Kuuekordse tšempioni valus teekond mutta
Kui küsida vutisõpradelt, millise klubi auhinnakapist leiab enim Prantsusmaa meistritiitleid, siis vastus ülemäära üllatav pole. Selleks on Pariisi Saint-Germain ja 12. Küll lähevad asjad põnevamaks, kui lisada samale küsimusele lisaklausel: millise mitte-kõrgliigas-mängiva klubi auhinnakapist võib leida enim Ligue 1 karikaid?
Sellisel juhul on vastuseks kuuekordne tšempion Bordeaux, kelle viimane tiitel pärineb 2008/09 hooajast ja kes ka 2018/19 hooajal mängis veel Euroopas. Ent pärast seda on nende jaoks asjad ainult allamäge läinud ning praegu pallivad nad sootuks tugevuselt neljandas (!) liigas.
Mis Bordeaux’ga juhtus ja miks nad ennast säärasest august leiavad, seda järjekordses OlyBet.TV artiklis lahkamegi. Sest kuigi pealtnäha algas klubi allakäik koroonaajal, laoti sellele vundament varem.
Edujanust tulenenud omanikuvahetus
Nimelt oli Bordeaux pikalt kohaliku meediafirma M6 Metropole Televisioni omanduses, kuid kui Prantsusmaa vutiturule sisenesid rahakat välisinvestorid – siinkohal peame ennekõike silmas Pariisi Saint-Germaini ja AS Monaco omanike –, mõistis ka M6, et klubisse on vaja rohkem raha sisse pumbata.
Neil seda aga polnud, mistap sai kapitali kaasatud mujalt: 2018. aasta juulis ehk vahetult pärast seda kui Bordeaux oli Ligue 1 lõpetanud kuuendana, lõi General American Capital Partners ehk GACP enamusosaluse eest lauale 100 miljonit eurot.
Tegemist oli USA investoritega, kelle eestkõnelejaks Joseph DaGrosa. Kuidas ta kõneles, küsite? Ikka uhkelt! Nimelt lubasid enesekindlusest pakatavad ärimehed Bordeaux’ kolme aastaga tagasi Meistrite liigasse tüürida!
Nõnda aga ei läinud…
Teine omanikuvahetus
2018/19 hooaeg lõpetati hoopis 14. kohal ning kui järgminegi sügis algas nigelalt, läksid ärimehed omavahel riidu. Tulemus? Bordeaux’ enamusosalus nihkus King Street Capital Partnersile (KSCP) – USA investeerimisfirma, kes oli tegelikult ärimeestele klubiostuks raha laenanud.
Kuigi nende ambitsioonid polnud päris sama suurejoonelised, lubasid nemadki „garanteerida Bordeaux’ stabiilsuse ja hoida neid ambitsioonikal kursil.“
Ilusad sõnad osutusid aga taas tühiseks, sest kõigest poolteist aastat hiljem oli Bordeaux vajunud sügavale võlasohu, mille peale King Street teatas, et nemad ei soovi klubiga enam tegemist teha.
Siinkohal tuleb siiski rõhutada, et finantsraskused ei tulenenud ainult investeerimisfirma otsustest, vaid väga suure põntsu klubi käekäigule vajutasid ka koroonaaja tühjad tribüünid ning kogu Prantsusmaa vutti tabanud hoop, kui Hispaania meediagigant Mediapro loobus kõigest kuu aega enne uue hooaja algust telediilist, mis pidanuks liigale – ja seeläbi ka klubidele – tooma 780 miljoni eurot…
Kolmas omanikuvahetus
Ent olgu nende muutujatega, kuidas oli. Fakt oli ka see, et 2021. aasta juulis vahetus Bordeaux’l taas omanik. Pukki sai Gérard López, kel oli küll äärmiselt kahtlane renomee, ent kel oli samas esmane raha, et klubi veidi turgutada.
Tolku sellest krõbisevast aga polnud, sest 2021/22 hooaja lõpetas Bordeaux veelgi sügavamas sohus. Seda igas mõttes. Prantsusmaa kõrgliigas platseeruti viimaseks ning tagatipuks olid nende finantsmured kasvanud nõnda suureks, et sealne alaliit tahtis nad esiliiga asemel kukutada neljandale tasandile.
Sellest siiski pääseti, sest koos liiga abiga pandi kokku eraldi makse- ja võlaplaan, millega pidanuks nina pinnale jääma… küll tähendas seesama plaan üleminekute keeldu, mis raskendas klubi kõrgliigasse tagasi pürgimist.
Nõnda jäädigi 2022/23 hooajal esimesena Ligue 1 ukse taha: seda siis kolme punktiga. Teist võimalust Bordeaux aga ei saanudki, sest selle ühe esiliiga hooajaga olid Lopez ja Co. suutnud rahaasjadega veelgi rohkem tupikusse joosta. Nimelt vähenes nende käive tol hooajal võrreldes varasemaga koguni kolmandiku võrra.
Rohkem ei halastatud
See tähendas aga veelgi suuremaid piiranguid ja makseplaane, mille kiuste kannatasid ka tulemused. 2023/24 pusiti veel küll esiliigas, kuid kuna ka siis ei õnnestunud ninameestel klubile jalgu alla saata, ei jäänud Prantsusmaa alaliidul muud üle, kui kuuekordne riigi meister pankrotistunuks kuulutada ja neljandasse liigasse kukutada.
Nõnda mängibki Bordeaux hetkel Championnat Nationalis ning elab-treenib rendiareenidel, sest oma baasigi ülalpidamine osutus liiga kulukaks. Noortetööga, tõsi, siiski jätkatakse ja see on üks väheseid helgeid nüansse tulevikku silmas pidades.
Nimelt on nende akadeemiast tuule tiibadesse saanud Bixente Lizarazu, Jules Kounde, Aurélien Tchouaméni, Marouane Chamakh ja Manchester Unitedis kuulsusetu poolaasta veetnud Gabriel Obertan.
Kas ja kui kiiresti võiks järgmiste noorte (või nende müügi) toel klubi aga taas tõusma hakata ning kõrgliigasse naasta, näitab aeg.
