Marco van Basten – põrguvaludes luik, kes kõmmutas rohkem kui Ronaldo

Küllap teavad kõik jalgpallisõbrad Marco van Basteni imeväravat 1988. aasta EM-finaalis, aga mitte seda, et hollandlase särav karjäär lõppes ajal, mil ta pidanuks olema oma võimete tipus.

Endale Amsterdami Ajaxis nime teinud kesktormaja oli 80- ja 90ndate üks ohtlikumaid väravakütte. Eriti muljet avaldav oli tema statistika kodumaa hiius, kus van Basten lõi 133 liigakohtumisega tervelt 128 väravat.

1987. aastal pühkis ründaja kodumaa tolmu jalge alt, lüües koos koondisekaaslase Ruud Gullitiga käed AC Milianiga. Hollandlaste palkamine tõi Itaalia gigandile esimese Serie A tiitli kaheksa aasta jooksul, järgmisel suvel hangiti kolmas tulpidemaa poeg, kui Milaniga liitus Frank Rijkaard.

Kuue hooaja jooksul tõusis van Basten kaks korda Itaalia meistrisarja parimaks väravakütiks, vedas tiimi kahe järjestikuse Meistrite liiga tiitlini ning oli 1993. aastal lähedal ka kolmandale, kuid suurel autsaideril Marseille Olympique’il õnnestus Milan seljatada.

Müncheni olümpiastaadonil, kus ta lõi viis aastat varem Nõukogude Liidu vastu vutiajaloo ühe kuulsama värava, peetud finaal jäi van Basteni viimaseks mänguks. Ta oli vaid 28-aastane.

Cruyff palus mängida

Van Basteni probleemid algasid 1986. aasta detsembris. Ta vigastas oma hüppeliigest ning kuigi väravavahtide hirm oli suurtes valudes, leppis ta Ajaxi toonase peatreeneri Johan Cruyffiga kokku, et võib mõned treeningud ja kohtumised vahele jätta, kuid eurosarjas on teda igal juhul vaja.

Ründaja kuuletus, tassis Ajaxi võidule veerandfinaali korduskohtumises rootslaste Malmö vastu ning lõi tugevuselt teise eurosarja finaalis Lepizigi Lokomotiivi vastu mängu ainsa värava.

Trofee tegi van Basteni hinge rõõmsaks, aga mängimine mõjus kehale halvavalt.

Tagantjärele targana on lihtne öelda, et väravakütt pidanuks aja täielikult maha võtma ja eirama Cruyffi palvet. Van Basten ei pea kellegi vastu vimma, kuid on öelnud, et mängis vigasena liiga palju ning arstid andsid talle halba nõu nii Ajaxis kui ka Milanis. Oma esimesele lõikusele läks ühe Hispaania arsti soovitusel.

Aga operatsioon tuli liiga hilja. “Kahju oli juba tehtud,” märkis van Basten. Aastate jooksul tehtud ohtrad lõikused ei teinud van Basteni hüppeliigest korda, vaid aitasid tal oma karjääri lihtsalt pikendada.

Kuniks Basile Boli tegi tema karjääriga üks-null.

Van Basten võitles kaks aastat

Marseille Elevandiluurannikult pärit prantslasest kaitsja oli 1993. aasta Meistrite liiga finaali nii kangelane kui ka antikangelane. 44. minutil vormistas ta Abedi Pele nurgalöögi peaga kohtumise ainsaks väravaks, aga niitis 86. minutil van Basteni selja tagant maha.

Järjekordne operatsioon oli möödapääsmatu. Van Basten jättis vahele kogu järgneva hooaja, kuid lootis olla tagasi 1994. aasta MMiks, ent Milani käsul jäi ta turniirist eemale. Klubi kartis, et MM paneb hollandlase taastumisele suure põntsu.

Oma autobiograafias on van Basten meenutanud, et Boli taklamisele järgnenud lõikusest paranemine oli kui põrgu. Tal oli tohututes valudes ning selmet voodist vetsu kõndida, pidi ta roomama.

Van Basten üritas kaks aastat tippjalgpalli naasta, kuid lehvitas 1995. aasta augustis valget lippu. Tema karjäär oli ametlikult läbi, kuigi passist vaatas vastu vaid 30 eluaastat.

Kuigi van Basten ei piinle enam valudes, mõjutab vigastus tema elu ka praegu. Näiteks ei saa hollandlane mängida tennist ega jalgpalli, kuid on tänulik, et saab tegeleda squash’iga.

Suurepärane mängija, kehv peatreener

Ehkki van Basteni karjäär lõppes teenimatult vara, jättis ta jalgpallimaailma unustamatu mulje. Teda peetakse aegade üheks paremaks ja mitmekülgsemaks ründajaks, kes säras nii akrobaatiliste väravate, toore jõu ja kiiruse kui ka intelligentse mänguga. Sealjuures on sünnikoha ja mängustiili järgi Utrechti luigeks kutsutud van Basten üks vutiajaloo täpsemaid penaltilööjaid, kui tal õnnestus 57 11-meetri karistuslöögist realiseerida tervelt 53.

Lisaks on arvutatud, et kui van Basten lõi karjääri jooksul 0,78 liigaväravat mängu kohta, siis näiteks Cristiano Ronaldo on oma keskmise tõstnud hollandlasest nõksa kõrgemale ainult tänu minekule Saudi Araabiasse.

Van Bastenile pole hosiannat laulnud ainult statistika, aga ka kaasteelised. Temaga koos Itaalia kõrgliigas mänginud Napoli legend Diego Maradona ei tea, kes on parim pallur, keda ta on oma silmaga näinud. Küll teab argentiinlane, et selleks on kas van Basten või Brasiilia ründetuus Romario.

Terve karjääri teises Milano klubis Interis veetnud kaitsja Giuseppe Bergomi peab aegade parimaks jalgpalluriks Maradonat, van Bastenit aga kõige tugevamaks. “Vähemalt suutsin ma Maradonat õhuduellides võita,” märkis itaallane.

Kui väljakul oli van Basten kõikvõimas, siis selle kõrval mitte. Ta on tunnistanud, et tema aeg peatreenerina oli kehv, kuna ta ei talunud kaotuseid ning juhendaja eluga kaasnes tohutu stress, mis tekitas talle probleeme nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

Tõsi, statistikat vaadates polnud van Basten peatreenerina saamatu. Hollandi koondise, Ajaxi, Heerenveeni ja Alkmaari AZi juhendajana võitis ta 174 mängust 90, kuid ei tõstnud pea kohale ühtegi trofeed.

Peatreener van Basteni vahest kõige suurem nõrkus oli aga mängijatega läbisaamine. 2008. aasta EMi eel teatasid poolkaitsjad Clarence Seedorf ja Mark van Bommel, et nad pole nõus tema käe all Hollandi eest mängima. 2006. aasta MMil läks kunagine ründetuus tülli Ruud van Nistelrooyga, kes jäi samuti mõneks ajaks rahvusesindusest eemale.

Aga need aastad pole tema pärandit suurt mõjutanud. Mängija van Basten oli nii hea, et teda lihtsalt peab pidama ajaloo üheks paremaks ründajaks.