Mehhiko | C-alagrupp | Jalka MM tiimi eelvaade
2021. aasta novembris, ligikaudu aasta tagasi, kaotas Mehhiko viie päeva jooksul nii USA-le kui ka Kanadale ja seadis MM-pääsme ohtu. Rohkem nad valikturniiril aga ei eksinud, lõpetades vahetult Kanada järel ja USA ees.
Mehhiko eemalejäämine oleks kindlasti olnud šokk, sest MM-il on nad juba kaheksandat korda järjest. Eelmisel seitsmel korral on alati langetud kaheksandikfinaalis. On see needus – Quinto Partido, viienda mängu needus – või mitte, Mehhiko fännid soovivad enamat.
Kuidas nad mängivad?
Mehhiko oli valikturniiril hädas väravate löömisega. 14 mängus skooriti vaid 17 korral, samas lubati endale lüüa vaid kaheksa väravat. Otsustav puude oli tegelikult tõsine probleem, sest xG ehk eeldatav väravate arv oli mängu kohta 1,96, kuid reaalsuses suudeti lüüa vaid 1,13 väravat mängu kohta.
Statistiliselt on Mehhiko väga hea, vähemalt CONCACAF-i standardite järgi. Nad hoidsid piisavalt palli ja söötsid täpselt, jõudsid sageli löögile ja hoidsid vastast kaitses ohjes. Saab olema huvitav näha, kuidas mehhiklaste mäng muu maailma vastu õnnestub, sest kontrollmängudes on nad sel aastal olnud viletsad: mängudest Ecuadori, Uruguay, Kolumbia, Peruu ja Paraguayga on kirjas vaid üks võit.
Miks nad võivad võita?
Mehhiko on MM-finaalturniiri üks kogenumaid meeskondi. Rafa Marquez on küll viimaks karjäärile joone alla tõmmanud, aga 36-aastasest Andres Guardadost saab tema viiendal MM-l Mehhiko rekordinternatsionaal, viiendat korda sõidab suurturniirile ka 37-aastane väravavaht Guillermo Ochoa, kes alati suurturniiril silma paistab. Kogemusi on piisavalt, nüüd tuleb vormistada tulemus.
Miks nad võivad kaotada?
See võib olla üks viimaste kümnendite nõrgemaid Mehhiko koondiseid, kus tõeliselt suuri staare pole. Väravate löömine on murekoht ja esiründajat Raul Jimenezt kimbutavad vigastused, kuid peatreener Tata Martino ei pöördunud ka Manchester Unitedis tuntuks saanud Javier Hernandezi poole, kuigi Hernandez end meedias koondisele appi pakkus. Kui Jimenez ja Sevilla äär Jesus Corona eemale jäävad, on Mehhikol rünnakul vähe tulejõudu.
Tiimi staarid
Ochoad ja Guardadod pakuvad kogemust, aga särama peab Napoli ääreründaja Hirving Lozano. Ta oli koondises olulises rollis juba neli aastat tagasi, aga nüüd peab Chucky olema üks liidritest. Napoliga on ta sel hooajal kõrgelt lennanud ja enesekindlusest ei tohiks puudu olla.
Värsked näod
Kaks aastat tagasi hirmsa peavigastuse saanud Wolverhamptoni ründaja Jimenez ei ole samale tasemele jõudnud. Kui peatreener Martino otsustab teiste võimaluste kasuks, võib ta pöörduda 21-aastase Santiago Gimenezi poole, kes liitus suvel Feyenoordiga ja on Eredivisiega kenasti kohanenud. Argentinast pärit ründaja võib nüüd minna vastamisi oma sünnimaaga.
