Kui Baskoniaga on kõik, siis mis saab Raiestest?

Eesti korvpallikoondislase Sander Raieste jaoks on Hispaania linn Vitoria teine kodu, sest Viimsist pärit pallur on sealse Euroliiga klubi Baskonia särgi kandnud alates 2016. aastast ning on vaid korra käinud laenul, esindades kodumaa hiidu BC Kalev/Cramot. Selle hooajaga võivad aga Raieste ja Baskonia teed lahku minna.

Tänapäeval on Eesti noorkorvpallurite välismaale siirdumine saanud niivõrd tavapäraseks, et tihti ei ületa need isegi uudiskünnist. 2016. aasta suvel oli aga omajagu elevust, kui Baskonia teatas, et on Raiestega sõlminud viie aasta pikkuse lepingu.

Sealjuures on huvitav märkida, et 17-aastaselt Hispaaniasse kolinud väike äär esindab täna Baskoniat koos ühe teise Baltikumist pärit mängijaga, kes liitus klubiga mitu aastat tagasi. Selleks meheks on leedulasest suur äär Tadas Sedekerskis, kelle leping Baskoniaga algas juba 2013. aastal. Eelmise hooaja järel lahkus satsist Baltikumi trio kolmas liige, lätlane Arturs Kurucs, kes on pärit Võnnust – läti keeles Cēsisest – ja liitus Euroliiga meeskonnaga 2017. aastal.

Kui Sedekerskis on tõusnud Baskonia väga oluliseks lüliks, siis Raieste lend pole olnud sama muljet avaldav. Jah, eestlane saab väljakule nii Euroliigas kui ka Hispaania meistrivõistlustel, aga märkimisväärset rolli tal enamasti kahjuks pole.

Et Raieste kontraht Baskoniaga saab selle hooajaga läbi, kui 2020. aasta suvel sõlmiti nelja aasta pikkune uus leping, tekib õigustatult küsimus, mis 24-aastase meie mehega saab? Kas 2020. aasta Hispaania meister jõuab Baskoniaga taas kokkuleppele? Kui ei, siis kas ta leiab endale uue tööandja Euroliigast? Kui ei, siis millisel tasemel võiks Raieste maanduda?

I stsenaarium: Raieste jätkab Baskonias

Pealtnäha on see ju ilmselt kõige parem variant? Raieste saab jätkata Euroliigas ja Vana Maailma tugevaimas rahvusliigas ning kuigi tema mänguminutite arv pole midagi väga rõõmustavat, jääb alati õhku lootus, et kui ta ennast treeningutel ja kohtumistes tõestab, siis on kõik võimalik. Ja küllap ongi, lihtsalt viimaste aastatega pole ju mingisugust avanemist toimunud.

Lisaks on väga tõenäoline, et Baskonias jätkamine tähendaks Raiestele kõrgemat palka kui talle makstaks mujale siirdudes. Teises kodus olemine, mõnus kliima, hea tasu ja tipptasemel korvpall ei tundu ju üldse mitte halb kompott isegi olukorras, kus sinu roll tiimis on nagu on.

Ja kui viimase lause sõnasabast kinni haarata, siis… Raiestet on palju kritiseeritud selle eest, et tal puudub alfaisase instinkt. Et tema ei tohiks leppida Euroliiga klubi statisti rolliga, vaid peaks minema mujale ja näitama, mis puust ta tegelikult on.

Muidugi, igaühel on õigus oma arvamusele, aga mis on selles halba, kui Raieste veedab terve karjääri ühes Euroliiga klubis, kus makstakse hästi palka, ta saab mängida kahes tipmises liigas, aga peab leppima pingimehe rolliga? Nii nagu on igaühel õigus oma arvamusele, võib ka iga korvpallur teha oma karjääriga, mida tahab. Kõik ei peagi ega saagi olla suured staarid, on nad siis Euroliigas või Eesti-Läti liigas. Mugavustsoonil on halb kuvand, aga mõnele inimesele see meeldib. Ja võib-olla ongi Raieste selline inimene.

Oluline on märkida, et Raieste on Baskonia jaoks väärtuslik mängija, sest tal on taskus Hispaania korvpallipass, kuna on seal olnud mitu aastat. Et võistkonnas on väga palju välismaalasi ning sealse meistrivõistluste statuut näeb ette, et tiimis peab olema vähemalt neli kohalikku, – on nad siis hispaanlased või cupo’d ehk mängijad, kes on vähemalt kolm aastat olnud Hispaania klubi noortesüsteemis – aitab Raieste täita kvooti. Praegu lähevad lisaks eestlasele kohalikena arvesse Sedekerskis, hispaanlane Dani Diez ja Senegalist pärit 22-aastane tsenter Khalifa Diop, kes oli vahemikus 2017-23 Gran Canaria hingekirjas.

Muidugi, Baskonia võiks vabalt Raieste üle parda visata ja tema asemele hankida mõne hispaanlase või cupo. Samas on maarjamaalasel omad plussid: teatud vastaste vastu on ta kaitses väga hea relv, on rünnakul hea lõikaja ja tabab heal õhtul kaugelt hea protsendiga. Lisaks pole Raieste ilmselt nii kallis mängija kui tema tasemel olevad hispaanlased ja cupo’d.

II stsenaarium: Raieste ei jätka Baskonias

Kui spekuleerida, kas 204 cm pikkune eestlane saaks Baskoniast lahkumise korral mõnest Euroliiga klubist lepingupakkumise, siis on vastus pigem eitav. Tõsi, mõni klubi võiks temast teoorias huvitatud olla, näiteks kaitsemängule keskenduv Valencia, ent neil pole kohalike kvoodi täitmisega probleeme ja tõele au andes ei annaks Raieste neile kvaliteedis midagi juurde.

Mõneti võiks Raieste sobida Berliini ALBAsse, kuhu on kaitsejõudu hädasti vaja, aga samas pole praegune Baskonia pallur selline mees, kes kaitses igal juhul oma ära teeb. Erinevaid apse või rumalaid vigu lipsab sisse omajagu, lisaks pole märtsis 25-aastaseks saav Raieste enam esimeses nooruses.

Küll võiks ALBA Raieste otsa vaadata sellise pilguga, et turul on Euroliiga kogemusega pallur, kes pole saanud võimalust oma võimeid täienisti realiseerida ja näidata. Eesti fännid teavad ju suurepäraselt, et koondise särgis on Raieste teine mängija kui Baskonia eest ja seda positiivses võtmes. Kuivõrd ALBA on Euroliigas mängijatele hüppelauaks või enesekindluse taastajaks, võiksid nad Raiestega täringut veeretada küll.

Seda olukorras, kus näiteks itaallane Gabriele Procida ja sakslane Louis Olinde võiksid suvel liituda mõne tugevama klubiga. Nende tase väärib seda ja see avaks teoorias Raieste sugusele mängijale ukse.

Kui Raieste neile huvi ei paku, ei tasu karta, et eestlane peab naasma kodukamarale, sest tema vastu ei tunta mõnest tugevamast liigast huvi. Kindlasti tuntakse ja kui selleks pole mõni Hispaania meistrivõistluste klubi, võiks Raieste taseme poolest mängida näiteks Saksamaal, Itaalias, Türgis või Prantsusmaal. Tõsi, seda mitte tippsatsi särgis ja talt ei nõutaks ka liidrirolli, aga 20-25 minutit mängu kohta on kahtlemata võimalik.

Näiteks võiks Raiestele suurepäraseks hüppelauaks olla Türgi klubi Merkezefendi. Praegu võideldakse küll kõrgliigasse püsimajäämise nimel, kuid viimasel ajal on sealt Euroliigasse siirdunud mitu pallurit, mis näitab, et mängijatega tehakse väga head tööd.

Kreeklasest äär Nikos Rogkavopoulos, kelle trumpideks on kaitse ja kaugvisked, liitus suvel Merkezefendist just Baskoniaga. Lätlane Rihards Lomažs teenis käesoleva hooaja jooksul lepingu Bologna Virtuse, Nigeeria juurtega ameeriklane Daniel Oturu Istanbuli Anadolu Efesi ja teine jänkist tsenter Moses Wright Olympiacosega.

Kui Merkezefendil õnnestub kõrgliigasse püsima jääda ja Baskonia Raiestet ei soovi, võiks eestlane olla neile huvitav projekt.

Teine variant on valida mõni tasemelt nõrgem liiga, kus Raieste saaks teha tõelise vaheaasta. Näiteks Poola, kus teenib leiba teine Eesti koondise ääremängija Janari Jõesaar, kes saab platsile peaaegu 20 minutiks mängus ja täidab oma ülesandeid edukalt.

Vaheaasta kasulikkust näeme ilmekalt Kristian Kullamäe pealt. Eesti koondise üks liidreid oli vahemikus 2019-22 Hispaanias, kust lahkus Leetu Panevežyse Lietkabelisse. Seal tegi tagamees hea hooaja ja naasis Euroopa tugevaimasse rahvusliigasse, kus on tervikuna olnud tubli.

Läheb Raieste uue lepinguga, kuidas läheb, oluline on, et mängija oleks ise oma karjääriga rahul. Muidugi tahaksid Eesti kossufännid, et Raieste lööb klubitandril ukse jalaga lahti ja hakkab paugutama nagu ei kunagi varem. Aga kui seda ei juhtu, ei tähenda see, et tegemist on halva mängijaga. Ja seda tasub alati meeles pidada!