Milline on hooajasisese superturniiri meistrivõistluste karika väärtus?

Tere tulemast Ameerikasse, kus meelelahutus kunagi ei lõppe! Tänapäeval pannakse sellesse patta ka profisport, mis astub seeläbi üha kaugemale spordi ajaloolistest väärtustest. Kas korvpalliliiga NBA üritab hooajasisese karikaturniiriga aega tagasi keerata või on tegu järjekordse näitemänguga?

Kõik sai alguse maadlusest, ja kui ütleme maadlus, ei tasu mõelda Heiki Nabi, vaid sõumaadluse peale. Wrestling. Esmakordselt kirjeldati seda sportliku meelelahutusena ligi sada aastat tagasi, kuid lõplikult omaks võeti mõtteviis alles 1980. aastatel. Ja see on täiesti asjakohane: seda tüüpi maadlus on teatriline, värvikas ja kõige olulisema faktorina planeeritud tulemusega (mõni küll väidaks vastupidist). Kui neid edu saatis, tahtsid ka teised pirukast oma osa.

21. sajandi alguses on saanud tavaks, et maailmakuulsad jalgpallimeeskonnad veedavad hooajaeelse perioodi Aasias, Austraalias või Ameerikas. Varasemalt kontrollmängudena tuntud matšid on ümber pakendatud säravateks turniirideks nagu Emirates Cup, Audi Cup … saate aru küll. Seegi on etendus. Mängitakse alagruppides, lõpuks on finaal ja keegi tõstab karika – järgmisel hommikul ei huvita see aga mitte kedagi.

Korvpallis on säärast sõud pakkunud Harlem Globetrotters, kuigi mõne arvates on nemadki tõsine spordivõistkond (väidetavalt on neil 75 meistritiitlit ja üle 27 000 võidu), ja, noh, tõsi, omal ajal pidasid nad tõepoolest ka mõned pooltõsised mängud. NBA on aga alati olnud professionaalne liiga, mida tihti peetakse maailma parimaks. Kas nemadki on teatrilõksu langenud?

Liiga palju head asja

Kui sõnastada probleem lühidalt: NBA hooaeg kestab liiga kaua. Täpselt nagu jalgpall, mis tänapäeval näiliselt 24/7 toimub, on ka NBA oktoobrist aprillini pidevalt pildis. Ja siis jätkatakse sõelmängudega, mis kestavad hilise juunini (finaali otsustav mäng toimuks sel hooajal 24. juunil). Iga meeskond käib väljakul vähemalt 82 korda, aga osa – et mitte öelda suurem osa – neist mängudest ei ole tulemuse mõttes üleliia olulised.

Meeskonnad annavad oma tähtedele sageli puhkust, kaitses pingutatakse minimaalselt. Kui tulemus pole oluline, meenutab asi rohkem rändtsirkust. Kiita tuleb liigat, kes on vähemalt üritanud midagi ära teha; mängijate suvalise puudumise vastu kehtestati reeglid, pinge hoidmiseks aga võeti kasutusele sõelmängudele eelnev voor, tänu millele püsib suurem hulk meeskondi kauem konkurentsis.

Kas sellest oli kasu? Jah ja ei. Lisavooru on kasutatud neljal hooajal, kuid kuni 2023. aastani polnud ükski sealt edasi pääsenud meeskond suutnud avaringist edasi pääseda. Tänavu see muutus, kui seitsmenda asetusega Los Angeles Lakers jõudis läänekonverentsis finaali, ida kaheksanda paigutusega Miami Heat aga mängis meistritiitlile. Samas oleks mõlemad ka vana süsteemiga sõelmängudele pääsenud.

Põhihooajale vungi lisamiseks võeti tänavu esmakordselt kavva hooajasisene turniir (ehk NBA karikas). Idee, kui uskuda liiga juhti Adam Silverit, on kabinettides vähemalt 15 aastat õiget aega oodanud; pole põhjust arvata, et ta valetaks, sest Silver alustas liigas tööd 1992. aastal ja on end sisuliselt kojamehe positsioonilt üles töötanud. Ta tunneb liigat läbi ja lõhki.

Veel üks võimalus võita

NBA karika peamine idee oli tõsta mängude sportlikku pinget novembris ja detsembris, mil korvpallihooaeg kattub Ameerika jalgpalli omaga. Teoorias peaks karikavõistlused lisama mängudele kaalu, sest kõik peale finaali läheb kirja nii karikavõistluste kui ka põhihooaja arvestuses. Meeskondadel oleks justkui põhjust pingutada.

Mängijatele lisati motivatsiooniks võimalus oma kukrut (veel rohkem) täita – iga võitva meeskonna mängija teenib pool miljonit dollarit. Tänavu veidi üle 50 miljoni teeniva Steph Curry jaoks pole see ilmselt suur asi, kuid näiteks tema tiimikaaslane Trayce Jackson-Davis teenib tänavu põhilepinguga vaid 1,1 miljonit.

Õnneks ei hakatud ka jalgratast leiutama ja kasutusele võetud süsteem on võrdlemisi loogiline. Mõlemas konverentsis moodustati kolm viieliikmelist alagruppi, asetused teeniti eelmise hooaja tulemuste põhjal. Iga meeskond mängib alagrupis neli mängu, neist kaks kodus ja kaks võõrsil. Kuus alagrupi võitjat, lisaks mõlema konverentsi parim teise koha meeskond, edenevad veerandfinaali.

Poolfinaalid ja finaal aga mängitakse neutraalsel pinnal Las Vegases – järjekordne sümboolne test pattude pealinnale, et näha, kas nad on valmis oma meeskonna jaoks (on, ja see juhtub pigem varem kui hiljem). NBA karika võitmiseks peab meeskond osalema seitsmes mängus. Muidugi kaasnevad ka individuaalsed pärjamised, kuid kuulsat meistrisõrmust võitjatele ei kingita.

Jutuainet peaks jätkuma

Päeva lõpuks loeb aga eelkõige fännide arvamus. Jätkates võrdlust jalgpalliga, siis iseloomult võib NBA karikas ju Meistrite liigat meenutada, aga ehk on tegu hoopis maskeeritud Audi Cupiga? Ka meeskonnad ja mängijad peavad peeglisse vaatama. Kas võistlust võetakse tõsiselt? Oleme näinud piisavalt, et esimesed, selgelt liiga varajased järeldused teha.

Kolm esimese asetuse saanud võistkonda – ehk pooled – pääsesid alagrupist edasi. Edasi pääses ka kaks teise ja kaks kolmanda asetuse saanud võistkonda, ainsa neljanda asetusena üllatas Indiana Pacers. Võeti tõsiselt küll. Liiga rõõmuks jõudsid kaheksa hulka nii suurte turgude (New York, Boston, Los Angeles) kui ka mitmete superstaaridega (Milwaukee, Phoenix) meeskonnad.

Pacersist sai aga mõneti ootamatu tuhkatriinulugu, millesarnastele kogu Ameerika sport rajatud on; esmalt murdsid nad teel finaali maha Boston Celticsi (esimene asetus) ja siis Milwaukee Bucksi (samuti esimene). 23-aastane mängujuht Tyrese Haliburton tegi Bostoni vastu karjääri esimese kolmikduubli ja korjas Bucksi vastu saldosse 27 punkti kõrvale 15 korvisöötu. Ta on väga lähedal, et tõusta NBA suurte tähtede sekka.

Finaalis kohtuvad Haliburton ja Pacers liiga hiiu Los Angeles Lakersiga. Kuu lõpus 39. sünnipäeva tähistav LeBron James viskas Phoenix Sunsile 31 ja New Orleans Pelicansile 30 (…22 minutiga) punkti. Kas ta on valmis tõrvikut üle andma? Kuidas mõjutab võit – või kaotus – LeBroni pärandit?

NBA jaoks on esimene karikaturniiri igal juhul õnnestunud. Ei ole oluline, kumb võidab, juttu jätkub kauemaks.