Miljoneid kulutanud korvpalliklubi, kes tahab tõusta Euroopa suurjõuks

Kuigi Iisraeli korvpalliklubi Tel Avivi Hapoel ei mängi tuleval hooajal Euroliigas, on nad kokku pannud võistkonna, mis võiks seal vabalt tegusid teha.

Punasteks Kuraditeks kutsutav Hapoel on aastaid kuulunud Iisraeli tippu, kuid kevadel möödus nende viimasest meistritiitlist tervelt 55 aastat. Erinevates eurosarjades pole nad kunagi erilist edu nautinud, kui ette on näidata kolm poolfinaali, aga viimane neist tuli 20 aastat tagasi.

Nüüd on aeg muutusteks.

Hapoel oli suvel mängijate turul üks aktiivsemaid Euroopa heal tasemel klubisid. Tõsi, nad ei vahetanud välja sisuliselt tervet koosseisu nagu Belgradi Partizan ega palganud üht absoluutset staari teise järel nagu Olympiacos, aga Yannay vedamisel on koostatud rivistus, mis on paberil tugevam nii Iisraeli valitsejast Tel Avivi Maccabist kui ka mitmest teisest Euroliiga klubist.

Kes on Hapoeli uued tähed?

Hapoel tegi suvel kaheksa märkimisväärset täiendust. Euroliiga klubist Villeurbanne’i ASVEL hangiti mängujuht Noam Yaacov, kelle statistika Vana Maailma kõrgeimal tasemel paneb küll õlgu kehitama, aga neljas kohtumises, kus Iisraeli ja Taani passiga pallur mängis vähemalt 18 minutit, tõi ta ASVELile keskmiselt kaheksa punkti ja 2,5 korvisöötu.

Pealegi ei saa tähelepanuta jätta fakti, et Yaacov on alles 19-aastane ning Hapoeli tegevjuht George Hinas peab teda Euroopa üheks suuremaks talendiks. Noh, eks ta peabki seda ütlema, aga selge on see, et Taanis sündinud nooruk on kahtlemata andekas.

34-aastane rünnakute dirigent Joe Ragland on Euroopas mänginud 12 aastat, tal on vöö vahel kaks Euroliiga hooaega ning viimasest kolmest hooajast kahel on ameeriklane olnud Meistrite liiga üks suuremaid staare.

Kolmas mängujuht Marcus Foster vedas Vilniuse Rytase kevadel Kaunase Žalgirise vastu Leedu meistriks. Ameeriklase näol on tegemist suurepärase punktiviskajaga, kui kahel eelmisel hooajal tõi ta Meistrite liigas vastavalt 20,6 ja 18 silma mängu kohta.

Ääremängija Ish Wainright alustas oma profikarjääri Saksamaal ja Prantsusmaal, misjärel üritas aastaid saada jalga ukse vahele NBAs. Ta käis unistuste liigas väljakul 129 kohtumises, kuid polnud kordagi olulises rollis ning otsustas selleks hooajaks Euroopasse naasta.

Ateena Panathinaikosega kaks Kreeka meistritiitlit võitnud Ben Bentil lahkus eelmisel suvel pärast aastaid Euroliigas Jaapanisse suure raha järele. Ääremängija tõi seal keskmiselt 17 silma ja tabas kaugviskeid 44,6 protsenti.

Nüüd jõuame kolme meheni, kelle palkamine tekitas Euroopas suuremal või väiksemal määral tormi. Nad kõik teenivad hooaja eest üle miljoni euro, mis on EuroCup’i satsi puhul kõike muud kui tavaline.

Bruno Caboclo on korvpallimaailma üks suuremaid mõistatusi, sest kuigi tema oskustes ei kahtle keegi, on brasiillane vaimselt nõrk. Eelmisel hooajal oli ta Partizani särgis kohati Euroliiga üks paremaid korvialuseid jõude, aga paistis rohkem silma väga ebastabiilsete esituste ja lapsikute apsudega.

Pärast tema jaoks individuaalset edukat Pariisi olümpiat proovis Caboclo naasta NBAsse ning treenis Golden State Warriorsiga, kuid ei jõudnud lepinguni. Pole hullu, väidetavalt pistab ta Hapoelis taskusse umbes 1,35 miljonit eurot.

Hapoeli suve esimeseks suureks täienduseks oli Johnathan Motley. Viimased kaks hooaega Istanbuli Fenerbahces möllanud ja kohati vastaseid põrmustanud tsenter võinuks vabalt Euroliigas jätkata, kuid Iisraeli klubi rahakas pakkumine ja potentsiaalselt suurepärane projekt viisid ta Hapoeli.

Klubi nimekaim uus mees on aga Patrick Beverley. Jah, ameeriklane on 36-aastane, kuid 12 hooaega NBAs näitavad, et tagamees on väga kvaliteetne pallur. Ja nagu teab iga unistuste liiga fänn, oli Beverley aastaid NBA üks hinnatumaid kaitselõvisid.

Sealjuures tasub märkida, et Euroopa korvpall pole Beverley jaoks võõras. Ta alustas oma profikarjääri Ukrainas ning teenis seejärel leiba Kreekas ja Venemaal, enne kui pääses 2013. aastal NBAsse. Talle makstakse Hapoeli hooaja eest veidi enam kui 1,6 miljonit eurot.

Kuigi priske eelarve on oluline, pole sellest järgmisel kevadel kasu, kui Hapoelil pole ette näidata ühtegi tiitlit. Armaadat juhendab kreeklane Stefanos Dedas, kes sai klubi peatreeneriks tänavu aprilli keskel ning kelle vedamisel anti Iisraeli meistrivõistluste finaalseerias Maccabile kõva lahing.

Hapoelil on kaks eesmärki

Suvel tengelpunga luhvtitanud Hapoeli omanikul Ofer Yannayl on kaks eesmärki: kukutada linnarivaal Maccabi ja viia meeskond Vana Maailma tugevaimasse klubisarja.

Paberil vaadates pole Maccabi hegemoonia lõpetamiseks paremat aega. Suvel lahkusid Iisraeli hiiust kõige suuremad tähed Wade Baldwin, Lorenzo Brown, Bonzie Colson ja Josh Nebo ning täiendusi vaadates on selge, et Maccabi võtab rahalises mõttes vaheaasta.

Kui Hapoelis teenivad hooaja eest üle miljoni euro kolm meest, siis Maccabis vaid üks. Selleks on tagamängija ja viimased aastad Euroliiga tippklubis Monacos mütanud Jordan Loyd, kelle palk on veidi alla 1,1 miljoni euro.

Muidugi, see ei tähenda nagu oleks Maccabi nõrk, ehkki puhtalt rivistust vaadates on Hapoeli koosseis nimekam ja parem. Maccabil on palju Euroliiga kogemusega mehi, NBAst toodi Lõuna-Sudaani koondise üks liidreid Wenyen Gabriel.

Vähemalt on sama oluline kui on Hapoeli jaoks Iisraeli meistritiitel, on ka EuroCup’i võit. Kahel eelmisel hooajal on langetud kaheksa parema hulgas, kuid Euroliigasse jõudmiseks on vaja sari võita ning panna kokku vähemalt seitsme miljoni euro suurune eelarve.

Aga nagu näitas tänavune suvi, pole raha Hapoeli jaoks probleem.