Kuidas tippjalgpallur eksis ühel mängul kolmel penaltil. KOLMEL! 3-l!
Räägitakse, et hulluse märgiks on millegi korduvalt tegemine, oodates erinevat tulemust. Noh, selle definitsiooni järgi tulnuks Argentina jalgpallur Martin Palermo riietada valgesse ja panna pehmesse ruumi!
Suurema osa karjäärist kodumaal, aga sajandi alguses mõneks hooajaks Hispaaniasse põiganud Palermo lõi Argentina särgis 15 mänguga üheksa väravat. Üsna hõlpsa vaevaga võinuks tabamuste arv olla aga 12.
Sealjuures on huvitav märkida, et 1999. aastal koondisedebüüdi teinud ründaja esindas tol aastal Argentinat seitse korda ning viimased kaheksa matši tulid kümme ja 11 aastat hiljem.
Samamoodi on põnev fakt, et Palermo nime leiab Guinnessi maailmarekordite raamatust, ehkki ta ei tahaks seal olla.
Ässad jäid koju
Kõigele eelnevale konteksti andmiseks tuleb ajaratas tagasi kruttida 1999. aasta suvesse, mil Lõuna-Ameerika paremad jalgpalliriigid kogunesid Copa Americaks Paraguaysse. Kohal oli ka kaks külalist: et osalejaid oleks kümme, kutsuti võistlema Mehhiko ja Jaapan, kellest viimane osales Ladina-Ameerika meistrivõistlustel esimest korda.
Turniiril müttas ka väravakütt Palermo, kes oli alates 1998. aasta augustist tõusnud Argentina kõrgliiga üheks resultatiivsemaks ründajaks, lüües tol hooajal kohaliku hiiu Boca Juniorsi kasuks 35 mänguga 32 väravat.
Siiski eeldati, et koondise peatreener Marcelo Bielsa võtab Copa Americale ka raskekahurväelased Gabriel Batistuta ja Hernan Crespo, aga Bielsale on alati meeldinud teha asju vastupidiselt ootustele ning nõnda läks esiründajana turniirile Palermo. Toona Itaalias säranud ässad jäeti rahvusesindusest välja, võistkonna tuumiku moodustasid Juniorsi mehed, kelle hulgas oli ka maagiline Juan Roman Riquelme.
Juhendaja sai oma hea otsuse vilju maitsta kohe avamängus. Ecuador alistati 3:1, avapoolajal sahistas väravavõrku tänane Madridi Atletico peatreener Diego Simeone, teisel 45 minutil säras kahe tabamusega Palermo.
Teises voorus kohtuti Colombiaga.
Palermo eksis, Cordoba mitte
Tasavägises alagrupis alustasid ka nemad võidukalt, alistades 1:0 Uruguay. Kolme punkti peal istunud meeskondade kohtumine selgitas ühe alagrupist edasipääseja ning Argentina alustas mängu ohtlikult.
Vaid viis minutit pärast avavilet oli Palermole avanemas võimalus Argentina heaks midagi korda saata. Vasakult äärelt antud tsenderdus oli lendamas tagapostis luuranud pika kesktormaja suunas, aga Alexander Viveros ei lubanud saadetisel adressaadini jõuda. Mõistes, et ta ei suuda Palermot määrustepäraselt takistada, mängis kaitsja palli käega. Kohtunik Ubaldo Aquino vilistas ja näitas käega penalti märgiks 11-meetri punkti suunas.
Palermo haaras palli nii kiiresti, et ükski argentiinlane ei jõudnud talle vastu vaielda. Aga miks pidanukski: ründaja oli nii klubis kui ka koondises väga heas hoos!
Colombia väravavaht Miguel Calero üritas joonel liikumisega Palermost rivist välja lüüa. Kui läks asjaks, hüppas puurivaht vasakule ja Palermo lõi värava keskele. Tema – muidugi, on päris kahtlane, kas 25 aastat tagasi sellist statistikat üldse koostati – löögisuund pidi kõige tõenäolisemalt lõppema väravaga, aga hirmtugeva paugu saanud nahkkera raksatas vastu latti ja lendas üle värava.
Palermo eksimus oli seda valusam, et vaid viis minutit hiljem läks Colombia juhtima. Iroonilisel kombel penaltist, kui Nelson Vivas võttis maha karistusalasse tormanud Arley Betancourthi ning keskkaitsja Ivan Cordoba lõi karjääri teise koondisevärava.
Penalti siin, seal ja iga nurga peal!
Poolajapausilt tulles kulus vaid kaks minutit, enne kui Aquino taas penalti määras. Seekord tegi karistusalas vea keskkaitsja Roberto Ayala, kes lükkas tsenderdust peaga lööma läinud Hamilton Ricardi selga.
Selmet saata tulle juba skoorinud Cordoba, andis Colombia võimaluse Ricardile. Argentina väravavaht German Burgos tõrjus tema 11-meetri karistuslöögi, jättes oma koondise ellu. Nende selg oli küll vastu seina, kuid esikinda tegutsemine andis võimaluse, mis taheti ära kasutada.
Paarkümmend minutit enne lõppu sai Argentina suure tagasilöögi, kui üle keenud Javier Zanetti saadeti punase kaardiga minema. Vähemusest hoolimata jätkas Argentina surumist.
Veidi hiljem leidis vasakul äärel möllanud Riquelme tsenderdus Palermo peanupu. Jälle pidi 188 cm pika kesktormajaga maadlema Viveros. Ta kaotas duelli, argentiinlane lõi, aga pall ei lennanud sisuliselt sentimeetritki, kuna kaitsja käsi jäi ette.
Tagantjärele targana võinuksid Bielsa hoolealused Colombialt šnitti võtta ja penaltilööjat vahetada. Seda aga ei tehtud ning pall usaldati taas Palermo kätte. Calero hüppas paremale, üsna keskele löönud argentiinlane kihutas palli üle värava.
Paar minutit hiljem tüüris Colombia mängu võidusadamasse, kui nende nurgalöögi toimetas väravasse vahetusmehe Edwin Congo jalg. Ehkki vastased olid vähemalt 2,5 punkti juba tabelisse kirjutanud, polnud Palermo sõu aga lõppenud.
90. minutil, mil Colombia juhtis juba 3:0, mängis ta Cordoba üle ja pääses karistusalasse. Seal astus talle vastu Jorge Bermudez, Palermo üritas temast paremalt mööduda, aga põrkas kokku oma viga lappida üritanud Cordobaga. Ründaja kukkus, kaitsja protesteeris, kohtunik määras penalti. Jälle.
Eestlased teavad, et kolm on kohtu seadus. Nõnda läks 11-meetri karistuslööki realiseerima taas Palermo, kes lõi vasakule. Tema kahjuks hüppas sinnapoole ka tõrje teinud Calero.
Nõnda saigi Palermo enda valdusesse Guinnessi rekordi, mida ta vältinuks hea meelega: ta on mängija, kellest pole koondistevahelises mängus keegi rohkem penaltitel eksinud.
