Langenud rekord, mis võinuks meid jätta jalgpalli EMi suurima imeta

Tänavusest kuulub jalgpalli EM-finaalturniiri kiireim värav Nedim Bajramile, kel kulus Itaalia võrgu sahistamiseks vaid 23 sekundit. Enne albaanlast oli rekord Dmitri Kiritšenko käes, kes ähvardas 2004. aastal lõpetada hilisema šokkvõitja Kreeka turniiri.

A-alagrupis oli viimase vooru eel sott säherdune, et kahe veerandfinaali viiva koha eest võitlesid võõrustaja Portugal, Kreeka ja Hispaania. Trumbid olid kahe viimase käes, kel oli neli punkti ehk Portugal pidi kaheksa parema hulka jõudmiseks Hispaania igal juhul alistama.

Kreekale sobinuks Venemaa vastu kindlasti võit või viik, aga ka kaotus ei garanteerinuks koju sõitmist, ent selles võrrandis oli nii palju muutujaid, et nende kirja panemine ajaks pea tarbetult sassi.

Kuigi venelased olid turniirilt sisuliselt juba välja langenud, ei tahetud EMi nulliringiga lõpetada ning Kreekale valati juba 67 sekundit pärast avavilet suurest pangest külma vett krae vahele. Peatreener Georgi Jartsev – muide, ta oli pärast avamängu Hispaaniaga visanud koondisest välja kapteni ja oma suurima staari Aleksandr Mostovoi, kes teda avalikult kritiseeris – oli Kiritšenko küll Portugali ja Hispaania vastu pingile jätnud, aga hellenite vastu edutas ta edurivimehe algkoosseisu ja pallur vastas usaldusele täpselt nii nagu juhendaja lootis.

Kreeka poolkaitsja Kostas Katsouranis ei suutnud oma karistusala lähistel Kiritšenko surve all palli minema lüüa, ründaja sai nahkkera enda kätte, tungis karistusalasse ja lõi parema jala varbalöögiga mänguvahendi Antonios Nikopolidise selja taha. See oli talle alles viiendaks koondisemänguks, aga juba teiseks tabamuseks – debüütvärava lõi Kiritšenko paar kuud enne Norra vastu.

Nii nagu purustas Bajrami käesoleval EMil Kiritšenko rekordi, purustas venelane toona püsinud tippmargi. Enne 2004. aastat oli Vana Maailma meistrivõistluste kiireim värav 1988. aastast valgevenelase Sergei Aleinikovi käes, kel kulus alagrupiturniiril Inglismaa vastu vaid 127 sekundit, enne kui ta Nõukogude Liidu juhtima viis. Lõpuks võitsid nad mängu 3:1 ja tagasid sellega koha poolfinaalis.

Sealjuures tasub märkida, et EMi eel sai kihlveokontorites ennustada, kas Kiritšenko rekord lüüakse üle või mitte. Mõnes kohas sai sellele panustada koefitsiendiga 3.00, mis näitab, et kontorid pidasid tippmargi langemist vahest isegi üllatavalt tõenäoliseks.

Küllap on väikeses koefitsiendis süüdi viimased kaks EMi, kus jõudsid mitu mängijat venelase troonilt tõukamisele üsna lähedale. Kolm aastat tagasi skooris rootslane Emil Forsberg 82 ja taanlane Yussuf Poulsen 99 sekundiga, kaheksa aastat tagasi lõi poolakas Robert Lewandowski värava 100 sekundit pärast avavilet.

Kiritšenko ei suutnud Kreekat kukutada

Aga naaseme Kreeka ja Venemaa mängu juurde. Kuigi hellenite jaoks algas kohtumine külma dušiga, polnud seis katastroofiline. Nende olukord muutus märksa täbaramaks 17. minutil, kui Dmitri Bulõkin viis vastased 2:0 ette ning ehkki  Zisis Vryzas suutis avapoolaja lõpus ühe tagasi lüüa, olid veerandfinaali pääsemise osas kõik kaardid Hispaania käes.

Pürenee poolsaare derbis esimese 45 minutiga väravaid ei löödud ning see sobis Hispaaniale ja Kreekale, aga mitte Portugalile. Võõrustajad jõudsid tänu Nuno Gomesile lõpuks sihile 57. minutil ja see tähendas, et virtuaalses tabeliseisus olid nemad grupi esimesed ja Kreeka teine, sest kuigi neil oli Hispaaniaga sama palju punkte, olid nad EMil löönud jalgpalli suurriigist rohkem väravaid ja võrdsete silmade juures oli see kaheksa parema hulka edenemiseks piisav. Esimesed kaks viigilahutajat – omavaheline kohtumine ja turniiri väravate vahe – olid Hispaania ja Kreekal võrdsed.

Ehkki Portugali ja Hispaania mängus ei löödud rohkem ühtegi väravat, oli Kreeka ja Venemaa lahingus närvikõdi palju, sest kohtumise lõpus oli Kiritšenkol suurepärane võimalus lüüa oma teine värav, kuid ta ei suutnud Aleksei Bugajevi tsenderdust varbaga tühja väravasse koksata.

Kreeka kaitsja Traianos Dellas on meenutanud, et kuigi too Kiritšenko võimalus kestis kõigest sekundi-kaks, oli see tema karjääri üks keerulisemaid hetki, sest kui Venemaa oleks 3:1 juhtima läinud, vajanuks Kreeka igal juhul väravat, sest tänu paremale väravate vahele oleks veerandfinaali pääsenud hoopis Hispaania.

Ent õnnejumalanna naeratas Kreekale ja edasine on juba ajalugu. Kolmes sõelmängus alistati järjepanu 1:0 Tšehhi, Prantsusmaa ja Portugal ning Otto Rehhageli juhendatavad hellenid krooniti kõigile üllatuslikult Euroopa meistriks.

Tõele au andes pole kahtlustki, et Kreeka 20 aasta tagune triumf on EMi suurim ime. Seda on palju võrreldud Taani 1992. aasta tiitliga, ent erinevalt skandinaavlastest polnud Rehhageli käsutuses ühtegi staari, vaid punt võitlejaid, kes täitsid peatreeneri mänguplaani ideaalselt ega muretsenud selle üle, et paljud tahtsid neid kaitsvast lähtuva jalgpalli tõttu kaotamas näha.