Meistrite liiga imelapsed (ja mis neist on saanud)
Spordis eksisteerib ütlus: if your good enough, your old enough (kui oled piisavalt hea, oled ka piisavalt vana – toim.) ja Pariisi Saint-Germaini jalgpalliklubi noorsand Warren Zaïre-Emery on selle elavaks tõestuseks.
Juba 15-aastaselt PSG esindusmeeskonna treeningutele kutsutud ja mullu augustis ka Prantsusmaa kõrgliigas tuleristsed saanud (ründav) poolkaitsja tutvustas ennast laiemale jalgpalliüldsusele veebruari alguses, kui moodustas ühes Lionel Messi ja Neymariga Pariisi klubi ründetrio.
Tõsi, konteksti huvides tasub markeerida, et selline võimalus kukkus Zaïre-Emeryle sülle suuresti „tänu“ Kylian Mbappé vigastusele, kuid see pisiasi ei vähenda kuidagi prantslase meeletut talenti ja potentsiaali.
Pealegi on Zaïre-Emery nimi nüüdseks ka rekordite raamatusse raiutud: seda siis noorima mängijana, kes Meistrite liiga play-off’is väljakule jooksnud. Nimelt oli ta Müncheni Bayerni vastu alustades 16 aastat ja 343 päeva vana.
Oma Meistrite liiga debüüdi tegi Zaïre-Emery tegelikult juba oktoobris, kui sekkus Haifa Maccabi vastu vahetusest. Toona oli ta 16 aastat ja 228 päeva vana ning haaras Tanguy Kouassilt ühtlasi enda nimele PSG eurosarja noorusrekordi.
Ent leidub ka nooremaid
Meistrite liiga kõigi aegade noorustabelis ei mahu Zaïre-Emery aga isegi esiviisikusse, sest sealt leiame Youri Tielemansi (16 a ja 148 p), Alen Halilovići (16 a ja 128 p), Rayan Cherki (16 a ja 102 p), Céléstine Babayaro (16 a ja 86 p) ja Youssoufa Moukoko (16 a ja 18 p).
Praeguseks 25-aastase Youri Tielemansi nimi vutisõbrale ilmselt tutvustamist ei vaja: tegemist on 58-kordse Belgia koondislasega, kes pallib neljandat hooaega Leicester City ridades. Ühesõnaga, korraliku klassiga mängumees!
Temast aasta vanema Alen Halilovićiga asjad ilmselt nii lihtsad pole. Omal ajal komeedina vutitaevasse sööstnud horvaat on aastate jooksul kandnud küll nii FC Barcelona kui ka AC Milani särki, kuid suurklubides mehel läbilööki siiski teha ei õnnestunud.
Pigem liigitub Halilović n-ö maailmarändurite alla ning on praeguseks taas kodumaale maandunud. Samas, laenulkäikudega kogutud kuut Saksamaa ja 74 Hispaania kõrgliiga kohtumist talt keegi ära ei võta ning nendega ta teeb silmad ette lõviosa Eesti jalgpalluritele…
Rayan Cherki puhul ei saa me samuti rääkida erilistest saavutustest, kuid seda lihtsal põhjusel: mees on kõigest 19-aastane. Samas, kui sul on enne 20. eluaastat ette näidata 87 mängu Lyoni eest ja lisaks 6 kohtumist Prantsusmaa U21 koondises (+ 4 väravat!), siis potentsiaali ikkagi jagub.
Nüüd hüppame vanuseskaalal aga teise otsa, sest Céléstine Babayaro (44) on midagi tõelistele retrovuti austajatele. Endine Nigeeria koondislane tegi endale nime sajandivahetuse aegu, kui esindas esmalt kaheksa hooaega Londoni Chelseat ja seejärel neli aastat Newcastle Unitedit. Kõigele lisaks on mehel ette näidata nii olümpiakuld (1996) kui ka U17 MM-tiitel (1993). Jah, me räägime sellest legendaarsest Nigeeria põlvkonnast!
Meistrite liiga nooruserekord kuulub aga Youssoufa Moukokole, kes on jätkuvalt verinoor ehk 18-aastane. Ent see pole Dortmundi Borussia ründajat takistanud Saksamaa koondises debüteerimist! Oma minutid sai mees kirja ka äsja Kataris toimunud finaalturniiril, kus temast sai 18 a ja 3 päeva vanuselt noorim MMil mänginud sakslane.
Väravaid lõid aga teised noored
Huvitaval kombel ei leia eelpool loetletud mehi aga Meistrite liiga noorimate väravalööjate esikümnest. Selle moodustavad hoopis Aaron Ramsey (17 a 300 p), Jude Bellingham (17 a 289 p), Breel Embolo (17 a 263 p), Martin Klein (17 a 217 p), Bojan Krkić (17 a 217 p), Cesc Fàbregas (17 a 217 p), Mateo Kovačić (17 a 215 p), Peter Ofori-Quaye (17 a 194 p), Antonio Nusa (17 a 149 p) ja Ansi Fati (17 a 40 p).
Siinkohal võtame endale õiguse, ega peatu pikemalt Ramsey, Bellinghami, Fàbregase, Kovačići ega Fati karjääril. Sest kui need nimed kellukest põlema ei löö, on see artikkel niigi liiga in-depth.
Tegelikult peaks sinna liigitama ka 26-aastase Breel Embolo, kuid siinkohal anname „vutifännidele“ andeks, kui nad aastaid endale Saksamaa ja Prantsusmaa kõrgliigas nime teinud Šveitsi koondise põhiründajat(!) ei tea.
Ja kui üdini aus olla, siis Bojan Krkić on samamoodi nimi, mis ikkagi enamik vutifännide ajusagaraid eelmisel kümnendil raputanud. Omaaegset FC Barcelona imelast tituleeriti isegi järgmiseks Messiks… ja kui selline veksel on juba välja hõisatud, siis Stoke City esindamine mõistagi enam õnnestumiseks ei kategoriseeru. Praegu on mees jõudnud otsapidi nõnda kaugele, et sai Jaapani kõrgliigast just 32-aastaselt hundipassi…
Ent nüüd Peter Ofori-Quaye, Martin Kleini ja Antonio Nusa juurde…
Neist viimane ehk Antonio Nusa on alles verivärske vutikomeet, kes 17-aastasena endale Belgia klubis Club Brügge nime teeb. Kuivõrd meil kristallkuuli tuleviku ennustamiseks pole, siis näitab ainult aeg, kuhu tiivad Nigeeria juurtega norralase kannavad.
Martin Klein – mitte segamini ajada esimese eestlasest olümpiamedalistiga, kelle nimele kuulub ka olümpiaajaloo pikim maadlusmatš (11 tundi ja 40 minutit) – on alles mõned aastad tagasi putsad varna riputanud tšehhi keskkaitsja.
Kuigi omal ajal verinoorena Praha Spartast alustanuna, siis õiget tähelenu tal sooritada ei õnnestunudki ja karjäär möödus peaasjalikult kodumaa kõrgliiga keskmistes. Siiski, mõned õnnestumised mehel olid: Ungarisse kiigates sai pea kohale tõstetud liigakarikas, Tšehhist jäi näppude vahele karikavõistluste kuldmedal ja mõistagi üks mesimagus A-koondise mäng.
Lõpetuseks aga Meistrite liiga ajaloo nooruselt kolmas väravalööja, Peter Ofori-Quaye. Kes siis Petsi ei tea, võiks naljatledes küsida? Jah… paljud.
Ghana pealinnas Accras sündinud vutimees kolis juba 15-aastaselt Kreekasse, kus õide puhkes. Kaks aastat hiljem tõmbas ta selga juba Olympiakose särgi, kelle ridades võrke sahistama hakkas. Seda ka Meistrite liigas, misläbi sattus ta Lyoni ja Deportivo La Coruña radarile.
Loodetud suurt üleminekut aga ei järgnenud. Ofori-Quaye mandus Olympiakoses kuus aastat – tõsi, seda ühes järjestikuste riigi meistritiitlitega – kuniks üle parda visati. Seejärel naasis mees kodumaale, kiigates veel vaid korra hea kliima ja väikese vigastuseohu poolest tuntud Küprosle.
Kuigi vutimaailma mäetipud jäid ghanalasel vallutamata, siis oma säraaastatel õnnestus tal A-koondise eest ikkagi 18 mängu ja kaks väravat kirja saada. Need sündisid Eritrea ja Lesotho vastu.
Ent lõpetagem ikkagi positiivsel noodil. Neli noorimat Meistrite liiga võitjat on kõik mehed, keda vutisõbrad vaat, et une pealt teavad. Nendeks on Nwankwo Kanu (18 a 296 p), Patrick Kluivert (18 a 327 p), Iker Casillas (19 a 4 p) ja Clarence Seedorf (19 a ja 53 p). Ehk tõepoolest: if your good enough, your old enough.
