Kui USA koondise pilveloss MMil kokku varises
Kuigi USA on korvpallimaailma tippu kuulunud aegade algusest, muutus nende koondis 1990ndatel vahepeal võitmatuks. Kümne aasta jooksul ei kaotatud NBA-meestega tiitlivõistlustel mitte ühtegi kohtumist, kuniks 2002. aastal muutus kõik…
Loo rääkimiseks tuleb meil ajaratas esmalt 1992. aastasse kruttida. Kui sinnamaani said ameeriklased FIBA ehk maailma korvpalliliidu reeglitest tulenevalt tiitlivõistlustel käia ainult amatöörsportlastega – see tähendas lõviosas üliõpilasmängijaid – siis Barcelona olümpiaks mängureegleid muudeti ning USA tuli esmakordselt kohale NBA-staaridega.
Michael Jordan, Magic Johnson, Larry Bird, Charles Barkley, Karl Malone, John Stockton, Scottie Pippen, Patrick Ewing, David Robinson, Clyde Drexler, Chris Mullin ja üliõpilane Christian Laettner pühkisid vastastega Barcelonas sõna otseses mõttes põrandat!
Võideti igal pool ja igast asendist
Hellitavalt Dream Team’iks ehk unistuste võistkonnaks kutsutud sats loputas vastaseid keskmiselt (!) 44 punktiga ning tuli mängleva kergusega olümpiavõitjaks.
MMidel sai NBA-staare esmakordselt näha 1994. aastal ning sealgi oli tulemus sama: Dream Team II purjetas muretult finaali, kus alistas Venemaa 137:91.
Seejärel muutuski reegliks, et kui ameeriklased NBA-vendadega kohal on, nad ka kuldmedali võtavad. Nõnda läks 1996. aasta Atlanta ning 2000. aastal Sydney olümpial. 1998. aasta MMil tuli USA-l unelmate liiga tööseisaku tõttu läbi ajada „teisejärguliste“ mängijatega ning tulemuseks oli pronksmedal.
Seega kui 2002. aasta koduseks MMiks aeti taas kokku NBA-mehed, olid ameeriklaste ootused taas kõrged.
Kõik algaski ju ilusti
Reggie Milleri, Paul Pierce’i, Shawn Marioni, Baron Davise, Elton Brandi, Jermaine O’Neali ja Ben Wallace’iga vürtsitatud sats alustaski võimsalt, võites alagrupis kõik kolm mängu: Alžeeria 110:60, Saksamaa 104:87 ja Hiina 84:65.
Vaheringiski algas kõik ilusasti – esmalt alistati 106:82 Venemaa ning seejärel 110:62 Uus-Meremaa – kuniks äkki, pealtnäha eikusagilt, kaotati Argentinale 80:87.
Kõnealune kaotus oli esimene, mille ameeriklased NBA-meestega said, ning lõpetas nende 58-mängulise (!) võiduseeria…
Kuivõrd tegemist oli vahegrupi mänguga, mis midagi ei mõjutanud, lootsid fännid, et tegemist oligi ajutise tagasilöögiga. Nad eksisid! George Karli juhendatav sats koperdas ka veerandfinaalis Jugoslaavia vastu (78:81) ning pidi medalimängudest suu puhtaks pühkima.
Motivatsioon kadunud, õnnestus ameeriklastel 5.-8. koha mängus küll veel hädisest Puerto Ricost 84:74 üle olla, kuid 5.-6. koha matšis said nad veel ka hispaanlastelt 75:81 nüpeldada.
Nõnda lõpetaski USA 2002. aasta koduse – turniir toimus ju Indianapolises – MMi kuuendana.
Eelmine MM läks veel halvemini
See tulemus tähistas pikalt ameeriklaste halvimat esitust maailmameistrivõistlustelt, kuid kadus neli aastat tagasi ikkagi ajalooraamatutest. Nimelt jäi legendaarse Gregg Popovichi juhendatud sats siis MMil seitsmendaks.
Alagrupifaas läbiti 2019. aastal küll puhtalt – esimeses ringis võideti Tšehhit 88:67, Türgit 93:92 (lisaajal) ja Jaapanit 98:45, teises ringis Kreekat 69:53 ja Brasiiliat 89:73 – kuid play-off’is koperdati kohe esimesel tõkkel Prantsusmaa vastu (79:89).
Järgnenud kohamängus saadi veel 89:94 litakas Serbialt, mistõttu tuligi lõpuks leppida 7.-8. koha matšis poolakate 87:74 alistamisega.
Tõsi, siinkohal on vast paslik ära mainida, et 2019. aasta MM-koondise suurimad nimed olid ameeriklastel Kemba Walker ja Donovan Mitchell ehk tõeline A-kategooria superstaar neil toona puudus.
Analoogne on seis ka tänavu, kui liidrisärki sobitatakse 22-aastase Anthony Edwardsi selga. Minnesota Timberwolvesi mängumeest toetavad Filipiinidel, Jaapanis ja Indoneesias toimuval MMil Jalen Brunson, Tyrese Haliburton, Paolo Banchero, Mikal Bridges, Josh Hart, Brandon Ingram, Jaren Jackson jr, Cameron Johnson, Walker Kessler, Bobby Portis ja Austin Reaves.
Kaugele see, Steve Kerri juhendatav sats võiks purjetada, on selge septembri teiseks nädalaks…
