Liivakuningas Nadal jätab Prantsusmaa lahtistega hüvasti

Suure kolmiku aeg meeste tennises sai ümber 2022. aasta septembris, kui Roger Federer pidas Laver Cup’i raames oma lahkumismängu. Tänavune Roland Garros võib olla aga viimane slämmiturniir, kus näeme koos mängimas Rafael Nadali ja Novak Djokovici.

37-aastane Nadal oli mullu sunnitud praktiliselt terve aasta vigastus(t)e tõttu vahele jätma. Tänavu jaanuaris naasis ta küll väljakule, kuid ainult põgusalt, sest Austraalia lahtiste soojendusturniiril esines jälle tagasilöök.

Tennisesõprade rõõmuks osutus see sel puhul kergemaks ja aprilli keskel oli Nadal taas platsil, võttes osa nii Barcelona kui ka Madridi turniiridest, millele eelmisel nädalal lisas veel Rooma oma.

Ühesõnaga, hispaanlane on nui neljaks üritanud viia end mänguvormi, et jätta Prantsusmaa lahtistel fännidega hüvasti. Jah, Nadal on väga mitmes intervjuus andnud mõista, et tänavune hooaeg jääb talle suure tõenäosusega viimaseks.

Hinges sooviks ta küll veel edasi mängida – see võimaldaks ka hispaanlase pooleteiseaastasel pojal teda mängimas näha ja issist mingi mälupilt saada – kuid Nadali keha näib tahtvat teisiti.

Nädal enne on kõik veel lahtine

Seda, kui piiri peal tema keha on, ilmestab hästi tõsiasi, et tegelikult polnud Nadal veel nädal enne turniiri kindel, kas osaleb Prantsusmaa lahtistel. Või tähendab. Üles on ta turniiriks antud, küsimus on lihtsalt, millises konditsioonis ta on.

„Kui te küsite minult praegu, kummale poole ma pigem kaldun, siis ütleksin, et ma üritan ikkagi mängida ja anda endast parima. Füüsiliselt on mul küll probleeme, kuid need pole ilmselt nii suured, et jätaksid mu karjääri kõige olulisemalt turniirilt eemale. Kui tunnen, et olen piisavalt valmis, olen seal ikkagi kohal ja võitlen sama asja eest, mille eest olen viimased 15 aastat võidelnud. Isegi, kui praegu tundub see võimatu,“ sõnas ta pärast Rooma turniirilt langemist.

Nõnda ei maksa eeldada, et Prantsusmaa lahtiste 14-kordne võitja oleks tänavu võimeline Roland Garrosi tennisekompleksi väljakutel triumfeerima, kuigi… mine sa hullu tea. Pelgalt sümboolseks hüvastijätuturniiriks seda aga samuti pidada ei saa, sest Nadal on siiski võimeline jätkuvalt väga kõrgetasemelist tennist näitama.

Tegelikult pole kivisse raiutud seegi, et tegu on hispaanlase viimase liivaslämmiga. Sest nagu ta Roomas vastas, kui Nadalilt uuriti, kas teda võib veel Itaalia pealinnas mängimas näha: „Ma ei tea, kas see oli mu viimane kord siin või mitte. Jah, tõenäosus, et see oli viimane, on täna kindlasti suurem, kuid ma pole mees, kes langetaks otsuseid hetkes. Nii 98% see nii oli, kuid kuniks see pole 100%, ei hakka ma seda ütlema.“

Ka Djokovic jääb vanaks

Kui 14-kordne tšempion Nadal pole Prantsusmaal enam soosik, siis kes on? Tiitlikaitsjana astub võistlustulle Djokovic, kuid ka serblane on tänavu näidanud, et vanus hakkab talle järele jõudma.

Juba mullu sai temast kolmandat Prantsusmaa lahtiste karikat pea kohale tõstes turniiri vanim võitja. Pealegi pole Djokovicil, kel tiksub tänavuse võistluse ajal passis ette 37, sel aastal ette näidata ühtegi turniirivõitu! Parimal juhul on ta jõudnud poolfinaali, seda Austraalia lahtistel ja Monte Carlos.

Tõsi, mõlemal juhul kaotas ta pealetulevatele superstaaridele ehk Jannik Sinnerile ja Casper Ruudile, kuid kuidas selgitada teiste turniiride allajäämisi Alex de Minaurile (ATP 12.), Luca Nardile (123.) ja Alejandro Tabilole (32.)?

Eks see märksõna ole vanus, kuigi päris mööda kihlveokontorid serblasest siiski vaadata ei julge, nähes teda Carlos Alcarazi järel soosikuna number kaks.

Alcarazi ja Sinneri hädad

Hispaanlasel on vaatamata 21-eluaastale tõepoolest praeguseks ette näidata juba kaks slämmivõitu, kuid mõneti üllatavalt pole need tulnud Prantsusmaal. Sealt on tal kahel viimasel aastal ette näidata veerand- ja poolfinaalkoht.

Tänavugi pole Alcaraz sugigi kõikvõimas olnud: Austraalia lahtistel piirdus ta veerandfinaaliga ning järgnenud turniiridel on ta vaid korra nelja parema sekka jõudnud, kui vandus Indian Wellsi finaalis alla Daniil Medvedevile. Tagatipuks loobus Alcaraz käevigastuse tõttu veel ka Madridi turniirist.

See võiks iseenesest olla hea uudis tänavusele Austraalia tšempionile Jannik Sinnerile, kes pärast seda võidutsenud veel ka Miamis. Ent maailma edetabelis teist kohta hoidvat itaallast kimbutavad samuti hädad.

Hiljutine Madridi turniir tuli tal pooleli jätta puusahäda tõttu ja pärast seda sõnas Sinner, et kavatseb võtta nii kaua kui vaja, et murest võitu saada. „Mul tuleb seda teha, isegi kui see teeb mulle ja mu fännidele haiget. Ma ei taha kolme aastat oma karjäärist niisama ära visata, et võimalikult kiiresti platsile naasta. Keha eest hoolt kandmine on minu jaoks tähtsam kui kõik muu,“ sõnas ta.

Ruudi ja Tsitsipase šansid

Kõike eelpool kirjutatut arvesse võttes ei tundu üldse halb panustada mullusele finalistile Casper Ruudile või tunamullusele finalistile Stefanos Tsitipasele. Mõlemad mehed möllasid ka Roland Garrosile eelnevatel liivaturniiridel, jõudes finaali nii Monte Carlos kui ka Barcelonas. Kui esimesel juhul jäi 6:1, 6:4 peale kreeklane, siis teisel 7:5, 6:3 juba norralane.  

Mustade hobuste sekka võiks liigitada veel Alexander Zverevi ja Holger Rune. Austraalia lahtistel finaali jõudnud Daniil Medvedevi jätaks sellest nimistust aga pigem välja, sest liiva peal pole venelane üldjuhul kõige eredamalt säranud.

Muide, Nadal pole Pariisis ainus hüvastijätja, sest Prantsusmaa lahtisteks on ennast üles andnud ka Andy Murray. Seda, tõsi, paarismängus.

Naistest on vaid üks soosik

Meestega ühel pool, liigume naiste juurde, kus… kõik vaatavad ainult ja ainult Iga Świąteki otsa. 22-aastane poolatar võitis Prantsusmaal mullu, tunamullu ja 2020. aastal. Vaid kolm aastat tagasi ajas ta „lati maha”, kui piirdus veerandfinaaliga.

Sama tegi ta ka tänavustel Austraalia lahtistel, kus pudenes konkurentsist kolmandas ringis, kuid seejärel on Świątek taas tõusnud hirmuäratavasse hoogu, olles võidutsedes juba kolmel WTA 1000 turniiri Kataris, Indian Wellsis ja Madridis. Ja seal, kus ta pole triumfeerinud – Dubai ja Miamis – jõudis ta ikkagi poolfinaali või neljandasse ringi.

Ühesõnaga, poolatar on Prantsusmaa lahtiste eel vankumatu soosik number üks, kuid kui üritada kedagi talle kõrvalepanna, siis… Ons Jabeur, Jessica Pegula, Arõna Sabalenka, Coco Gauff, Maria Sakkari, Elena Rõbakina, Mirra Andreeva või Danielle Collins?

Nagu juba aru saite, siis jõudsime traditsioonilise naiste tennise juurde, kus piltlikult öeldes võibki võita ükskõik kes. Ent see ongi ju üks põhjuseid, miks me seda nõnda palavalt armastame!

Tänavused Prantsusmaa lahtised saavad kvalifikatsiooni näol, kust 99-protsendilise tõenäosusega alustab ka meie Mark Lajal, alguse 20. mail. Põhiturniiri mängudega tehakse algust 25. mail ja tšempionid selguvad Pariisis vastavalt 8. ja 9. juunil.