Lou Williams – NBA rekordimees, kes surus ego maha ja tõusis legendiks
Parima kuuenda mehe auhind pole NBAs küll kõige ihaldusväärsem, aga mõni mees on tänu sellele tõusnud legendiks. Kõige enam – kolm korda – on selle võitnud Jamal Crawford ja Lou Williams, kellest viimane jõudis tänu suurepärase vahetusmehe rollile isegi ühte maailmakuulsa räppari Drake’i laulu.
Kuigi Williams on auhindade arvestuses Crawfordiga samal pulgal, peetakse aegade parimaks kuuendaks meheks just teda. Veidi enam kui aasta tagasi ketsid varna riputanud ameeriklane viskas pingilt sekkudes 13 396 punkti, edestades lähimat jälitajat nõksa rohkem kui 2000 silmaga.
Williams võttis kuuenda mehe rolli nii omaks, kuigi võinuks vabalt olla ka algviisiklane. 1212 NBA kohtumise jooksul sammus ta lahtihüppeks väljakule vaid 144 korral ning ühe hooaja jooksul alustas ta kõige rohkem mänge 38 puhul.
2005. aastal NBA debüüdi teinud Williams võitis oma kolm auhinda lühikese aja jooksul: 2015, 2018. ja 2019. aastal. Sealjuures oli ta alles kolmas mängija Kevin McHale’i ja Detlef Schrempfi järel, kes krooniti parimaks kuuendaks meheks kahel järjestikusel hooajal.
Ehkki Williamsi võimed lubanuks olla ka algviisiklane – oma resultatiivseimal hooajal tõi ta Los Angeles Clippersi särgis keskmiselt 22,6 punkti – leppis ta vahetusmehe rolliga juba oma karjääri alguses.
Ta mõistis, et kui ta soovib pikka NBA karjääri, tuleb selleks oma ego maha suruda ja leppida pingilt sekkumisega. 17 aastat kestnud karjäär vaid kinnitab seda arvamust.
Williams oli kohe kuum
Kord küsiti Williamsilt, kas teda huvitaks algkoosseisu edutamine. “Mul pole sellest sooja ega külma,” alustas ta vastamist. “Minu jaoks on kõige olulisem, et mängin neljandal veerandajal palju. Olen alati hoolinud sellest, et saan kohtumisi lõpetada.”
Samuti on Williams nalja visanud, et on vahetusmehe rolliga leppimise tõttu kaotanud umbes 100 miljonit USA dollarit.
Huvitav on märkida, et kuigi Williams ei alustanud oma neljal esimesel NBA hooajal ühtegi mängu, kerkis ta 2009. aasta sügisel Philadelphia 76ersi algviisiklaseks. Esimese 14 mängu jooksul tõi ta keskmiselt 17,3 punkti, enne kui pidi lõuavigastuse tõttu väljakult taanduma.
Vigastuspausi jooksul taaspalkas 76ers legendaarse Allen Iversoni ning teda idoliseerinud Williamsi roll muutus. “Mulle öeldi, et alustan nüüd pingilt,” meenutas ta NBA tähe Paul George’i taskuhäälingus. “Iverson pidi alustama, sest klubi arvas, et tal pole vahetusmehe rolliga vaimselt lihtne hakkama saada. Mõtlesin endamisi: “Pagan küll! Olin tõusnud väga heasse vormi.” Alates tollest hetkest olengi olnud pingilt sekkuja.”
Tõsi, nagu Williams NBA kodulehega rääkides mainis, vajas ta ego maha surumiseks ja rolliga leppimiseks aega. “Arvasin, et kui keegi soovib mind pingile jätta, siis annan endast kõik, et talle vastupidist tõestada. Üks hetk muutus kuuendaks meheks olemine aga lõbusaks.”
Williams on lisaks öelnud, et just tema muutis pingilt sekkumise lahedaks. See on mõistagi subjektiivne, küll aga aitas ta koos Crawfordiga muuta paradigmat, mille kohaselt olid tagameestest vahetusmehed laias laastus kohatäitjad, et põhimehed saaksid puhata.
Selmet väljakul toimuvat lihtsalt enam-vähem kontrolli all hoida, oli Williams mees, kes suutis pingilt sekkudes mänge muuta. Teda peetakse NBA ajaloo üheks parimaks microwave scorer‘iks, kes oli platsile saades kohe kuum ning suutis oma meeskonna rööbastelt maha jooksnud rünnakuveduri taas õigele teele lükata.
Annab meeskonnale tasakaalu
185 cm pikkune Williams oli ääretult kiire, osav ning kuigi kaitses meenutas ta tihti torbikut, polnudki vastaste peatamine tema jaoks kuigi oluline ülesanne. Seda teadis terve NBA, aga kui sa oled mängija, kes toob pingilt kindlaid punkte ega mossita oma rolli üle, oled sa väga väärtuslik pallur.
Vastasel juhul pole 17 aasta pikkune karjäär lihtsalt võimalik.
Tõele au andes on parima vahetusmängija auhinna võitjad olnud tihti pallurid, kes võiksid, või isegi peaksid, olema algviisiklased. Näiteks oli alates 1983. aastast välja antava trofee esimene võitja Bobby Jones märksa etem väike äär kui tema asemel kohtumisi alustanud Marc Iavaroni.
1984. ja 85. aastal auhinna võitnud McHale kuulub NBA kuulsuste halli ning on üks aegade paremaid kolmesekundiala lähistel tegutsenud mehi. San Antonio Spursi legend Manu Ginobili oli karjääri lõikes samuti suuremas osas pingilt sekkuja, ehkki pole mingit kahtlust, et peatreener Gregg Popovich võinuks teda usaldada ka algviisiklasena.
Williams täitis ideaalselt vahetusmehe algset paradigmat. Selle termini loojaks peetakse peatreenerina Boston Celticsiga üheksa korda NBA võitnud Red Auerbachi, kes leidis, et tal on algviisikus piisavalt rünnakujõudu, aga pingil mitte.
Nõnda on head kuuendad mehed olnud alati mängijad, kes lisavad oma võistkonnale tasakaalu, et algviisiklaste puhkuseminutid ei halvaks mängu.
Ja lõppude lõpuks annab see mängijatele, kes jääks muidu sellest seisusest suure tõenäosusega ilma, võimaluse tõusta legendiks, kelle puhul ei meenutata lihtsalt seda, et nad teenisid NBAs leiba.
Vaid seda, et nad muutsid mänge ja täitsid paljude jaoks ebaihaldusväärset rolli ideaalselt.