Kuidas Baskonia kraavist välja tõmmata?

Enne käimasolevat hooaega oli Hispaania korvpallis vaid kaks klubi, kes olid meistrivõistlustel alati sõelmängudele jõudnud: Baskonia ja Barcelona. Neist esimest tabas nüüd aga krahh, mis tähendab, et uuele hooajale mõeldes tasub oodata palju muudatusi.

Kui Euroliigas jõudis Baskonia esimest korda viie aasta jooksul veerandfinaali, siis Vana Maailma tugevaimas rahvusliigas jäädi põhihooajal alles üheksandaks. See oli ajalooline ebaõnnestumine suure algustähega, aga vähemalt andis see klubi juhtkonnale veidi enam aega, et uueks hooajaks atra seada. Igal halval asjal on ka hea külg, või mis?

Esimene oluline samm tehti juba hooaja jooksul. Euroliigas läbimurdehooaja teinud ja üheks paremaks kaitsemängijaks tõusnud Tadas Sedekerskis pikendas lepingut, hiljuti lõi klubi käed ka USA ja Puerto Rico passiga Markus Howardiga, kes tõusis möödunud hooajal Euroliiga resultatiivseimaks mängijaks. Viskekahuril oli ka teisi pakkumisi, kuid ta tundis, et Baskonias jätkamine on parim valik.

Niisamuti näeb Baskonia palju vaeva, et tiimis jätkaks Codi Miller-McIntyre. Bulgaaria passiga ameeriklane tegi sel hooajal oma Euroliiga debüüdi ja tõusis kohe mängujuhtide koorekihti, kuigi algus oli kõike muud kui särav.

Sedekerskis, Howard ja Miller-McIntyre on väga hea tuumik, mille ümber võistkonda ehitada. Muidugi ootavad eestlased väga, mis saab Maik-Kalev Kotsarist ja Sander Raiestest. Baskimaa meedia räägib esimesest, et tema jätkamine on ebakindel, Raieste kohta pole viimasel ajal avalikkuse ette imbunud küll ühtegi infokildu, aga ta tegi tegelikult väga hea põhihooaja lõpu ning näitas, et ta on mängumees, mitte lihtsalt ergutaja. Seega poleks mingi ime, kui 2016. aastast võistkonna hingekirja kuulunud ääremängija jätkaks endale mugavas ja tuttavas kohas.

Kas Ivanović läheb või jääb?

Kuivõrd Baskoniat tabas koduliigas nõnda suur krahh, olnuks paljuski loogiline, kui see tähendanuks automaatselt peatreeneri Duško Ivanovići lahkumist. Montenegrolane on veel aga pukis ning võib-olla on teda päästnud tõik, et tal on Baskonias väga palju krediiti. Võitis ta ju 2020. aastal nendega Hispaania meistritiitli ja alustas sel hooajal oma neljandat ajajärku klubis.

Mõneti võiks öelda, et Hispaanias kraavi sõitmine polnud Ivanovići süü, sest tema ju ei komplekteerinud võistkonda. See on tõsi, tiimi panid kokku mängijate värbamise eest vastutav Alfredo Salazar ja hooaega juhendajana alustanud Joan Penarroya, ning Baskonial polnud piisavalt raha, et teha hooaja käigus suuremaid vangerdusi. Seda näitasid Chris Chiozza ja Jordan Theodore’i liitumised, sest kahjuks või õnneks käis Euroliiga tase nendele üle jõu.

Baskonial pole väga kaua aega otsustada, kas minna Ivanovićiga edasi või mitte, sest ideaalis annab peatreener koosseisu komplekteerimiseks oma sisendi, et klubi saaks mängida nii nagu juhendaja ette näeb. Siinkohal tasub meenutada eelmist suve, kus Belgradi Crvena Zvezda andis Ivanovićile võrdlemisi vabad käed ja 66-aastane korvpalliõpetaja pani kokku satsi, kus oli ainult veidi utreerides ühe tsentri ja paari tagamehe kõrval mustmiljon ääremängijat. Serbia hiid vallandas ta pärast nelja esimest Euroliiga vooru ja Zvezda ei saanudki tagasi ree peale.

Arvestades, et Zvezda ja Baskonia rahakotid on võrreldavad, kätkeb Ivanovići jätkamine riski. Pealegi, Belgradi klubi presidendi sõnul pakuti neile eelmisel suvel nii Howardit kui ka teiseks Baskonia täheks tõusnud Chima Moneket, aga treener ei soovinud neid enda võistkonda. Siin ei saa muidugi märkimata jätta, et Zvezda boss Nebojša Čović rääkis üldse päris palju ja kohati täiesti seosetut juttu.

Tõele au andes tundub, et Ivanovići lahkumine on vaid aja küsimus. Viimastel aastatel on mängijana kaks Euroliiga tiitlit võitnud mehe ülesandeks olnud liituda mõne klubiga hooaja keskel ja anda neile elektrišokk. See õnnestus nii Zvezdas kui ka Baskonias, aga lõpuks ei teinud ta emma-kummaga midagi erilist.

Kõige loogilisem põhjus, miks pole Ivanovići tulevik veel selge, on fakt, et hooaeg alles käib. Näiteks on Baskoniat paari pandud endise Euroopa tippmängujuhi Jaka Lakovičiga, kes juhendab praegu Hispaania klubi Gran Canariat. Eile alustasid nad meistrivõistluste veerandfinaalseeriat Madridi Reali vastu ehk on täiesti arusaadav, miks ei saa Baskonia sloveeniga läbirääkimisi pidada.

Baskonia vajab rohkem sügavust

Euroliiga hooaja lõpus sai täiesti tavaliseks, et Baskonia rotatsioon tõmbus kokku ning Ivanović kasutas teisel poolajal vaid kuut-seitset meest. Lühikese aja jooksul võibki see olla õige võidutaktika, aga korvpallihooaeg pole sprint, vaid maraton.

Ahtaks kiskunud mänguminutite jagamine tähendas aga seda, et hooaja lõpuks olid Baskonial tükid taga. Miller-McIntyre mängis sisuliselt ühe õlaga, Kotsarit on õlatrauma seganud mitu kuud ja Howard sai lihasvigastuse, mis juhtub enamasti just ülekoormuse korral.

Samas tuleb Ivanovićist aru saada. Mõni Baskonia pallur polnudki suuremaks rolliks valmis, seda just Euroliigas. Hispaanias oli lugu teine, sest põhihooaja lõpus olid nii Chiozza kui ka Raieste kohati suurepärased.

Nagu ennist öeldud, siis Howard, Miller-McIntyre ja Sedekerskis on väga hea tuumik, mille ümber võistkonda ehitada. Uusi mehi on aga vaja omajagu, kuna põhitegijatest on kindel Vanja Marinkovići lahkumine ja Hispaania meedia teatel on Matt Costello väga lähedal Valenciasse minemisele.

Howardi näol on Baskonial mängija, kes võib igal õhtul korvivõrgud põlema visata. Endise NBA mehe kiituseks tuleb öelda ka seda, et ta on Euroopas läinud iga hooajaga paremaks ja efektiivsemaks ning tegemist on Euroliiga staariga.

Tema ümber on aga vaja ehitada võistkond, mis oleks selle hooaja satsist sügavam ja mitmekülgsem, mis annaks peatreenerile võimalust minuteid ühtlasemalt jagada ning seeläbi oma mängijaid värskemana hoida. Pikale perspektiivile mõeldes on see ääretult oluline.

Praegusest Baskoniast võiksid lisaks eelmainitud triole tiimi kindlasti jääda tubli 11. või 12. mees Raieste, snaiper Nikolaos Rogkavopoulos, energiast tulvil laua- ja punktilõvi Chima Moneke ja tsenter Khalifa Diop. Viimase eest maksti eelmisel suvel Gran Canariale 700 000 eurot, aga Senegalist pärit keskmängija ajas lati kolinaga maha ja sai tagatipuks mitu kuud tagasi vigastuse, mis lõpetas ta hooaja. Samas on Diop kahtlemata talendikas mees ja võiks tõusta Euroliigas väga heaks kaitsvaks tsentriks.

Mis mängijatüüpe võiks Baskonia turul vaadata? Korvi alla on kindlasti vaja tsentrit, kes oleks hea kattest mängus ja omaks viset nii keskpositsioonilt kui ka kaare tagant, et Moneke, Sedekerskis, Howard ja Miller-McIntyre saaksid korvi alla lõikamiseks ruumi.

Ilmselt kõige olulisemad on aga täiendused tagaliini. Kui Miller-McIntyre jätkab, ei saa tema varumeheks olla keegi nagu Chiozza. Jah, tegelikult dirigeeris ta ju rünnakuid hästi ning tegutses väga isetult, aga ta ei kujutanud korvile mingisugust ohtu. Ameeriklane osales 26 kohtumises ning tegi keskmiselt vaid 2,3 pealeviset mängu kohta. 180 cm pikkuse ebaatleetliku pallurina oli selge, et korvi alla pole tal niiehknaa mõtet ronida.

Ilmselt tagasi Belgradi Partizani siirduv Marinković tegi Baskonias elu parima hooaja. Serblase asemel on vaja combo guard’i, kes saab vajadusel palliga hakkama ja on (väga) hea viskaja ning üldiselt üle keskmise rünnakumängija.

Kui Baskonia suudaks täita kõik vajalikud lüngad ja jätta mitu praegust meest alles, tasub uut hooaega põnevusega oodata. Loodetavasti suudavad nad uuel hooajal teha vigade paranduse ja naasta Hispaanias kõrgesse mängu.