida. Dunston on selleks ideaalne kuju!

Muidugi, suured Euroliiga sõbrad teavad, et Mickey on hea kaugviskaja ehk neil võib õigustatult tekkida küsimus, kas Kotsarit ei tabaks Virtusesse siirdudes praegune saatus? Vahe on selles, et Virtuse vundament on laotud kaitsele, kui Baskonia trump on rünnak. Ehk Kotsar oleks Virtusele väärtuslikum mängija kui praegusele Baskoniale.

Fenerbahce vajab kaitsvat tsentrit nagu värsket õhku. Sertac Sanli on täiesti vormis väljas, Georgios Papagiannis ei suuda jalgadest liikuda ehk temaga pole Šarunas Jasikevičiuse hoolealustel võimalik mängida agressiivset kaitset, mida nad soovivad.

Johnathan Motley on rünnakul väga hea, aga tema Euroliiga karjääri on ilmestanud pidev vigadega pahuksis olemine. Kotsar oleks talle väga hea partner, kes pole vastaste kolmesekundialas küll nii domineeriv, aga on kaitses usaldusväärne ja aitab vastaste tagumisi survestada.

Kotsari Žalgirisse siirdumine oleks muidugi paljude Eesti korvpallisõprade märg unelm. Praegust seisu vaadates poleks see ka teps mitte halb üleminek, sest kui Laurynas Birutis teeb rünnakul karjääri parimat hooaega, siis teine tsenter Kevarrius Hayes, kelle trumpideks on lauavõitlus ja kaitse, on võrreldes eelmise hooajaga teinud sammu tagasi. Pealegi on ta rünnakule mõeldes täiesti anonüümne, Kotsar suudab aga efektiivne olla küll ning ta ei viska korvi ainult olukordadest, kus talle riputatakse pall korvi kohale. Eestlane on ameeriklasest märksa mitmekülgsem!

Selge on see, et järgmisel hooajal näeme Kotsarit taas Euroliigas. Kui Baskonia läheb Ivanovićiga edasi, võiks eestlane klubi vahetada ning vaadata eeskätt Fenerbahce või Žalgirise otsa.