Kurioosumid derbide maailmas

Võib vist väita, et iga spordisõber armastab kahe vaenlase madinat. El Clasico, Old Firmi derbi, Superclasico, Derby della Madonnina, Kitalararasi Derbi, Loodederbi, Der Klassiker, Le Classique, Igaveste vaenlaste derbi… neid võib loetlema jäädagi. Paljude jaoks on just need hetked hooaja kõige tähtsamad.

Loetletud nimetused esindavad vastavalt muidugi mänge Barcelona ja Real Madridi, Celticu ja Rangersi, Boca Juniorsi ja River Plate’i, AC Milani ja Milano Interi, Fenerbahce ja Galatasaray, Liverpooli ja Manchester Unitedi, Müncheni Bayerni ja Dortmundi Borussia, Marseille’ ja PSG ning Olympiakose ja Panathinaikose vahel. Enamus, kui mitte kõik, tutvustamist ei vaja.

Ingliskeelne sõna Derby võib muidugi tähistada ka linna Inglismaal, 1926. aastal välja antud Saksamaa tummfilmi, kinga tüüpi, Volkswageni mudelit või arvukaid teisi asju, aga enim tuntakse teda just selles kontekstis ehk sportliku rivaliteedina. Mõned neist sünnivad geograafilise paiknevuse alusel (kes siis ei tahaks naabrist parem olla?), mõned aga ei salli teineteist misiganes põhjustel.

Mingeid reegleid kui selliseid ei ole. Mõni derbi on loogiline kohe esimesest kohtumisest alates, mõni vajab aga mitmete kihtide vaenu sügavale pooridesse imbumist, kuniks tekib piisav pinnas üksteise jälestamiseks.

Mõned sellised madinad on aga lihtsalt naljakad või lausa veidi rumalad. Keegi ütles kellegi kohta kuskil midagi, mis kellelegi teisele kuskil eriti ei meeldinud. Turundusgeeniused suudavad tänapäeval suureks puhuda ka väiksemadki asjad, tõmmates kaasa meedia, kes omakorda jaburust võimendab. Kõigi derbide väärtust ei saa mõõta sama puuga.

150 meetri jooks

Kes ütleb, et derbid peavad olema limiteeritud võistkonnaaladele? Ses võistluses osales vaid kaks meest, aga taustal põrkusid rahvuslikud aated. Mitteametlikult on „maailma kiireima mehe” tiitel kuulunud 100 meetri jooksu valitsevale tšempionile, aga 1996. aastal Atlantas peetud suveolümpiamängude järel väitis tunnustatud USA spordiajakirjanik Bob Costas, et 200 ja 400 meetri jooksud võitnud Michael Johnson on kõvem mees kui Kanada sprinter Donovan Bailey (kes võitis 100 meetris, kus Johnson ei osalenud).

Kanadalastele säärane käsitlus muidugi ei istunud ja pärast mõningast arutelu jõuti ideeni, et mehed võiksid joosta 150 meetrit. Eriline rada, mis Torontos püsti pandi, koosnes 75-meetrisest sirgest ja 75-meetrisest kurviosast. Mehed andsid näole ja Bailey võitis, aga ajalooannaalides on Johnsoni nime taga DNF ehk ei finišeerinud; Bailey juhtis jooksu, kui Johnson kõrvale astus, viidates reielihase vigastusele.

Armastuse derbi

Wiener Sport-Club (parima nimega spordiklubi maailmas) ja First Vienna FC on jalgpallis võitnud Viinile kokku üheksa Austria meistritiitlit, aga mitte ainsatki pärast 1958/59 hooaega, mil seda suutis WSC. Nüüd elavad klubid omas linnas Viini Rapidi ja Viini Austria varjus, mängides vastavalt regionaalliigas (tugevuselt kolmas tase) ja Austria 2. Ligas (teine tase). Aga samale tasandile kuuluti aastatel 2013-2017 ja uuesti 2021/22 hooajal.

Siin on asi nüüd … teistmoodi. Üksteise vihkamise asemel valitseb harmooniline õhkkond, kus fännid ei pea staadionile sisenema eraldi väravatest ja politsei eriüksused võivad vaba päeva võtta. Fännid söövad, joovad ja tähistavad tihti koos – mõlemad klubid seisavad „positiivse fännikultuuri” eest, mis tähendab omade toetamist ilma teist poolt halvustamata. Igasugusele vaimsele ja füüsilisele vägivallale ei ole nende maailmas kohta.

Shaqi ja Kobe tüli

Korvpalliliiga NBA ajaloos on meeskondade vahel olnud väga tuliseid rivaliteete (Celtics vs Lakers, MJ Bulls vs Pistons). Aga mis siis, kui vaen ei ole meeskondade, vaid mängijate vahel? Ja kui need mängijad kuuluvad samasse võistkonda, võites selle kõige kõrvalt koos kolm meistritiitlit!? Just nii juhtus Los Angeleses aastatel 1996 kuni 2004.

Shaquille O’Neal oli juba superstaar, kui Lakers ta 1996. aastal palkas; Kobe Bryant liitus mõni kuu varem otse keskkoolist, olles drafti ajal veel 17-aastane. Need kaks ei oleks oma iseloomult saanud olla erinevamad ja aastate jooksul põrkuti nii füüsiliselt (paaril korral) kui ka verbaalselt (korduvalt, isegi läbi meedia) ikka ja jälle. Phil Jackson, NBA kõige osavam vaherahu-treener, aitas nad perioodil 2000-2002 kolme järjestikuse tiitlini, aga puhtalt oskuste põhjal võinuks saak olla kordades suurem.

A23/M23 derbi

Anda derbile nimi maantee järgi? Tõsi on, et Crystal Palace oli pikka aega Brightonile lähim vähegi arvestatav jalgpalliklubi, aga midagi enamat selles ei peitunud. Isegi meedia poolt välja mõeldud nimi ei ole üleliia loogiline – väiksem ehk A23 tee küll ühendab Brightonit ja Croydoni linnaosa, aga põhimaantee M23 ei ole otseselt kummaski otsas „kohal”. Fännid ja klubid väldivad seda nime, aga see ei tähenda, et mängud poleks tulised.

Mingisugune viha ulatub aastasse 1976/77, kui mõlemad üritasid tugevuselt kolmandast liigast kõrgemale pürgida. 2013. aastal aset leidnud intsident – esiliiga sõelmängude poolfinaali eel kattis Palace’i riietusruumi ebamõistlik kogus inimese väljaheidet – ei aidanud just kaasa, kuigi hiljem selgus, et „süüdlane” oli hoopis Palace’i enda bussijuht, keda kõhuviirus kimbutas.

Diagonaalderbi

Eesti jalgpallis on üks derbi nime vääriv mäng, mis peetakse Flora ja Levadia vahel ning mida kutsutakse Tallinna derbiks (pealinna järgi, kus mõlemad klubid tegutsevad). Viimasel 15 aastal on neile püsivalt konkurentsi pakkunud Tallinna äärelinnas tegutsev Nõmme Kalju, kes on endale napsanud kaks meistritiitlit.

Kalju mänge Floraga hinnatakse kõrgelt eelkõige fännide tõttu, kes teineteisest üleliia hästi ei arva, ja mõlema baas raudteejaama lähistel annab teatava loogika (seda nimetatakse Raudteederbiks), siis Kalju ja Levadia kohtumistel suurem taust puudub. Üks ajakirjanik üritas seda müüa diagonaalderbina, mida ta selgitas kui „edela-kirde-derbit lähtuvalt sellest, kus asuvad meeskondade treeningkeskused”. Üllatus küll, lendu see ei läinud.

OlyBeti derbi

Seega peaksime kindlasti sama proovima! See kirjutis on küllaltki ebatavaline ja küllap mõtlesite, kuhu tahame välja jõuda. Osasuna ja Real Betisi mängu ei saa üldjuhul derbiks pidada, aga kuna mõlemad on OlyBeti partnerklubid, on meil popkorn alati hea mängu ootuses valmis sätitud.

Viimati kohtuti 5. mail Osasunas, kui kodumeeskond sai varakult punase ja Betis jäi 2:0 peale. Nad võitsid oktoobris ka kodumängu 2:1, aga mullu jaanuaris läks Osasuna karikas penaltiseeria järel edasi ja selget soosikut neis mängudes ei ole. Unistame suurelt ja loodame, et ühel päeval saab Olybeti derbist näiteks Meistrite liiga finaal!