Kuidas Türgi ärkas 2008. aasta EMil korduvalt surnust üles

Türgi jalgpallikoondisel on peale kasvanud uus paljulubav põlvkond, mille juveelideks on 19-aastased Arda Güler ja Kenan Yildiz, kes teenivad klubileiba vastavalt Madridi Realis ja Torino Juventuses. Nende eesmärk on suurturniiridel teha seda, mida pole varem suudetud.

Türklased on koondisejalgpallis sähvatanud kaks korda: 2002. aasta MMil võideti pronks, kaheksa aastat hiljem toimunud EMil jõuti nelja parema hulka, kus kaotati poolfinaalis 2:3 Saksamaale.

Suuri tulemusi ei teinud üks ja sama põlvkond, sest mõlemal mainitud suurturniiril osalesid vaid neli meest: väravavaht Rüstü Recber, kaitsja Emre Asik, poolkaitsja ja 2008. aasta EMi kapten Emre Belözoglu ning ründaja Nihat Kahveci.

Ehkki MMil tehti parem tulemus, loetakse Türgi kuldseks põlvkonnaks just 2008. aasta EMil ilma teinud koosseis. Seal oli vaid viis vähemalt 30-aastast mängijat ning lootus oli, et Inglismaal Newcastle Unitedis mänginud Belözoglu ja end Hispaania kõrgliigas tõestanud Kahveci vedamisel suudab võrdlemisi noor Türgi rahvusvahelises vutis end jälle ja jälle tõestada.

Kahjuks nii aga ei läinud. Türgi viimane MM ongi too 2002. aasta oma ning kuigi EMile jõuti ka 2016 ja 2021, ei tehtud seal mingit tulemust. Tänavu võivad Itaalia ründelegendi Vincenzo Montella hoolealused aga taas vutisõpru üllatada, sest kvaliteeti neil jagub.

Üllatuse ootuses krutime ajaratta 2008. aasta suvesse, mil Türgi rääkis kaasa kõige kõrgemas mängus.

Recber ei ajanudki pada

Türgi kuulus EMil alagruppi ühe võõrustaja Šveitsi, Tšehhi ja Portugaliga. Kahe parema hulka tulemine ja sõelmängudele pääsemine oli kõikide koondiste eesmärk, aga nii tihedas grupis võis kõike juhtuda. Ja päris palju ka juhtus!

Fatih Terimi juhendatud türklased kaotasid avamängu Portugalile. 0:2 allajäämisest valusamgi oli aga see, et Pürnee poolsaare tiim mängis türklased igas mõttes üle, kuigi Recber oli enne mängu kuulutanud, et nende eesmärk on jõuda finaali. 7. juuni õhtul tundus see olevat hullumeelse jutt, aga edasine turniir näitas, et enesekindel väravavaht ei ajanud tegelikult pada.

Teises kohtumises astuti vastu võõrustajatele. Matš ristiti vanniskäiguks Baselis, sest kuigi mäng algas kuivades oludes, hakkas lõpuks sadama nii tihedat vihma, et väljak meenutas rohkem ujulat kui vutiplatsi. See tekitas ka olukordi, kus mööda maad söödetud pall jäi ootamatult seisma või ei liikunud tavapärasel kiirusel, sest vesi peatas selle tee.

Kuivõrd Türgi mängis Terimi käe all just lühikestele söötudele orienteeritud vutti ja Šveits eelistas pikka palli, andis ilm võõrustajatele eelise. See kasutati ära 32. minutil, kui Šveitsis türklastest vanemate perre sündinud Hakan Yakin lõi oma elu lihtsaima värava.

Teine Türgist pärit vanematega ründaja Eren Derdiyok mängis end mööda välja rutanud väravavahist Volkan Demirelist, aga ei löönud peale, kuna nurk oli kehv. Toona 19-aastane kesktormaja söötis palli tagapostis oodanud Yakini suunas, veelomp peatas palli hoo ja ta sai nahkkera hõlpsalt tühja võrku lüüa. Tõsi, Derdiyoki sööt oleks Yakinini jõudnud ka kuival väljakul, kuid lomp tegi tabamuse veelgi tõenäolisemaks.

Türklased ei andnud aga alla ning jõudsid teisel poolajal, mil vihmasadu lakkas, kaks korda sihile. Esmalt saatis palli Diego Benaglio selja taha Semih Sentürk ning teisel lisaminutil toona koondise suurimaks talendiks olnud Arda Turan, kelle karistusala joone pealt tehtud löök sai kaitsjast vajaliku rikošeti.

15. juuni õhtul oli selge nii palju, et lisaks Portugalile pääseb alagrupist edasi Türgi või Tšehhi. Ent kes oleks osanud arvata, et just see kohtumine läheb EMi kullavaramusse.

Tšehhi oli tänu Jan Kolleri ja Jaroslav Plašili tabamustest läinud 62. minutiks 2:0 ette. Kõik tundus olevat tehtud, aga kui Turan lõi 13 minutit hiljem ühe tagasi, tärkas türklaste lootus. 87. minutil ei suutnud Petr Cech püüda Türgi tsenderdust ja pall kukkus Kahveci jalale, kes viigistas seisu. Kaks minutit hiljem oli Tšehhi kaitseliin täiesti positsioonist väljas, Kahveci unustati üksinda ning tema latipõrkest sisse läinud löök vormistas EMi ajaloo ühe kihvtima tagasituleku.

Sealjuures ei saa jätta märkimata, et Türgi lõpetas mängu kümnekesi, kui Demirel lükkas Kolleri pikali ja sai punase kaardi. Kuivõrd Terim oli kõik vahetused ära teinud, läks väravasse edurivimees Tuncay Sanli. Tšehhi kahjuks oli aega nii vähe järel, et väljakumängijat ei õnnestunudki proovile panna.

Kahveci märkis pärast mängu, et pärast Turani väravat said türklased aru, et tšehhid on mures. “Rääkisime üksteisega ja leppisime kokku, et anname endast kõik. See pole probleem, kui me kaotame,” sõnas ta. “Minu kaks väravat on kõige paremad tabamused, mida olen oma karjääri jooksul löönud. Tõestasime kõigile, et jalgpallimäng kestab 90 minutit ning Türgi koondis ei anna enne lõpuvilet alla.”

Lahm päästis Saksamaa

Üle noatera veerandfinaali pääsenud Türgi kohtus kaheksa parema hulgas Horvaatiaga. Kui lahing Tšehhi vastu läks EMi kullavaramusse, siis mäng Horvaatiaga oli veelgi sõgedama stsenaariumiga. Muide, horvaadid olid Hollandi ja Hispaania kõrval ainus koondis, kes läbi alagrupi täiseduga, alistades teiste hulgas ka Saksamaa.

Terim pidi Tšehhi kohtumisega võrreldes tegema algkoosseisus neli muudatust. Oma rolli mängisid nii vigastused kui ka kaartide tõttu tulnud mängukeelud, kui Horvaatia vastu ei saanud väravat kaitsta Demirel ning keskväljalt langes kodustatud brasiillane Mehmet Aurelio.

Et normaalajal, mida domineeris võimaluste osas Horvaatia, väravaid ei löödud, läks veerandfinaal lisaajale. 119. minutil viis Ivan Klasnici pealöök Slaven Bilici hoolealused ette, aga Kahvecil oli õigus: Türgi ei anna alla!

Viimane sõna jäigi neile, kui Sentürk lõi palli 122. minutil karistusala virvarris tasakaalu kaotades ristnurka. Bilic ja horvaadid apelleerisid küll kohtunikele, et üleminutid olid täis ning värav ei tohiks lugeda, aga tabamus jäi kirja. Järgnenud penaltiseeria võitis Türgi 3:1. “Meie edul pole piire. Me ärkame pidevalt surnust üles, aga selliste jalgpalluritega pole lihtsalt võimalik kaotada,” teatas Terim pärast kohtumist.

Saksamaa vastu jätkusid Türgi mured vigastuste ja kaartidega. Aurelio oli küll tagasi, aga Demireli ei lubatud endiselt platsile ning Horvaatia vastu kogutud kollaste kaartidega polnud Saksamaa vastu võimalik tulle saata Turani, Sanlid ja Asiki.

Kõigest hoolimata anti kaks aastat varem MMil pronksi võitnud Saksamaale kõva lahing, kus Sentürk lõi järjekordse hilise värava, mis tegi skooriks 2:2. Viimane sõna jäi aga sakslastele, kui karistusalasse pääsenud Philipp Lahm lõi palli kindlalt Recberi selja taha.

Kuigi Türgi turniir sai läbi, ületasid nad ootuseid ja riigi jalgpalliajalukku kirjutati rasvaste tähtedega uus peatükk. See oli tolle põlvkonna tähetund, millest üritab praegune Güleri ja Yildizi vedamisel veelgi kõrgemale ja kaugemale purjetada.

***

Kuni poolfinaalini tundus, et suure võitlejahingega Türgi ronib välja igast raskest seisust. Selles mängis suurt rolli ründaja Nihat Kahveci, kes tegi kaasa koondise kahes kõige suuremas suures eduloos. Foto: Imago Images